Kohtulahend

15.05.2003 sõlmiti hageja ja K.-L. L. ning 09.03.2004 hageja ja M. P. vahel käenduslepingud, mille punktide 1.2.1 kohaselt olid lepingute dokumentideks hageja ja OÜ W. P. vahel 15.05.2003 sõlmitud püsikliendi krediidimüügi leping ja M. P.ga sõlmitud lepingu dokumendiks ka 28.10.2004 (peaks olema 2003) sõlmitud võlgnevuse kustutamise kokkulepe. Käenduslepingute kohaselt kohustusid käendajad tasuma võlausaldajale krediidilepingust tuleneva võlgnevuse, kui võla tasumise tähtaeg on saabunud ning võlgnik ei ole kohustust täitnud, kusjuures K.-L. L. vastutuse maksimummääraks oli 50 000 krooni ja M. P. vastutuse maksimummääraks 100 000 krooni. Hageja leidis, et võlgnik ja käendajad vastutavad tema ees solidaarselt ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 81 391,90 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad hagi esitatud ulatuses ei tunnistanud, sest OÜ W. P. raamatupidamise andmetel on võlgnevus hageja ees seisuga 20.11.2004 25 469,49 krooni. Viivituse arvete tasumisel põhjustas hageja, kes ei esitanud OÜ-le W. P. kreeditarvet tagastatud kaubale. OÜ W. P. kohustus tasuma 25 469,49 krooni hiljemalt 31.12.2004. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus rahuldas hagi. Kohus leidis, et 15.05.2003 hageja kui müüja ja OÜ W. P. kui ostja vahel sõlmitud püsikliendi krediidimüügi lepinguga nr S-15050301, 15.05.2003 hageja ja K.L. L. ning 09.03.2004 hageja ja M. P. vahel sõlmitud käenduslepingutega ja 28.10.2003 müügilepingu poolte vahel sõlmitud võlgnevuse kustutamise kokkuleppega, mille p-s 1 OÜ W. P. tunnistas 15.05.2003 lepingust tulenevat võlgnevust seisuga 28.10.2003 summas 60 155,10 krooni, 18.09.2003 pretensiooniga nr 18090301, 18.09.2003 viivisarvega nr 18090301, 09.03.2004 pretensiooniga, 09.03.2004 viivisarvega nr 09030401, OÜ W. P. 12.03.2004 garantiikirjaga on hagiavalduse aluseks olevad asjaolud tõendatud. Kostjad ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks nad võlgnevust osaliselt ei tunnista, mistõttu nende paljasõnalised vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjad ei ole tasunud kirjalikus vastuväites nende endi poolt märgitud tähtajaks võlgnevust osas, mida nad tunnistavad. Eeltoodust tulenevalt hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 81 391,90 krooni, arvestades käendajate vastutuse maksimaalmäärasid. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused M. P. esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse norme. Kohus on, pidades istungit ilma kostjata, võtnud kostjalt võimaluse oma seadusest tulenevaid õigusi realiseerida. 02.04.2005 esitas M. P. kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks 11.04.2005 põhjusel, et ta viibib 04-14.04.2005 välislähetuses Ukrainas ja Valgevenes. Kohus saatis taotlusele vastuse 05.04.2005, milles teatas, et kohus taotlust ei rahulda ega loe välislähetust mõjuvaks põhjuseks. Kohus ei ole oma vastuses põhjendanud, miks ta ei loe välislähetuses viibimist mõjuvaks põhjuseks. M. P. sai kohtu vastuse alles pärast välislähetusest naasmist ja ei saanud seetõttu midagi ette võtta oma seaduslike õiguste kaitseks. Kohus ei hinnanud kostja esitatud väiteid ja ei ole otsuses märkinud, miks ta neid ei arvesta. Kohus on ise piiranud kostja seaduslikke võimalusi oma väidete tõendamiseks, siis ei tohiks kohus ka kohtuotsuses märkida, et kostja väited on paljasõnalised, vaid ta peab andma ka esitatud väidetele ka sisulise hinnangu ja andma võimaluse oma väiteid tõendada. Antud juhul kohus seda ei teinud.

Kohus ei andnud kohtuotsuses hinnangut kostja taotlusele vähendada viivist vastavalt VÕS § 162 lg-le 1. Viivise suurus on põhjendamatut suur ja kostja taotlus viivise vähendamiseks põhjendatud. Kohus rikkus ka teiste kostjate õigusi. OÜ W. P. ja K.-L. L. ei ole kätte saanud kohtukutseid, kohtumaterjale ega ka kohtuotsust. Kohus ei ole nimetatud kostjatele tutvustanud protsessiõigusi, ei ole hoiatanud neid kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest ega määranud ja välja kuulutanud kohtu põhiistungit. Nii ei ole teised kostjad üldse teadlikud kohtumenetlusest nimetatud asjas. Sellega kohus piiras olulisel määral OÜ W. P. ja K.-L. L. TsMS §-s 67 ettenähtud õigusi ning võimalusi. Vastuväited apellatsioonkaebusele S. K. OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 26.04.2005 otsus tuleb tühistada TsMS § 334 lg 1 p 3 alusel menetlusnormide normide olulise rikkumise tõttu. TsMS §-de 163-168 kohaselt võib eelmenetlus asjas toimuda ka kirjalikus menetluses. Nimetatud sätetest iseenesest ei tulene, et kohus pidanuks asjas määrama ka eelistungi. TsMS § 170 sätestab kohtuistungi teatavaks tegemise korra. Nimetatud sätte kohaselt peab pooltele olema üheselt arusaadav, et neid on kutsutud nimelt just kohtuistungile. Antud menetluses seda tehtud ei ole. Kohtukutsele on küll märgitud, et kutsutakse 11.04.2004 toimunud kohtuistungile, kuid samas on hoiatanud kohus pooli ka eelmenetluse sätete rikkumise eest. Nii on viidatud hoiatavas osas TsMS §-le 165 lg 1, mille kohaselt peavad protsessiosalised hiljemalt eelistungil teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel (t.l.54-57). 11.04.2005 istungi protokollist nähtub, et asjas on toimunud eelistung (t.l.72). 02.04.2005 esitas kostja M. P. taotluse istungi edasi lükkamiseks, kuna 11.04.2005 on ta välislähetuses Ukrainas ja Valgevenes (t.l.59). 04.04.2005 teatas kohus M. P.ile, et ei pea kostja välislähetuses viibimist mõjuvaks põhjuseks ja hoiatas kostjat mitteilmumise tagajärgedest nii TsMS § 198 alusel, mis sätestab tagajärjed eelmenetluses protsessiosalise puudumisel eelistungilt kui ka §-de 199-200 järgi, mis sätestab tagajärjed puudumisel kohtuistungilt (t.l.58). Seega on ülaltoodu alusel selge, et 11.04.2005 toimus eelistung, millele kostjad ei ilmunud. Hageja taotlusel jättis kohus kostja taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata, kuna leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja tegi asjas sisulise otsuse. TsMS § 198 lg 2 kohaselt võib kohus juhul, kui üks pool istungile ei ilmu, teha puuduva poole kahjuks tagaseljaotsuse. Kui kohus tagaseljaotsust ei tee, võib kohus määrata uue eelistungi ja lg 4 kohaselt, kui kostja ei ole istungile ilmunud ja kohalolev hageja tagaseljaotsuse tegemist ei nõua, määrab kohus uue eelistungi. Seega ei võimalda menetlusõiguse normid teha eelmenetluses kostja puudumisel istungilt asjas sisulist kohtuotsust. Õige on ka kaebuses toodud seisukoht, et kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei loe välislähetuses olemist mõjuvaks põhjuseks, st seaduslikuks takistuseks TsMS § 206 mõttes. Kohtu poolt 4.04.2004 väljastatud kirja ei ole M. P. enne välislähetusse minekut kätte saanud ega olnud seega ka teadlik, et tema taotlust ei rahuldatud. TsMS § 227 lg 1 kohaselt peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab, et kohus peab otsuses andma hinnangu nii hagiavalduses toodud asjaoludele kui ka kostja vastuväidetele. Kostja on oma vastuväidetes hagile kinnitanud, et viivise arvestamine pole põhjendatud, kuna hageja ise ei esitanud tagastatud kaupadele kreeditarvet, mille alusel saanuks tasuda. Nendele kostja väidetele pole kohus hinnangut andnud nagu kaebuses õigesti väidetakse.

Põhjendatud ei ole kaebuses toodud väide, mille kohaselt polnud kostjatele OÜ W. P. ja K.-L. L.le kutsed kätte toimetatud. Kutsed neile on väljastatud ja nad on need ka vastu võtnud (t.l.67,64). Ülaltoodu alusel tuleb kaevatav kohtuotsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS §-de 333 lg 2 ja 334 lg 1 p 3 alusel. Taotlused kohtukulude hüvitamiseks kuuluvad läbivaatamisele asja uuel arutamisel linnakohtus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

R. Allikvere

G. Kivinurm

V. Lips

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.