Kohtulahend

õõnestanud hageja autoriteeti ja külvanud tema kutsetegevuse kompetentsuse osas kahtlusi. Kostjate väljamõeldised on tekitanud hagejale kannatusi ja negatiivseid emotsioone. Hageja pole varjanud korteriühistu juhatuse eest seda, et R. V. esitas kohtusse hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnustamiseks. Hagile esitatud vastuväited allkirjastas lisaks hagejale ka kaks korteriühistu juhatuse liiget. Kohtuotsus pandi üles maja trepikoja teadetetahvlile. Hagejale maksti kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest tööülesannete täitmisel korteriühistu 28.10.2002 üldkoosoleku otsuse nr 2 alusel. Arusaamatuks jäi, kuidas kahjustas hagejaga 01.11.2002 sõlmitud lepinguga korteriühistu liikmete olukorda võrreldes eelmise lepinguga. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. KÜ Muhu 1 finantsmajandusliku tegevuse revideerimise aktis toodu on tõene. Hageja allkirjastas vastuväited R. V. hagile ainuisikuliselt. Juhatuse esimehel oli õigus korteriühistut esindada koos kahe juhatuse liikmega. Isikliku auto kulude hüvitamiseks pidi juhatuse esimees esitama nõude vastavalt KÜ Muhu 1 28.10.2002 üldkoosoleku protokolli p-le 2 ja Vabariigi Valitsuse 20.12.2002 määruse nr 426 §-le 2. Revideerimise käigus leidis tuvastamist, et raamatupidamises puuduvad hüvitise väljamaksmiseks alusdokumendid. Korteriühistu 28.10.2002 üldkoosoleku protokolli p 2 alusel jäeti jõusse juhatuse esimehe tööleping, mille muutmiseks 01.11.2002 ei olnud alust ja õigust juhatuse kahel liikmel. Leping sisaldas sätteid, milliseid ei olnud üldkoosolekul arutatud ja oleksid võinud tuua kaasa rahalisi kulutusi ühistule. Revisjonikomisjon jõudis järeldusteni, mida ei vaidlustanud ega lükanud ümber hageja, juhatuse esimees M. K. ega raamatupidaja N. V. Revisjonikomisjoni tööks on juhatuse tegevuse kontrollimine ja kontrolli tulemusi tuleb tutvustada üldkoosolekule. Revisjonikomisjoni ülesandeks on informeerida üldkoosolekut olulistest puudustest või seaduserikkumisest finantsmajanduslikus tegevuses lõppenud majandusaastal, mis ei ole ühistu liikmete huvides. Revisjonikomisjonil ei ole õigust varjata üldkoosoleku ja juhatuse eest tegelikku olukorda. Ettepanekute ja märkuste tegemine revisjoni käigus on normaalne nähtus, mille eesmärgiks on töö parandamine, mitte õigusvastane tegevus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt korteriühistu põhikirja ja VÕS § 1047 lg 3 järgi on kostjad revisjonikomisjoni liikmetena õigustatud ning kohustatud kontrollima ühistu juhatuse tegevust ja selle tulemused avaldama üldkoosolekul. Seega ei saa revisjonikomisjonis kajastatud ja selle avaldamist üldkoosolekul pidada õigusvastaseks. 01.11.2002 sõlmis hageja lepingu (leping korteriühistu esimehega), millele kirjutas alla teine juhatuse liige. Hageja ei ole tõendanud, et uue lepingu sõlmimiseks ja lepingu sisu muutmiseks oleks tal olnud üldkoosoleku volitus. Üldkoosoleku 28.10.2002 protokolliga on tõendatud, et üldkoosolek otsustas jätta jõusse varasema lepingu. 01.11.2002 lepingus on ühistu majanduslikku olukorda halvendada võivad tingimused nagu viivise maksmise kohustus tasu maksmisega viivitamisel ja samuti kohustus tasuda kvalifikatsioonitõstmise eest, mis võib kaasa tuua täiendavaid rahalisi kulutusi ühistule, mida varasema lepinguga ei olnud ette nähtud. Seega on kostjad õieti revisjoniaktis kajastanud hagejaga kui ühistu esimehega 01.11.2002 sõlmitud lepinguga seonduvaid asjaolusid. Aktis kajastuvad andmed on hageja osas õiged. Kostjad ei ole kajastanud andmeid ebaviisakalt ja hageja hea nime teotavalt. Hageja seletused, et ta soovis lepingu kooskõlla viia seadusega, ei tähenda, et märgitud lepingu sõlmimine ja uute tingimuste sisseviimine oli kooskõlas põhikirja p-ga 5.24

ning 28.10.2002 üldkoosolekul otsustatuga. Sellise lepingu sõlmimise loa olemasolu hageja ei tõendanud. Vabariigi Valitsuse 20.12.2002 määruses nr 426 on sätestatud auto kasutamise eest saadava hüvitise maksmise kord ja maksude maksmine riigile. Nimetatud määrus ei sätesta aruandluse pidamise korda juhatuse poolt ühistu enda ees. Vastavalt 28.10.2002 üldkoosoleku otsuse p-le 2 otsustati hagejale maksta 500 krooni isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni. Põhikirjas ei ole ettenähtud, et ühistu esimehel on õigus saada auto kasutamise eest kompensatsiooni sõltumata sellest, kas kulutused ka tegelikult tehti. Seega tuli hagejal juhatuse esimehena järgida MTÜS § 28 lg 6 ja vastavat aruandlust pidada ühistu ees. Kostjad on revisjonikomisjoni liikmetena õigesti kajastanud aktis andmeid selle kohta, et aruandlus sõidukulude hüvitamiseks vastavalt seadusele puudub. Selliste andmete kajastamine aktis ei riku millegagi hageja isiklikku au ja väärikust ega tema nime. Aktis on kajastatud andmed viisakalt ega riku seetõttu hageja au ega tema nime. Maksude maksmata jätmist ei ole revisjonikomisjon tuvastanud ega kajastanud. Õige on kostjate väide, et hagi ühistu koosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks puutub ühistusse ja esialgsele vastusele, millega ühistu hagi tunnistas, allkirjastas hageja üksinda. Põhikirja p 5.15 järgi sai aga ühistut esindada esimees koos kahe juhatuse liikmega, mida pidi hageja kui juhatuse esimees teadma. Kõik juhatuse liikmed ei teadnud esitatud hagist, selle sisust ja ühistu vastusest hagile. Tulenevalt sellest on kostjad aktis õigesti kajastanud andmeid selle kohta, et hageja on varjanud juhatuse eest R. V. hagi. Kohtuotsus mõjutas ühistu majandustegevust seeläbi, et otsuses, mis kinnitasid nii varasema tegevuse kui ka uue majanduskava, raha kasutamise eesmärgid, ei olnud enam täidetavad ja kohtuotsuse alusel lasus ühistul kohustus tasuda kohtukulusid. Ettepanekute ja märkuste tegemine revisjoni käigus on normaalne nähtus. Selle eesmärgiks on ühistu töö parandamine. Puudub alus kostjate kohustamiseks KÜ Muhu 1 30.03.2004 üldkoosolekul nende poolt väljendatud ja allkirjastatud 01.03.2004 revisjoniaktis toodud väidete ümberlükkamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused N. Z. palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus leidis ekslikult, et kostjad kajastasid õigesti revisjoniaktis hagejaga kui ühistu esimehega 01.11.2002 sõlmitud lepingu andmeid. Vaidlust ei olnud selles, et 01.11.2002 lepingu sõlmimiseks ei olnud üldkoosoleku volitust. Hageja väitis, et uue lepingu tingimused ei halvendanud ühistu liikmete olukorda. Eeldused ei või olla tõenditeks TsMS § 90 lg 1 järgi. Revisjonikomisjoni väide „olukorra halvendamine“, on võrde kahju tekitamisega. Kinnitust ei leidnud kostjate väide, et lepinguga seoses oli korteriühistu töö häiritud 2 nädalat. Üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et perioodil 23.10-04.11.2003 oli kogu ühistu dokumentatsioon hageja poolt M. K.-le üle antud. Kostjad ei tõendanud, et 01.11.2002 lepinguga tekitas hageja korteriühistule kahju. Kohus jättis hageja väited tähelepanuta ega põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. MTÜS § 28 lg 6 ei sätesta aruandluse pidamise korda juhatuse poolt ühistu ees, millest võiks teha järelduse kas juhatuse esimehe aruandlus vastas seadusele või mitte. Tunnistaja L. Z. ütluste kohaselt rääkis hageja juhatuse koosolekutel kogu aeg, mis töid ta tegi ja aeg-ajalt andis aru, mida ta ka autoga juhatuse heaks tegi. Arusaamatuks jääb, miks ei või seda lugeda vastavaks aruandlusega. Pooled ei tuginenud MTÜS § 28 lg-le 6, vaid Vabariigi Valitsuse 20.12.2002 määrusele nr 426. Väljamaksed hagejale isikliku auto kasutamise kompensatsiooniks tehti alusdokumentide, so korteriühistu 28.10.2002 üldkoosoleku otsuse nr 2 alusel. Tunnistajad A. T., M. K. ja L. Z. kinnitasid, et 500 krooni, mis hagejale maksti,

sisaldas lisaks autokompensatsioonile ka lauatelefoni ja mobiiltelefoni kulusid. Revisjonikomisjoni väide hagejapoolsest seaduse rikkumisest on vale. Kohus hindas tunnistajate ütlusi valikuliselt. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja L. Z. ütluse, et viimane ei teadnud R. V. hagist, kuna ei võtnud osa kõigist juhatuse koosolekutest haiguse või matuse tõttu. Tunnistaja M. K. ütles, et tal oli põhitöökoht ja võis juhtuda, et ta oli 2003.a. suvel puhkusel, kui juhatus pidi esitama kirjaliku vastuse R. V. hagile. Kohus jättis tähelepanuta, et 12.08.2003 kirjalik vastus R. V. hagile oli allkirjastatud kolme juhatuse liikme poolt. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tunnistaja A. T. ütluse, et R. V. hagi arutati juhatuse koosolekul, tähelepanuta. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et kohtuotsus mõjutas ühistu majandustegevust, raha kasutamist ja majanduskava täitmist. Selles osas ei saa tunnistaja ütlus olla tõendiks. Kohus jättis tähelepanuta, et teistkordselt toimus 2002.a. majandusaasta aruande kinnitamine 30.03.2004 üldkoosolekul. Nõustuda ei saa kohtu ja kostjate etteheidetega, et kohtuotsuse alusel tasus ühistu kohtukulud 120 krooni hagi tunnistamisega. Suur summa õigusabile oleks tulnud tasuda hagi tunnistamata. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et kostjate tegevus revisjonikontrolli käigus oli normaalne. Kohus jättis tähelepanuta, et revisjonikomisjonil oli võimalus kontrollimise käigus teada saada õiged andmed juhatuse esimehega lepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta, autokompensatsiooni väljamaksmise kohta, R. V. hagi esitamise kohta korteriühistu juhatuse liikmete või hageja käest. Kostjad seda tahtlikult ei teinud ja avaldasid koosolekul valeandmeid. Revisjonikomisjoni ja M. K. väide, et hagejal ei olnud keelatud osaleda revisjonikomisjoni tegevuses, on alusetu, sest alates 02.01.2004 ei ole hageja juhatuse liige ega teadnud midagi revideerimisest. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väitega selles osas. Kostjad soovisid õõnestada hageja autoriteeti, külvata hageja kutsetegevuse kompetentsuse osas kahtlusi ja teotada tema au. Seega on nad hageja õiguste rikkumises süüdi. Kostjate väljamõeldised on tekitanud hagejale kõlbelisi kannatusi ja negatiivseid emotsioone. Vastus apellatsioonkaebusele E. S., K. P. ja Ü. H. palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused Kohtukolleegium leiab, et otsus on lõppjäreldustes õige, kuid otsust tuleb muuta põhjenduste osas. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja § 31 lg 1 kohaselt võib põhikirjaga ette näha, et teatud õigustoimingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas. KÜ Muhu 1 põhikirja p 6 kohaselt on ühistu kontrollorgan revisjonikomisjon, kes valitakse ühistu liikmete hulgast üldkoosoleku poolt juhatuse volituste ajaks ja p 6.3 kohaselt revideerib revisjonikomisjon lõppenud majandusaasta ühistu tegevust ja esitab korralisele üldkoosolekule kinnitamiseks revisjoniaruande. MTÜS § 34 lg 1 kohaselt teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Seega on revisjonikomisjon KÜ Muhu 1 üldkoosoleku poolt moodustatud organ, kes esitab aruande üldkoosolekule.

Vaidlus poolte vahel puudub selles, et kostja olid 2004 aasta kevadel KÜ Muhu 1 liikmed ja nad olid valitud korteriühistu üldkoosoleku poolt revisjonikomisjoni koosseisu. Vastavalt oma pädevusele teostas revisjonikomisjon revideerimise juhatuse tegevuse suhtes ja esitas selle KÜ Muhu 1 24.03.2004 toimunud üldkoosolekule kinnitamiseks. Üldkoosolek kinnitas revisjonikomisjoni poolt koostatud akti. Üldkoosoleku otsust vaidlustatud ei ole. Hageja esitas hagi E. S., K. P. ja Ü. H. kui revisjonikomisjoni liikmete vastu, milles palus kostjaid kohustada ümber lükkama revisjonikomisjoni aktis toodud valed andmed ja eksitusse viivad faktilised andmed. Kohtukolleegium leiab, et hageja on suunanud nõude KÜ Muhu 1 organi otsuses toodud väidetavate ebaõigete ja eksitusse viivate andmete ümberlükkamisele, siis kostjate, kui füüsiliste isikute suhtes hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna nad pole asjas õiged kostjad. Kostjaks antud asjas saaks olla vaid KÜ Muhu 1. Hageja on vaba valima, kelle vastu ta oma nõude esitab. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata ülaltoodud põhjendusel, siis kohtukolleegium sisulistele väidetele hinnangut ei anna. Ülaltoodu alusel apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.

R. Allikvere

G. Kivinurm

V. Lips

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.