A. R. hagi M. S. vastu kahju 206 928,97 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 09.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/276-2571/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. R. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Tallinna Linnakohtu 09.06.2005 otsus muutmata.
2.A. R. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna Linnakohtu 26.06.2000 otsusega tunnistati M. S. KrK § 133 järgi süüdi selles, et ta kinnisvarafirma AS M (praegune ärinimi M K AS (pankrotis)) maaklerina töötades ja tööandja ning P nimel tegutsedes organiseeris ja viis õiglusliku aluseta (kohtuotsuseta) läbi A. R. perekonna väljatõstmise Tallinnas, Sakala 4-5a asuvast eluruumist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.10.2000 otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 08.06.2001 otsusega ringkonnakohtu otsuse muutmata (I kd lk 22-24, 28-30, 3134).
2.
Hagiavalduse korduvate täpsustuste alusel menetles Tallinna Linnakohus hageja 2 359 622,91 krooni suuruse kahju hüvitamise nõuet ja tegi 25.06.2003 otsuse, millega rahuldas hagi 150 krooni ulatuses. Ülejäänud osas jättis linnakohus hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2003 otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt, s.o esemete eluruumist väljaviimise ja laos hoidmisega tekitatud kahju 142 381 krooni hüvitamise nõude ja kohtukulude osas ning tühistatud osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks linnakohtule Ülejäänud nõuete osas jäeti kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, arvestades motiivide osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut (IV kd lk 179192, 194-199).
Hageja nõue ja põhjendused
3.Asja uuel läbivaatamisel esitas A. R. täpsustatud hagiavalduse (IV kd lk 223233), milles palus M. S.lt välja mõista hageja varale tekitatud kahju hüvitamiseks 142 381 krooni, kulutused pealesunnitud ostudele ja teenustele 8780,60 krooni ning kahjusumma juurdekasvu 55 767,37 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hagejale tekkinud kahju omavolilise sissemurdmise ja esemete hoolimatu välja viimisega Sakala 4-5a asuvast korterist ning üürnike tahte vastaselt esemete hoidmisega AS KLG laos. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kolimine oli korraldatud AS M poolt ja kostja tegutses selle äriühingu töötajana. Seega on M. S. käesolevas asjas ebaõige kostja. Hageja nõue 142 381 krooni väljamõistmiseks ei ole tõendatud. Selleks, et nõuda kahjustatud eseme taastamise või kadunud eseme maksumust, tuleb hagejal tõendada ka vastava eseme olemasolu hagejal enne kuritegu ja seda, et eseme kahjustamine või kadumine on tingitud kostja tegevusest. Kolmandate isikute seisukohad
5.M K AS (pankrotis) vaidles hagile vastu ning leidis, et puudub põhjuslik seos hagejale tekitatud kahju ja kostja tegevuse vahel. Tekitatud kahju on dokumentaalselt tõendamata.
6.P palus jätta hagi rahuldamata. M. S. ei ole õigeks kostjaks, kuna ta ei tegutsenud enda nimel, vaid AS M nimel. Õigeks kostjaks on M K AS (pankrotis). Hageja ei ole tõendanud temale tekitatud kahju olemasolu, selle suurust ning põhjuslikku seost õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Kohus jättis rahuldamata hagi esemete eluruumist väljaviimise ja laos hoidmisega tekitatud kahju 142 381 krooni hüvitamiseks, lõpetas menetluse pealesunnitud ostude ja teenuste eest 8780,60 krooni ning kahjusumma juurdekasvu 55 767,37 krooni saamise nõuete osas. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud 76 239,80 krooni.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt on M. S. antud juhul ebaõige kostja. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja tema perekonna väljatõstmisel ning nende asjade AS KLG lattu hoiule andmisel tegeles kostja AS M töötajana ja aktsiaseltsi korralduse alusel. Kui hagejale kuuluvate esemete Sakala 4-5a asuvast eluruumist väljaviimisel ja nende AS KLG laos hoidmisel on tekitatud hagejale kahju, siis on selle kahju kohustatud hüvitama TSK § 449 kohaselt tööandja. Kostja töötajana ei kanna vahetult vastutust kannatanu ees. Kuna M. S. on asjas ebaõige kostja, siis puudub vajadus kindlaks teha, kas hagejale on esemete eluruumist väljaviimise ja laos hoidmisega tekitatud kahju ning hinnata väidetava kahju kinnitamiseks esitatud tõendeid.
9.20.10.2004 hagiavalduses täpsustuses esitas hageja uuesti nõude pealesunnitud ostude ja teenuste hüvitamiseks summas 8780,60 krooni ja kahjusumma juurdekasvu väljamõistmiseks. Tallinna Linnakohtu 25.06.2003 otsusega on nimetatud hageja nõuded jäetud rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.12.2003 otsusega linnakohtu otsuse nende nõuete osas muutmata. Seega tuleb nimetatud nõuete osas menetlus TsMS § 217 p 3 kohaselt lõpetada.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.A. R. palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Apellant leiab, et kahju olemasolu on tõendatud asja juurde võetud kriminaalasja materjalidega. Kostja kriminaalkorras süüdimõistmine ja karistamine annab hagejale õiguse nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. TsK § 448 lähtub kahjutekitanu süü presumptsioonist.
11.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja näol ei ole tegemist õige kostjaga, kuna kahju on tekitatud tööülesannete täitmisel. Viide TsK §-le 449 ei ole õige. Kostja on hagejale tekitanud otsest varalist kahju. Kostja lõi soodusolukorra täiendava kahju tekkimiseks ja tekitamiseks ning elimineeris võimalused tõkestada hagejale sellise kahju tekkimist. Kostja kuritegelik käitumine oli aktsepteeritud kolmandate isikute, eriti P, tegevuse ja tegevusetusega. Kostja, olles P volitatud esindajaks, lõi kolmandatele isikutele võimaluse hoiduda võetud lepinguliste kohustuste täitmisest, millega hoidis kokku esindatavate rahalisi vahendeid ja tekitas võimatuse hagejal nõuda lepinguliste kohustuste nõuetekohast täitmist. Kostja poolt toime pandud kuriteo ja hagejale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus ei ole arvesse võtnud hageja poolt kriminaalasjas otsuse tegemisel aluseks olnud tõendeid. Kohus oleks pidanud otsuses motiveerima hagi rahuldamist või rahuldamata jätmist. Kohus on mõistnud hagejalt õigusabikulusid välja suuremas summas kui 5%. Vastused apellatsioonkaebusele
12.Kostja M. S. ja kolmas isik P rahuldamata ning linnakohtu otsuse muutmata.
palusid
jätta
apellatsioonkaebuse
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta TsMS § 334 lg 1 p 1 alusel muutmata. Tulenevalt TsMS § 330 lg-s 5 sätestatust ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
14.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas linnakohus asja lahendamisel materiaalõiguse norme õigesti ning ei rikkunud protsessiõiguse norme. Kohus põhjendas otsuses, miks ta jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus seda teinud, ei ole õige.
15.Ebaõige on hageja seisukoht, nagu oleks kohus pidanud hagi TsK § 448 alusel rahuldama tulenevalt asjaolust, et kostja on kriminaalkorras süüdi mõistetud ja teda on karistatud. Asjaolu, et hageja esitas kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi, mis jäeti lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras, ei tähenda, et käesoleva asja lahendamisel oleks kohus pidanud piirduma üksnes nõude suuruse täpsustamisega ja mitte tuvastama, kes on asjas õige kostja, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. TsMS § 94 lg 3 järgi on jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja tegutses hageja perekonna ebaseaduslikul väljatõstmisel ja asjade hoiule andmisel AS M töötajana äriühingu juhatuse korralduse alusel, s.o täitis töökohustusi. Linnakohus leidis õigesti, et tulenevalt eeltoodust ja TsK §-s 449 sätestatust ei ole M. S. asjas õige kostja. Tööandja vastutab TsK § 449 järgi ka siis, kui kriminaalasjas
süüdimõistetud töötaja tekitas kahju oma tööülesannete täitmisel. Kuna hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, ei pidanud kohus otsuses analüüsima kahju suurust käsitavaid tõendeid.
16.Pealesunnitud ostude ja teenuste eest kulutatud 8780,60 krooni ja kahjusumma juurdekasvu 55 767,37 krooni nõuete osas lõpetas kohus TsMS § 217 p 3 alusel õigesti menetluse, kuna nende osas on jõustunud kohtuotsus.
17.Õigusabikulude väljamõistmisel arvestas kohus õigesti TsMS § 61 lg-s 1 sätestatud 5% suurust piirmäära. Hageja jätab tähelepanuta, et tema nõuded jäeti rahuldamata summas 2 359 472,90 krooni, millest 5% on 117 973,64 krooni. Seega ei ületanud kohtu poolt välja mõistetud õigusabikulud suurusega 76 239,80 krooni seaduses sätestatud piirmäära. Hageja ei ole väitnud, et väljamõistetud õigusabikulud oleks olnud ebavajalikud või põhjendamatud.
Ü. Jänes
T. Kollom
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.