Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2005 Tallinn
Tsiviilasja number
2-2/1940/05
Tsiviilasi
A. T. hagi V. P. vastu 2500 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/2543253/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. november 2005, avalik kohtuistung
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellandina hageja A. T. ja kostjana V. P..
Resolutsioon Jätta Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Parandada Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsusesse sattunud eksitav trükiviga kostja eesnimes, ja nimelt – kostjaks antud asjas on V. P., mitte aga V. P. nagu otsuses ekslikult oli märgitud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hageja palus kostjalt välja mõista suulise kokkuleppe alusel saamata jäänud töötasu 2500 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja soovis enne Tallinnas, XXX asuvasse korteriomandisse sisse kolimist teha vannitoas remonti. Kostja leidis ajalehe kuulutuse peale hageja, kes tuli 08.09.2004 vannituba vaatama ja lubas töödega alustada järgmisel päeval. Kostja soovis, et vannituba valmiks enne 14.09.2004. Hageja lubas töö lõpetada 13.09.2004. Sellega sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu. Hageja poolt hagi lisas nimetatud tööde loetelu ei vasta tegelikkusele. Ruumide tühjendamist vanast mööblist, pindade ettevalmistamist plaatimistöödeks ja lõppviimistlust ei toimunud. Hageja jättis kostjale töö õigeaegselt üle andmata. Kostja oli sunnitud kolimise edasi lükkama kuni 16.09.2004.
Hageja jättis vannitoa ühe otsaseina plaatimata. 16.09.2004 hakkasid vannitoas laotud plaadid seinalt maha kukkuma. Põranda ääred olid viltu. Nurgad ja torude ümbrused olid vuugi seguga kinni mätsitud. Kostja palus hagejal puudused kõrvaldada, kuid viimane ei nõustunud sellega. Kostja tasus hagejale ettemaksuna 2000 krooni. Hageja poolt teostatud töö näol on tegemist praagiga. Tulenevalt eeltoodust oli kostjal õigus hinda alandada. Kostja leidis uued töömehed, kes parandasid hageja töö ja tegid lõppviimistluse. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kuuluvad antud juhul kohaldamisele töövõtulepingu sätted. Hageja väitis, et lepingu täitmise tähtaeg oli 16.09.2004, kostja väitis aga, et 13.09.2004. Lepingu sõlmimise juures kedagi ei viibinud. Pooled olid üksmeelel, et 21.09.2004 seisuga ei olnud tööd päris valmis. Seega ei olnud tööd valmis ka 16.09.2004. Puudub vaidlus, et plaadid olid ebasümmeetriliselt seinas ja põrand oli ebatasane. Tuvastatud on ka plaatide mahakukkumine kahelt seinalt. Lisaks kostja seletustele on see tõendamist leidnud ka tunnistaja A. T. ütlustega, kes nägi, kuidas kahes seinas kostja vannitoas puudusid plaadid ja kaks meest remontisid vannituba. Hageja ei kontrollinud piisavalt kostja juhiseid ja vajalikke eeltöid. Hageja põhjendas põranda ebatasasust sellega, et kostja võimaldas hagejale ebapiisavalt materjali. Hageja pidanuks kostjale selgesõnaliselt selgitama, milline on ebapiisava materjaliga töö võimalik tulemus. Hageja seda ei teinud. Samuti pidanuks hageja selgitama kostjale, et ebatasaste seintega vannitoas ei ole võimalik plaate sümmeetriliselt paigaldada ja vajadusel selgitama antud puuduse likvideerimise võimalikkust. Ka seda hageja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt, hageja ei kontrollinud piisavalt kostja juhiseid, materjale ja tehtud eeltöid. Kostjalt kui füüsiliselt isikult ei saa oodata, et ta oleks sellistest asjaoludest teadlik. Hageja seevastu on spetsialist. Kahtlemata on lepingutingimustele mittevastavus see, kui seina pandud plaadid alla kukuvad. Plaatide allakukkumine seintelt, põranda ebatasasus ja plaatide ebasümmeetrilisus on töö lepingutingimustele mittevastavus, kuna tellija sellise kvaliteediga tööd ei eelda. Keegi endale sellist vannituba ei soovi. Tavalise kvaliteediga töö, mida tellija eeldab, on sümmeetrilised plaadid, horisontaalne põrand ja kvaliteetsus, mis seisneb plaatide seinas püsimises. Põranda horisontaalsus on vannitoas isegi suurema tähtsusega, kui muudes ruumides, kuna põranda ebatasasuse korral koguneb sinna vesi, mis võib põhjustada ebameeldivusi. Kogumis on tegemist olulise lepingu rikkumisega, kuna kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Tuvastamist leidis, et hageja rikkus lepingu tingimusi ja kostjal oli õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Kostja kasutas kaht õiguskaitsevahendit, so lepingust taganemine ja hinna alandamine. Arvestades asjaolu, et lepingu hinnaks oli 4500 krooni ja ebakvaliteetsed olid järgmised tööd: plaatide paigaldamine ebasümmeetriliselt, põranda ebatasus ja kahe seina plaatide paigaldamine tervikuna, siis hinna alandamine 2500 krooni võrra, so veidi üle poole väärtuse, on põhjendatud, kuna vastab ebakvaliteetselt tehtud tööde osakaalule. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele vastavalt VÕS § 112 lg-le 2, mida ka kostja tegi. See on tõendatud hageja 24.09.2004 kirjaga kostjale ja 12.10.2004 avaldusega Tallinna Politseiprefektuurile. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused A. T. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt leppisid poolte kokku ainult töö maksumuse osas. Muid vastastikke tingimusi nad ei seadnud, so kvaliteedi, tähtaja ega töötingimuste osas.
Kostja poolt kirjeldatud tööde kronoloogia on absurdne. Väide, et ettevalmistamist plaatimistöödeks ei toimunud, on väär. Viimistletavad pinnad tõmmati üle aluskattega. Kolimise edasilükkamine ja selle sidumine renoveerimistööde lõpetamise tähtajaga, on otsitud probleem. Kostja kolis korterisse, mitte vannituppa. Vannitoa plaatimine ei takistanud kostja kolimist. Arusaamatuks jääb, miks kostja maksis hagejale 2000 krooni, kui plaadid hakkasid seinalt maha kukkuma. Lae värvi ja liistu rahapuuduse tõttu varutud ei olnud. Kostja hagejale mingeid nõudeid ei esitanud, vaid viskas viimase tööriistad ukse taha. Otsaseina ei saanud plaatida, sest muidu poleks uus vann sisse mahtunud. Kostja soovis ka vanni tagust-alust plaatimist, mille hageja ka tegi. Kohus jättis tähelepanuta ja analüüsimata kõik hageja poolt esitatud tõendid. Tunnistaja A. T. on kergesti mõjutatav isik ja kostjaga seotud huvitatud isik. Tunnistaja ei suutnud meenutada plaatide värvi ega seda kas ruumis oli vann. Kostja vastas tunnistaja eest, mille kohta tegi kohus märkus, kuid see asjaolu ei nähtu istungi protokollist. Plaadid ei saanud kukkuda seinalt maha. Hageja töö oli korrektne. A. Tool sai näha vaid 2-3 plaadi tagasi asetamist, mis olid hageja poolt maha võetud kostja hirmutamiseks, kuna viimane keeldus tehtud töö eest maksmast. Arusaamatuks jääb, kuidas sai kohus lugeda tunnistaja A. T. ütluste alusel tuvastatuks plaatide mahakukkumise. Kohus ei saanud täpselt aru mõistest „ebasümmeetriline“. Kostja korterisse oli vannitoakabiin paigaldatud viltuselt, st põrand ei olnud loodis. Kuna tegu oli monoliitbetoonist boksiga, siis loodis oleva horisontaaljoone lõikumisel kabiini seintega pididki tekkima ebasümmeetrilised nurgaplaadid. Hageja seletas kostjale, et ühe koti tasandussegu kasutamisel jääb põrand veidi kaldu. Kuna kostja ei soovinud teha kulutusi kipsplaadile ega täiendavale kogusele tasandussegule, siis varjamaks ebasümmeetriat seintel, tuli iga nurgaplaat lõigata erimõõtu. See on aga keerukas ja aeganõudev. Kostja rahaliste võimaluste tõttu loobus ta ka põranda loodi valamisest (nii nagu ka seinte tasandamisest). Kostja soovis sirge põranda valamist kerge kaldega. Kalle on varjatud ja suunatud kaugemasse nurka, kus see ei häirinud. Kohtu arusaam, et vesi, mis koguneb sinna, võib tekitada ebameeldivusi, on ekslik. Vesi koguneb põrandale vaid juhul, kui see üle vanni serva voolab. Kui vesi voolabki üle vanni serva, siis kaldus põranda puhul valgub see vaid kaugemasse nurka. Seega säilib kuiv põrand tänu kaldele, sest vesi ei ujuta üle kogu vannituba ja on isegi eeliseks võimaliku vee kogunemisel põrandale. Kostja keeldus arutamast tekkinud olukorda. Kostja ei võimaldanud hagejale enam juurdepääsu vannitoale ja keeldus tasumast tehtud töö eest. See käitumine on kvalifitseeritav töö teostamatuks muutmiseks tellijast tulenevatel põhjustel ja seega rakendub VÕS § 653. Vastus apellatsioonkaebusele V. P. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 19.09.2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub otsuses toodud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 330 lg 5 korrata. Linnakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega ole rikkunud menetlusõiguse norme nagu kaebuses väidetakse. Kaebuses leitakse põhiliselt, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja põhjendamatult vähe tähelepanu pööranud hageja seletusele kui tõendile. Selline seisukoht pole aga õige. Kohus on arvestanud kõiki asjas poolte poolt esitatud tõendeid, neid analüüsinud ja kogumis hinnanud. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab
kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on oma nõuet tõendanud vaid oma seletusega, mis on TsMS § 90 lg 2 kohaselt tõendiks, kuid samuti on tõendiks ka kostja seletus. Kostja on hagile vastu vaielnud, andnud asja oma seletuse, milles pole omaks võtnud hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaolusid. Seega pidanuks hageja hagis toodud asjaolude tõendamiseks esitama täiendavaid tõendeid, kuid hageja seda teinud ei ole. Eriti pidanuks hageja tõendama seda oma väidet, mille kohaselt kostja lepingu sõlmimisel möönis, et remonttööd vannitoas võivad olla ebakvaliteetselt tehtud või andis ise juhendi ebakvaliteetsete remonttööde teostamiseks. Hageja ise oma seletustes ju möönab, et laitmatut tulemust ei saavutatud (t.l.9-10, 28). Vaidlus poolte vahel on pigem selles, mis põhjustel tulemus oli ebakvaliteetne. Hageja pole tõendanud oma väited selles kohta, et kostja ei soovinudki laitmatut tulemust vannitoa remondiga saavutada. Kostja sellist kokkulepet eitab ja just hageja ebakvaliteetse töö tõttu hinda alandaski. Kostja on oma väidete kinnitamiseks palunud üle kuulata tunnistaja A. T. Tunnistaja A. T. ütlusi on kohus hinnanud ja kaebuses toodud väited ei anna alust tunnistaja ütluste teisiti hindamiseks või mitte arvestamiseks. Hageja on kaebuses vaid väitnud, et tunnistaja on kostja kauaaegne sõbranna ning seetõttu ei tuleks tema ütlusi arvestada. Hageja pole ise eelmenetluses soovinud täiendavaid tõendeid esitada /t.l.29/. Ülaltoodu alusel puudus linnakohtul igasugune alus VÕS § 653 kohaldamiseks. Linnakohus leidis õigesti tuginedes VÕS §-le 641 lg 2 p 2, et plaatide allakukkumine seintelt (kahelt seinalt), põranda ebatasasus ja plaatide paigaldamine ebasümmeetriliselt ongi töö lepingutingimustele mittevastavus, kuna tellija sellise kvaliteediga tööd ei eelda. Ükski kaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks ja seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuid parandada tuleb linnakohtu otsusesse sattunud trükiviga. Kostjana on linnakohtu otsuses läbivalt märgitud V. P., kuid kostja oma seletuse ja esitatud isikutunnistuse kohaselt on tema eesnimeks V.
R. Allikvere
G. Kivinurm
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.