Tsiviilasi nr 2-2/1372/05
Kohus
2-2/1372/05 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Rein Pokk
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.12.2005 Tallinnas
Tsiviilasi
J. G. hagi AS Estonian Holidays vastu aktsiaraamatu kande tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 10.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/323842/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. G. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.11.2005
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant ja tema esindaja vandeadvokaat M. H.; vastustaja esindaja vandeadvokaat I. O.
Jätta Tallinna Linnakohtu 10.06.2005 otsus muutmata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
Välja mõista J. G.-lt 27 612 kr. apellatsioonimenetluse õigusabikulu AS E. H. kasuks.
Tsiviilasja number
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Asjaolud
J. G. esitas 02.05.2003 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus tunnustada AS E. H. juhatuse poolt 11.09.2000 tehtud aktsiaraamatu kande tühisust. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale 47% AS E. H. (endise ärinimega AS E. P.) asutamisaktsiatest (685 aktsiat) nimiväärtusega 1 000 krooni iga aktsia. 06.03.2000 sõlmis hageja S. R. D.-ga aktsiate ostu-müügilepingu 682 aktsia omandamiseks D. poolt. 05.07.2001 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-504/01 tuvastas Viljandi Maakohus aktsiate ostu-müügilepingu tühisuse. Eelnimetatud tühise lepingu alusel kanti aktsiaraamatusse 06.03.2000 aktsionärina S. R. D.. Pärast aktsiaraamatusse kande tegemist teatasid kaasaktsionärid V. A., H. J., Ü. K., E. K., J. K., U. R., M. S., L. S., J. U., A. U. ja E. V. ostueesõiguse teostamisest ja asusid S. R. D. asemel ostu-müügilepingus aktsiate omandajaks. 11.09.2000 tegi kostja juhatus aktsiaraamatusse uue kande, millega kanti 682 AS E. H. aktsiat kaasaktsionäride nimele nende kaasomandisse. 30.11.2000 aktsiaraamatu kandega jagati kaasomandis olevad aktsiad kaasaktsionäride vahel. Hageja väitis, et S. R. D. poolt aktsiate omandamine ja selle alusel aktsiaraamatusse kannete tegemine on algusest peale kehtetu, kuna aktsiate ostu-müügileping oli näilikkuse tõttu tühine (TsMS § 69 lg 2). Tühist tehingut ei pea täitma ja selle järgi saadu peavad pooled tagastama. Kolmandate isikutena kostja poolel kaasatud kaasaktsionärid ei saanud omandada tühise tehingu järgi õigusi, kuna ÄS § 229 lg-st 3 ning AÕS § 256 lg-st 1 ja § 264 lg-st 3 ja §-st 265 tulenevalt läksid ostja õigused ja kohustused ostueesõiguse teostajale üle samas mahus, nagu need olid esialgsel ostjal. Kehtinud TsÜS § 69 lg 3, mille kohaselt näiliku tehingu järgi saadud vara üleminekul heausksele omandajale loetakse see üleläinuks õiguslikul alusel, ei ole kohaldatav, sest ostueesõigust teostanud isikud ei omandanud aktsiaid iseseisva tehingu alusel S. R. D.lt, vaid sama ostumüügilepingu järgi hagejalt. Samuti ei tunne kehtiv õigus õiguste heauskset omandamist. Ostueesõiguse teostamine ei olnud nõuetekohane. Kostja põhikirja p 3.2.3 järgi võis ostueesõigust teostada hiljemalt ühe kuu jooksul päevast, mil juhatus informeeris aktsionäre võõrandaja soovist müüa oma aktsiad. 06.03.2000 kanti S. R. D. poolt aktsiate omandamine aktsiaraamatusse ning samal päeval teatati aktsiate müügist teistele aktsionäridele. Vastavalt aktsiaraamatu kandele teostati ostueesõigust aga alles 11.09.2000. ÄS § 229 lg 2 ja AÕS § 264 lg 1 järgi pidi avaldus olema notariaalne. Kaasaktsionärid teatasid ostueesõiguse teostamise soovist vaid kostja juhatusele, notariaalset avaldust ostjale ja müüjale ei esitatud. Hageja omandiõigus 682 AS E. H. aktsiale ei ole kunagi lõppenud, kuid ebaõige aktsiaraamatu kanne ei võimalda hagejal teostada oma õigusi aktsionärina. Kostja rikkus aktsiaraamatu kannet omavoliliselt muutes hageja õigusi, kuna asjaõigusliku käsutustehingu abstraktsiooniprintsiibist lähtudes võis avalduse aktsiaraamatu kande muutmiseks esitada aktsiaraamatusse omanikuna kantud isik (hageja) või aktsiate omandaja (S. R. D.). Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu, leides, et hagi on alusetu ja pahatahtlik. Kaasaktsionäride ostueesõiguse teostamise aluseks olnud tehing ei olnud näilik, vaid sellel olid õiguslikud tagajärjed: tehingu eest tasuti ja aktsiate omandiõigus 2(6)
läks üle. Hageja kinnitas tehingueelselt tehingu sõlmimise kavatsust ja kaasaktsionäride ostueesõiguse olemasolu. 02.05.2000 andis hageja kirjaliku kinnituse aktsiate omandiõiguse ülemineku ja 852 500 krooni müügihinna kättesaamise kohta ning tegi 06.03.2000 ettepaneku ostueesõiguse teostamiseks. Viljandi Maakohtu 05.07.2001 otsus ei ole TsMS §-st 242 tulenevalt siduv kostjale ega kolmandatele isikutele, sest nemad ei võtnud sellest tsiviilasjast osa. Isegi kui tehing oleks olnud näilik, siis kehtinud TsÜS § 69 lg 5 [p. o lg 3] alusel läksid aktsiad kolmandate isikute heausksesse omandusse. AS E. H. leidis ka, et hageja kasutab ebakohast õiguste kaitse viisi. Kehtiv seadus ei tunne enam aktsiaraamatu kandeid ja need kanded ei mõjuta hageja õigusi ega vabadusi. Aktsiad kuuluvad registreerimisele Eesti Väärtpaberite Keskregistris (ÄS § 228 lg 1). Kolmandad isikud kanti aktsiaraamatusse ostueesõiguse teostamise tehingu alusel. Ostueesõiguse teostamist kui tehingut ei ole hageja vaidlustanud. Kande aluseks on kehtiv tehing. Sisuliselt on hagi suunatud kolmandate isikute vastu, kelle aktsionäriõigused ja omandiõigus aktsiatele on vaidlustatud. Hageja kui mitteomanik ei saa nõuda aktsiaraamatu kande muutmist. Kolmandad isikud kostja poolel Vaike Aarpuu, Hilja Juurik, Ülle Kirsimäe, Elmu Kruuser, Jaanika Kullerkupp, Urve Reial, Maila Saar, Leelo Suurväli, Jelena Udod, Anu Uljas ja Ela Vood ühinesid kostja vastuväidetega hagile ning leidsid, et nad teostasid nõuetekohaselt ostueesõigust 682 AS E. H. aktsiale, mille võõrandamise tahet hageja oli täiesti selgelt kirjalikus vormis väljendanud, ning omandasid nimetatud aktsiad heauskselt. S. R. D.le on rahvusvahelise maksekorraldusega 19.09.2000 üle kantud aktsiate ostuhind 852 500 krooni. Aktsiate omandamise ajal ei võinud kolmandad isikud teada omandamise takistustest. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus jättis 10.06.2005 otsusega hagi rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kohtule tõendina esitatud aktsiaraamatuga on tõendatud, et vaidlusaluste aktsiate omanikena kanti 30.11.2000 aktsiaraamatusse kolmandad isikud. Viljandi Maakohtu 05.07.2001 otsus, millega hageja peab tõendatuks asjaolu, et on endiselt vaidlusaluste aktsiate omanik, tehti ajaliselt üle poole aasta hiljem kui aktsiaraamatu kanne kolmandate isikute kui aktsiate omanike kohta. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuda aktsiaraamatu kande tühisuse tuvastamist ilma kolmandate isikute omandiõiguse vaidlustamiseta. Õige ei ole hageja väide selle kohta, et S. R. D. kanti aktsiaraamatusse aktsionärina tühise lepingu alusel. Nimetatud kanne aktsiaraamatusse tehti 06.03.2000, kohtuotsus tehingu tühisuse kohta aga 05.07.2001. Hageja on väitnud, et tema ja S. R. D. vaheline 06.03.2000 aktsiate ostu-müügileping on tühine näilikkuse tõttu. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 69 lg 3 sätestas, et näiliku tehingu järgi saadud vara üleminekul heausksele omandajale loetakse see üleläinuks õiguslikul alusel. Kolmandad isikud on heausksed omandajad, sest nende omanikuna aktsiaraamatuse kandmise ajal ei olnud olemas Viljandi Maakohtu otsust, millega tuvastati tehingu tühisus. Kuna hageja ei ole aktsiate omandiõigust vaidlustanud ega kolmandate isikute vastu hagi esitanud, tuleb aktsiaraamatu kande tühisuse tunnustamise nõue jätta rahuldamata ning puudub vajadus analüüsida ostueesõiguse teostamise õiguspärasust ja tunnistajana ülekuulatud A. H. ütlusi. 3(6)
Hageja ei ole vaidlustanud ka ostueesõiguse teostamise tehingut, mille alusel kolmandad isikud aktsionäridena aktsiaraamatusse kanti. Aktsiaraamatu kande tühisuse tuvastamine on seotud kolmandate isikute omandiõigusega aktsiatele, sest esitatud hagi rahuldamise korral kaotaksid kolmandad isikud omandiõiguse aktsiatele. Samas ei ole hageja soovinud nende vastu hagi esitada. Samuti ei vabasta Viljandi Maakohtu 04.07.2001otsus tulenevalt TsMS § 94 lg-st 2 hagejat aktsiate ostu-müügitehingu tühisuse tõendamise kohustusest, sest sellest tsiviilasjast ei võtnud osa samad pooled ega kolmandad isikud. TsMS § 72 lg-st 3 tuleneb, et hageja otsustab, kelle vastu ta hagi esitab. Kooskõlas TsMS § 77 lg-ga 1 kaasab kohus kostjana isiku, kelle vastu hageja on nõude suunanud, kuid keda ta ei ole hagiavalduses kostjana märkinud. Oma 08.08.2003 avalduses põhjendas hageja, miks ta esitas nimelt sellise nõude ja valis kostjaks aktsiaseltsi E. H., ning leidis, et kolmandad isikud ei pea olema asjas kostjateks. Hageja nõue aktsiaraamatu kande tühisuse tunnustamiseks ei ole suunatud kolmandate isikute vastu, mistõttu kohtul puudub alus omal algatusel kolmandate isikute kaasamiseks protsessi kostjatena. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Linnakohtu 10.06.2005 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellant palub oma kohtukulud välja mõista vastustajalt ja jätta vastustaja kohtukulud viimase enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkus oluliselt protsessiõiguse norme ja hindas vääralt tõendeid. Protsessiõiguse normide (TsMS § 231 lg 4) oluline rikkumine kohtu poolt väljendus enamuse hageja väidete ja tõendite analüüsimata jätmises. Hagi rahuldamata jätmise ainsaks motiiviks oli, et hageja ei ole esitanud omandiõiguse tunnustamise hagi kolmandate isikute vastu. Apellant ei nõustu kohtu sellise järeldusega ja palub ringkonnakohut lahendada asi sisuliselt. Sealjuures jääb apellant oma esimese astme kohtus esitatud põhiväidete juurde, mille kohaselt 06.03.2000 sõlmitud aktsiate ostumüügileping oli tühine ja kehtetu algusest peale, mis on tuvastatud Viljandi Maakohtu 05.07.2001 kehtiva kohtuotsusega, ning seetõttu oli aktsiaraamatusse aktsiate uute omanike kohta kannete tegemine ebaseaduslik. Isegi juhul, kui tühise tehingu alusel oleks lubatud ostueesõigust teostada, rikkusid kolmandad isikud oluliselt ostueesõiguse teostamise korda (tähtaja möödalaskmine ja ostjale notariaalse avalduse mitteesitamine ostueesõiguse kasutamise kohta), mistõttu ei tekkinud kostjal alust hageja kustutamiseks aktsiaraamatust. Apellant märgib veel, et aktsiate ostu-müügilepingu näilikkust on kinnitanud mõlemad tehingu pooled (S. R. D. ja hageja) ja õiguslike tagajärgede saabumine tehingu näilikkust ei välista, kuna TSÜS § 69 lg 1 kohaselt on näilikkuse tuvastamisel määrav poolte kavatsus mitte luua õiguslikke tagajärgi. Omandiõiguse tuvastamine võib hagi lahendamisel olla üheks tuvastamisele kuuluvaks asjaoluks ega pea olema iseseisvaks hagi esemeks. Eeltoodud kostja seisukohad jättis linnakohus arvestamata, mistõttu palub apellant nendele hinnangu anda apellatsioonimenetluses. Apellant selgitab veel kord oma nõuet, mis on suunatud aktsiaraamatu kande tühisuse tuvastamisele aktsiaraamatus ebaõige kande teinud isiku ja aktsiaraamatu pidaja (ÄS § 233 lg 1) vastu. Kui kohus leidis, et AS E. H. ei ole õige kostja, oleks ta 4(6)
pidanud TsMS § 77 lg 1 kohaselt kaasama õige kostja omal algatusel. Hageja seisukoht oli see, et tema omandiõigus aktsiatele ei ole lõppenud ning puudus vajadus algatada eraldi omandivaidlus. Apellant ei ole nõus kohtu poolt materiaalõiguse normide kohaldamisega antud vaidluses. TsÜS § 69 lg 3 ei anna alust tuvastada kolmandate isikute heausksust aktsiate omandamisel, kuna TsÜS § 69 lg 3 on kohaldatav vaid aktsiate omandaja S. R. D. heausksusele. Õige ei ole kohtu seisukoht, et tehing on tühine alles vastava kohtuotsuse tegemise momendist, st et kolmandad isikud on heausksed omandajad, sest nende omanikuna aktsiaraamatusse kandmise ajal ei olnud olemas Viljandi Maakohtu otsust. Enne 01.07.2002 kehtinud TSÜS § 66 lg 3 sätestas, et tühine tehing on kehtetu algusest peale. Apellandi arvamuse kohaselt on linnakohtu otsus vastuoluline, mis ei ole kooskõlas TsMS § 227 lg-ga 1. Kohus on tõdenud, et jätab analüüsimata ostueesõiguse teostamise asjaolud ja tunnistaja A. H. ütlused. Samas ei ole jälgitav kohtu mõttekäik, mille põhjal tuvastati kolmandate isikute poolt AS-i E. H. aktsiate heauskne omandamine ilma ostueesõiguse teostamise asjaolusid hindamata. Kohus jättis tähelepanuta kõik antud asjaolude kohta menetluse vältel kogutud tõendid, v.a. aktsiaraamatu ja Viljandi Maakohtu otsuse. Vastused apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja kohtukulud apellatsioonimenetluses. Kostja taotleb ringkonnakohtult kontrollida TSMS §-s 4 sätestatud asjaolu esinemist, ehk kas AS E. H. aktsiaraamatu 11.09.2000 kanne rikub hageja õigusi ja vabadusi. Kohus peab hagi lahendamisel jääma hagi piiridesse. Hageja ei ole vaidlustanud aktsiaraamatu kandeid, mis on tehtud S. R. D. poolt hagejalt aktsiate omandamise kohta 06.03.2000. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5800 rõhutanud, et TSMS §-s 4 sätestatud asjaolu puudumine on hagi rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks, samuti on hagi rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks ebakohase õiguste kaitse viisi valik. Hagi rahuldamine mitteomaniku suhtes oli õiguslikult võimatu nii materiaalõiguse kui protsessiõiguse aspektist. Kostja ja kolmandad isikud ei tunnistanud hageja omandiõigust vaidlusalustele aktsiatele ning omandiõiguse tunnustamise hagi oleks tulnud esitada kolmandate isikute vastu. Hagi esitamine vale kostja vastu on hagi rahuldamata jätmise alus. Kolmandad isikud kostja poolel V. A., H. J., Ü. K., E. K., J. K., U. R., M. S., L. S., J.U., A. U. ja E. V. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata, toetades kostja vastuväiteid apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellant ja tema esindaja kaebuse rahuldada, vastaustaja esindaja – rahuldamata jätta.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 5(6)
Ringkonnakohus leidis, et otsuse põhjendusi tuleb muuta, kuid apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Linnakohtu otsuse põhjendustest tuleb välja jätta kohtu otsustus selle kohta, et kolmandad isikud omandasid aktsiad heauskselt. Tähendatud asjaolu oleks asjakohane siis, kui tegemist oleks aktsiad omandanud isikute vastu esitatud omandiõiguse tunnustamise hagiga, kuid nagu linnakohus õigesti tuvastas, sellise hagiga antud juhul tegemist ei ole. Ülejäänud osas kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 330 lg.5 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Linnakohtu otsuse põhjendusi tuleb aga täiendada järgmisega. TsMS § 4 lg.1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Õigus hagi esitamisele ei anna veel õigust hagi rahuldamisele. Õigus hagi rahuldamisele tekib siis, kui hageja tõendab oma subjektiivsete tsiviilõiguse rikkumise või vaidlustamise ning tema poolt taotletav õigust kaitse viis omab tähtsust hageja rikutud õiguse taastamisel või vaidlustatud õiguse tunnustamisel. Nagu hageja ise õigesti märgib, et ole aktsiaraamatu kandel aktsiate omandi suhtes konstitutiivset tähendust. Seega aktsiaraamatu kande vaidlustamisega ei ole võimalik hageja omandit aktsiatele tunnustada ehk siis tema väidetavat subjektiivsete tsiviilõiguste (omandi) rikkumist või vaidlustamist kõrvaldada. Aktsiaraamatu kande tühisuse tunnustamine ei oma seetõttu hageja väidetavate tsiviilõiguste suhtes aktsiatele õiguslikku tähendust, isegi kui aktsiate ostueesõigust teostanud isikud oleksid kande tühisuse tunnustamise protsessi kaaskostjatena kaasatud. Seega tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. TsMS § 60 lg.1 ja 61 lg.1 alusel mõistab kolleegium hagejalt kostjale välja apellatsioonimenetluse õigusabikulu 27 612 kr.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Rein Pokk
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.