Tsiviilasi nr 2-2/1442/05
Kohus
2-2/1442/05 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, (eesistuja), Ande Tänav ja Rein Pokk
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2005 Tallinnas
Tsiviilasi
E.-J. T. avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 27.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/22-4015/04
Tsiviilasja number
AS M. apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
22.11.2005 Apellandi esindaja vandeadvokaat M. M.; vastustaja E.-J. T.
Jätta Tallinna muutmata ja rahuldamata.
Linnakohtu AS M.
27.06.2005 otsus apellatsioonkaebus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud H. T. esitas Tallinna Linnavalitsusele taotluse tema abikaasa isalt L.-R. T.-lt õigusvastaselt võõrandatud Koidu tn 46 krundi koos tööstushoonega tagastamiseks ning tööstushoone sisseseade ja lammutatud elamu kompenseerimiseks.
ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 24.09.2001 otsusega nr 12231 tunnistati Tallinnas Koidu tn 46, endisel kinnistul nr 121 asunud ehitised ja maa omandireformi objektiks ja tunnistati endise omaniku lapse abikaasa H. T. kui omandireformi õigustatud subjekti nõudeõigust nimetatud vara suhtes. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.06.2002 otsus nr 12407 muutis eelmist ja tunnistas H. T. nõudeõigust üksnes Tallinnas Koidu tn 46 asuva maatüki suurusega 910 m2 suhtes, mis loeti omandireformi objektiks. Ehitiste suhtes jättis komisjon H. T. taotluse rahuldamata põhjusel, et ei ole leidnud tõendamist ehitiste kuulumine avalduses märgitud omanikule L.-R. T.-le. 18.09.1946 kinkelepingust nähtub, et L.-R. T. kinkis temale kuuluva majavalduse (elamu, tööstushoone ja kõrvalhooned) aadressil Tallinnas Koidu tn 46 ENSV juures asuvale Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsusele. Maa natsionaliseeriti Riigivolikogu 23.07.1940 deklaratsiooniga. H. T. suri 06.01.2000. H. T. nõudeõiguse pärijad igaüks 1/3 mõttelises osas on E.-J. T., C.R. ja K. T. Pärimisõiguse tunnistus on välja antud 19.03.2003. E.-J. T. esitas Tallinna Linnakohtule 30.04.2004 avalduse, milles palus ORAS § 6 lg-te 1 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määruse nr 161 p 16 mõttes ja alusel tuvastada juriidiline fakt, et avaldaja vanavanaisa L.-R. T. võõrandas 18.09.1946 sõlmitud kinkelepinguga majavalduse Tallinnas Koidu tn 46 ENSV Ministrite Nõukogu Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsusele otsesest repressiooniohust ajendatuna. Avalduse kohaselt oli L.-R. T. Kaitseliidu toetajaliige. Kaitseliidu tegev- ja toetajaliikmeid loeti aktiivseteks kodanliku korra toetajateks. L.-R. T.-le kuuluvas majavalduses asus metallitöökoda palgalise tööjõuga. Nii majavalduse kui töökoja omanikuna loeti teda tol ajal väljakujunenud terminoloogia kohaselt kodanlaseks ehk ekspluataatoriks. Koidu tn 46 endise kinnistu nr 121 maa natsionaliseeriti Riigivolikogu 23.07.1940 deklaratsiooniga. Pärast Teise maailmasõja lõppu ja nõukogude korra sisseseadmist oli oodata ka ehitiste natsionaliseerimist. Tol ajal natsionaliseeritud vara omanikud kartsid arreteerimist ja asumisele- või väljasaatmist või küüditamist. Avaldaja isa ja avaldaja ise kuulsid, kuidas õudusega meenutati pärastsõjaaegseid aegu ja seda, et ehitis Koidu tn 46 oli võõras valduses juba alates 1944. aastast, so nõukogude korra taastamisest. Huvitatud isikutena olid asjas kaasatud Tallinna Linnavalitsuse Maa-amet ja AS M. AS M. kasutab Tallinnas Koidu tn 46 asuvat tööstushoonet ja abihooneid alates 1991. aastast ning omandas nimetatud vara 29.09.1995 Eesti Vabariigilt erastamise teel. Huvitatud isikud vaidlesid E.-J. T. avaldusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. ORAS § 6 lg 1 kohaselt on vara õigusvastane võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või
2(5)
kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. Vara võõrandamist ehk üleandmist kehtiva tsiviilõigusliku lepingu alusel ei saa samastada äraandmise või mahajätmisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et ehitiste kinkelepingu tahteavaldus ei vastanud kinkija tahtele. AS M. märkis, et kinkelepingu õigusvastasuse korral võimaldas 1946. a. kehtinud Vene NFSV tsiviilkoodeksi § 32 tehingut tühistada, kui see oli sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas E.-J. T. avalduse 27.06.2005 otsusega ja tuvastas juriidilise fakti, et L.-R. T. võõrandas 18.09.1946 kinkelepinguga majavalduse Tallinnas Koidu tn 46 ENSV Ministrite Nõukogu Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsusele otsesest repressiooniohust ajendatuna. Otsuse põhjenduste kohaselt vastab L.-R. T. poolt 18.09.1946 Tallinnas Koidu tn 46 asuva majavalduse võõrandamine ORAS § 6 lg-s 1 sätestatud vara õigusvastase võõrandamise tunnustele, sest L.-R. T. võõrandas vara reaalse repressiooniohu tingimustes. Reaalne repressioonioht ORAS § 6 lg 4 tähenduses on nii kohtuliku kui ka kohtuvälise represseerimise (surmanuhtluse, vabadusekaotuse, asumisele- või väljasaatmise või küüditamise) oht. L.-R. T. omandas Tallinnas Koidu tn 46 kinnistu 1925. a. pärimise teel oma isalt J. T.-lt. Ta asutas sinna metallitöötlemise töökoja koos sepikojaga. Tööd tegid seal palgatöölised. Seda kinnitasid kohtuistungil tunnistaja L. T. (ja tunnistaja T. T.) Rahvusarhiivi riigiarhiivi osakonna arhiiviteatise nr 3285SL kohaselt oli L.-R. T. sepalukusepa töökoja omanik ja Kaitseliidu Tallinna Maleva Lõuna Malevkonna toetajaliige. Tunnistajate F. A. ja L. T. kirjalike seletuste kohaselt oli L.-R. T. vara riigile kinkimise eesmärgiks mahalaskmisest pääsemine. Kohtu hinnangul on üldiselt teadaolev asjaolu, et palgatöölisi kasutavat töökoja omanikku ja Kaitseliidu toetajaliiget loeti vaidlusalusel perioodil kodanlaseks ja ekspluataatoriks, keda ähvardas mahalaskmine, asumisele- või väljasaatmine või küüditamine. L.-R. T. tahe kinkelepingu sõlmimisel oli suunatud mahalaskmise või Siberisse küüditamise ärahoidmisele. Apellatsioonkaebus Huvitatud isik AS M. palub tühistada Tallinna Linnakohtu 27.06.2005 otsuse täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta E.-J. T. avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks rahuldamata. Apellant palub avaldajalt enda kasuks välja mõista kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on avaldus ebaõigesti rahuldatud, kuna kohus on jätnud kolmanda isiku (pro: huvitatud isiku) vastuväited tähelepanuta ning materiaalõiguslikult ebaõigesti sisustanud ORAS § 6 lg 1 mõiste „vara äraandmine või mahajätmine reaalse repressiooniohu tõttu“. Vara äraandmine ja mahajätmine tähendab faktilist loobumist asja kasutamisest, mitte omaniku tahte kohast võõrandamist tsiviilõigusliku lepinguga (kinkija tahe on notari poolt tuvastatud).
3(5)
Kaevatavas otsuses ei ole käsitletud 18.09.1946 kinkelepingu kehtivuse probleeme ega antud hinnangut asjaolule, et tehingu tõestas ja poolte tahte selgitas välja notar. Tõendite analüüs vaidlusaluses otsuses on jäänud üldsõnaliseks ning otsusest ei ole võimalik aru saada, missuguste tõenditega on kinnitamist leidnud asjaolu, et vara kasutamine lõpetati reaalse repressiooniohu tõttu, mitte sellepärast, et L.-R. T. oli vara eelnevalt ära kinkinud. Tunnistajad ei teadnud kinkelepingu sõlmimise asjaolusid ega osanud rääkida L.-R. T. konkreetselt ähvardanud repressiooniohust. Õiguslikult ei ole põhjendatud palgatööliste kasutamise ja Kaitseliidu toetajaliikmeks olemise ning mahalaskmise ja küüditamise vaheliste seoste lugemine üldteada asjaoluks. Apellant vaidlustab ka protsessuaalse eksimuse otsuse resolutsioonis, kus kohus rahuldas E.-J. T. hagiavalduse, kuigi asi vaadati läbi hagita menetluses. Samuti ei tulene seadusest L.-R. T. motiivide väljaselgitamise ja repressiooniohu tuvastamise võimalikkus hagita menetluses. Vastused apellatsioonkaebusele Avaldaja E.-J. T. palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata ning apellandi kohtukulud tema enda kanda. Muuhulgas toob vastustaja esile uue asjaolu, et L.-R. T. jättis Tallinnas Koidu tn 46 asunud tööstushoone repressiooniohu tõttu maha enne selle kinkimist. ENSV Ministrite Nõukogu Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse 17.09.1946 käskkirjaga nr 440 tagastati Koidu tn 46 asuvad varad artellile „Kangur“. Tallinna Linnavalitsus toetab AS M. apellatsioonkaebust ja palub selle rahuldada. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja - rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 330 lg.5 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium leiab, et linnakohus on õigesti tuvastanud, et L.-R. T. kinkis Koidu 46 elamuvalduse ENSV Ministrite Nõukogu Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsusele reaalse repressiooniohu tõttu, kuivõrd ta oli antud maja ning selle koosseisus olnud töökoja omanik, kes oli töökojas kasutanud palgatööjõudu, ning oli olnud kaitseliidu toetajaliige. Seetõttu oli tema oht repressioonide ees reaalne. Tunnistajate T. T., L. T. ja F. A. ütlustest nähtub, et L.-R. T. pere kartis seetõttu repressioone, tundes hirmu „Siberi ees“, ning et tolleaegne (1946) üldine hirm repressioonide ees hakkas kaduma alles pärast Stalini surma (1953). ORAS-e § 6 lg.1 ja 4 järgi on selle seaduse mõttes vara õigusvastane võõrandamine muuhulgas isiku panemine olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu
4(5)
tõttu vara ära andma, reaalne repressioonioht on aga nii kohtuliku kui ka kohtuvälise represseerimise oht. Kolleegium leiab, et antud sätted on kohaldatavad ka isiku poolt vara tasuta võõrandamisel kinkelepingu alusel, kui kinkimiseks puudus muu nähtav põhjus kui soov reaalset repressiooniohtu vähendada või kõrvaldada. Seetõttu on põhjendamatud apellandi väited, et kinkelepingut ei ole omal ajal seaduses ettenähtud korras vaidlustatud või et kinkeleping väljendab poolte tegelikku tahet. Ebaõige on apellandi väide, et kohtus ülekuulatud tunnistajad ei teadnud midagi L.-R. T. ähvardanud repressiooniohust. Kõik kohtus ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et L.-R. T. ja tema pere kartsid repressioone nende omanduses olnud kinnisvara ja töökoja pärast. Ebaoluline on kaebuse viide asjaolule, et linnakohtu otsuse resolutsioonis on avaldust nimetatud hagiavalduseks. Kohus vaatas asja õigesti läbi hagita menetluses.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Rein Pokk
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.