AS S. hagi AS E. R. vastu viivise 1 348 464, 80 krooni saamiseks ja AS E. R. vastuhagi viivise 3 158 592 krooni saamiseks. Tallinna Linnakohtu 19.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/3/201945/02 AS S. ja AS E. R. apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
17. november 2005. a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
AS S. esindaja adv M. P., AS E. R. esindaja adv M. T.
Vaidlustatud kohtulahend
RESOLUTSIOON
Tallinna Linnakohtu rahuldamata.
19.04.2005
otsus jätta
muutmata ning apellatsioonkaebused
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ringkonnakohtu kaudu. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS S. esitas 05.03.2002 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus AS-ilt E. R. välja mõista viivis 1 549 235, 74 krooni. Hageja täpsustas 23.08.2002 ja 16.11.2004 nõuet (viivisearvestust) ja palus kostjalt välja mõista viivis summas 1 348 464, 80 krooni (tl 280).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.07.2000 hankelepingu tähtajaga kuni 31.12.2001. Hageja tarnis selle lepingu alusel kostjale kütust, mootoriõli ja määrdeaineid. Kostja kohustus lepingu p 6.8 kohaselt tasuma talle esitatud arved 7 kalendripäeva jooksul arve esitamisest. Selle kohustuse rikkumise korral on kostja lepingu p 6.9 järgi kohustatud tasuma viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% arvel näidatud tasumisele kuuluvast summast. Kostja viivitas 53 arve tasumisega ning on kohustatud vastavalt lisatud arvestusele tasuma viivitatud aja eest kokku 1 348 464, 80 krooni viivist. Hageja esitatud viivisarvete nr 9, 228, 204, 11, 147, 99140 ja 35 tasumisest on kostja keeldunud, väites põhjendamatult, et ta ei ole neid saanud.
Kostja vastuväited ning vastuhagi nõue ja põhjendused
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Arvetel märgitud kuupäevad on nende koostamise, mitte esitamise kuupäevad. Maksetähtaeg ei saanud alata enne kauba üleandmise-vastuvõtmise akti vastastikust allakirjutamist, mistõttu ei vasta hageja nõue lepingu p-s 6.6 kokkulepitule. Kostja kohustus arved tasuma 7 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja leidis ka, et leppetrahv on ülemäära suur võrreldes kreeditori kahjudega, mistõttu tuleks nõude põhjendatuse korral viivist vähendada. Hageja esitatud arvutuste kohaselt on kostja sattunud viivitusse vaid mõne päevaga. Kostja on kauba eest tasunud ja hagejale pole kahju tekkinud.
4.Kostja esitas 20.09.2002 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista leppetrahv 100 000 krooni. 10.12.2002 suurendas kostja nõuet ja palus hagejalt välja mõista lepingu p 4.4 alusel viivis 3 158 592 krooni (arvutus tl 225). Hageja ei ole oma kohustusi kokkulepitud korras täitnud, vaid on kogu lepinguperioodi jooksul korduvalt sattunud tellimuse täitmisel viivitusse, kusjuures mitmel juhul on viivitus kestnud enam kui pool kuud. Kostja arvutuste kohaselt võlgneb hageja viivisena tähtaegselt üle andmata kütuselt 6 966 176 krooni (arvutus tl 195196). Lepingu kohaselt kohustus hageja kütuse üle andma hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul arvates tellimuse esitamisest. Kokkuleppe rikkumise korral kohustus hageja tasuma viivist 0,2% tähtaegselt üleandmata kütuse maksumusest (käibemaksuta) iga hilinenud kalendripäeva eest ja leppetrahvi 0,5% tellimuses esitatud ning tegelikult tarnitud kütuse maksumusest (käibemaksuta). Kütuse üleandmisel allkirjastasid poolte volitatud isikud üleandmisevastuvõtmise akti, milles fikseeriti kütuse kogus, kvaliteedinõuetele vastavus, kütuse tootjatehastes laadimise kuupäev ja akti allkirjastamise kuupäev. Akt koostati kaheks eksemplaris, millest kumbki pool sai ühe. Vastuväited vastuhagile
5.Hageja ei tunnistanud vastuhagi ja palus selle jätta rahuldamata. Vastuhagist ei selgu, kas kostja soovib viivise või leppetrahvi väljamõistmist. Hageja on seisukohal, et mõlemad ei ole samaaegselt kohaldatavad. Arvutuste aluseks olevad andmed on tõendamata. Kostja ei ole selgitanud esitatud arvutuse põhimõtteid. Linnakohtu otsus ja põhjendused
6.Tallinna Linnakohus jättis nii hagi kui vastuhagi rahuldamata ja kohtukulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse kohaselt leidis tuvastamist, et kumbki osapool ei järginud 17.07.2000 hankelepingus kokkulepitud tingimusi, eelkõige tellimuste esitamisel, üleandmisevastuvõtmise aktide vormistamisel, arvete esitamisel ja kütuse eest tasumisel.
7.Lepingu lisa nr 1 (tl 21) p 1 kohaselt on kostja poolt tellimuste esitamiseks ja kütuse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks volitatud isikud M. M. ja M. S. ning hageja poolt A. T.. Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt oli pooltel kokkulepe, et kui kostjal kütusekogus vähenes, teatati hagejale, et on vajalik tarnida teatud kogus kütust (hagejale teatati vajaminev kogus ning räägiti P. P.ga läbi ja lepiti kokku parim ajastatus kütuse ostmiseks), sest kostjale oli tähtis nii kütusekoguse olemasolu kui selle hind. Tunnistaja ütluste kohaselt kinnitas ta laekunud arve pitsatiga (kalendertempel) kas samal või järgmisel päeval ning edastas arve pearaamatupidajale tasumiseks. Kuna kostja originaalarveid kohtule ei esitanud, sest need ei olnud säilinud, ei olnud võimalik tuvastada arvete täpset esitamise aega, mistõttu puudus ka võimalus kontrollida, kas kostja tasus hageja esitatud arved õigeaegselt või mitte. Aved kui lepinguga seotud dokumendid tulid kostjale lepingu p 7.1 järgi üle anda kas allkirja vastu selleks volitatud isikule või saata postiasutuse kaudu tähitud postiga. Kuna hagejal puudusid tõendid arvete üleandmise kohta, ei ole ta tõendanud, et kostja viivitas arvete tasumisega hagiavalduses märgitud ulatuses.
8.Kohtu määratud raamatupidamisekspertiisiakti kohaselt põhineb hageja viivisearvestus äriühingu raamatupidamise andmetel 576 937, 66 krooni ulatuses nagu see oli ka saldokinnituses seisuga 31.12.2001 näidatud. Perioodil 17.07.2000 kuni 31.12.2000 arvestatud viivise osas leidis ekspert, et viivis on arvestatud tagantjärele, s.h arvete osas, mille järgi laekumine toimus 2000. a. Eksperdi arvates rikkus hageja sellega raamatupidamise seaduse §-s 5 sätestatud realiseerimise printsiipi, mille kohaselt tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki oma raamatupidamistehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja süstemaatilistes registrites nende toimumise momendil või kui see pole võimalik, siis vahetult pärast seda. Seega tulnuks arved viivise kohta esitada kohe, kui ilmnes maksetähtaja ületamine kostja poolt. Hea raamatupidamistava kohaselt kuuluvad kõik varad (s.h esitatud arved ja kohustused hankijate osas) raamatupidamise aastaaruande koostamisel inventeerimisele, selgitamaks, kas arveldused omavahel ühtivad või mitte. Juhul kui oleks esinenud lahkuminekuid arveldustes poolte vahel, oleksid need ilmnenud 1999. a ja 2000. a raamatupidamisaruannete koostamisel. Kohus leidis, et hageja raamatupidamises olev saldokinnitus viivise osas seisuga 31.12.2001 on vastuolus poolte asjas esitatud tõenditega ning ainuüksi antud tõendis sisalduvast eksperdiarvamusest lähtudes puudub kohtul õiguslik alus hagi (põhihagi) rahuldamiseks (ka eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kostja poolt hagejale 25.01.2002 saadetud saldokinnituskirjas viivist märgitud).
9.Kohus leidis, et ka muud tuvastatud asjaolud iseloomustavad asjaajamise ebakorrektsust (ka tellimuste andmisel ja kütuste üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamisel), mistõttu tuleb ka vastuhagi jätta rahuldamata. Lepingu lisa nr 1 kohaselt puudus hagejal kostjalt tellimuste vastuvõtmiseks volitatud isik (tl 21). Hageja juhatuse esimehe P. P. selgituste kohaselt võttis tema kõik kostja tellimused vastu isiklikult ja A. T.l oli õigus allkirjastada vaid üleandmisevastuvõtmise akte. Kostja poolt esitatud kirjalikud tellimused (tl 142-194) on adresseeritud A. T.le hageja nimel. P. P. kinnitusel hageja selliseid tellimusi ei teinud, vaid esitas need juhatuse esimehele faksi või telefoni teel. Kuna kütuse hinnad sageli muutusid, toimus poolte vahel pidev konsulteerimine, millal on kütuste hinnad soodsad ja sobiv aeg kütust tellida. Kohus leidis, et kostja oleks pidanud tellimused hagejale esitama lepingu p-s 7 sätestatud korras, kas allkirja vastu või saatma postiasutuse kaudu tähitud postiga või edastama lepingu p 3.6 kohaselt faksi teel. Pooled on lepingu p-s 7.1 kokku leppinud, et lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis ning teade loetakse kättesaaduks kui see on üle antud allkirja vastu või saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga. Lepingu p 7.4 kohaselt edasilükkamatu iseloomuga õiguslikke tagajärgi loovaid teateid võivad poolte volitatud esindajad edastada lepingu lisas nr 1 toodud sidevahendite kaudu. Eelnimetatud asjaoludel teadete edastamine tuleb järgnevalt kinnitada kirjalike dokumentidega. Kostja ei ole esitanud dokumente, mis kinnitaksid kokkulepitud korras tellimuste hagejale üleandmist, mistõttu ei ole kostja tõendanud, et hageja ei täitnud tellimusi (tl 211-224) lepingu p-s 4 märgitud korras ja tähtaegadel. Raamatupidamisekspertiisi kohaselt ei kajasta kostja raamatupidamisandmed tema viivisenõuet. AS S. apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Hageja AS S. palub apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning uue otsusega mõista kostjalt välja 1 348 464, 80 krooni. Hageja palub arvete üleandmise tõendamiseks võtta asja juurde kaebusele lisatud arved, mis kannavad sama või järgmise kalendripäeva templit.
11.Kaebuse kohaselt on tõendatud arvete esitamine kostjale ja asjaolu, et kostja ei tasunud arveid õigeaegselt. Arved esitati arvetel märgitud kuupäevadel pärast kütuse üleandmist-vastuvõtmist käest-kätte kostja volitatud esindajale M. M.le. Kuigi tunnistaja M. M. ütlused kinnitasid hageja väiteid arvete esitamise kohta, jättis kohus need põhjendamatult tähelepanuta. Samuti andis arvete esitamise kohta seletusi hageja juhatuse liige P. P., kuid kohus jättis ka tema seletused hindamata ja tähelepanuta. Kostja ei ole arvete saamise fakti vaidlustanud. Kostja ei ole tõendanud, et arvetel märgitud kuupäevad on arvete koostamise, mitte esitamise kuupäevad. Kostja raamatupidamiskohustuslasena pidi säilitama hageja poolt esitatud arved ja väiteid nende mittesäilimisest ei saa käsitleda tõestena. Kostja ei ole tõendanud, et algdokumendid oleksid hävinud või varastatud vms. Kostja poolt algdokumentide säilitamiskohustuse rikkumine ja nende mitteesitamine ei tohi asetada hagejale suuremat tõendamiskoormist. Seetõttu on põhjendamatu kohtu seisukoht, et originaalarvete puudumise tõttu ei ole võimalik kontrollida arvete õigeaegset tasumist. Hageja poolt kostjale esitatud arved ei ole lepingu p-s 7.1 sätestatud teated. Lepingu 7. osa ei ole arvete esitamisele kohaldatav. Otsusest ei selgu, miks tuleks arveid käsitleda teadetena.
12.Seadusest ei tulenenud kohustust esitada viivisenõue ja viivisearve kohe, kui ilmnes maksetähtaja ületamine. Kohtu vastupidine seisukoht on väär. Samuti ei ole kohus põhjendanud mõistet „kohe“. Viivisenõude sai hageja esitada pärast arve tasumist kostja poolt. Asjaolu, et kostjale saadetud saldokinnituskirjas ei ole nimetatud viiviseid, ei välista hageja õigust nõuda viivise tasumist TsK § 191 lg 1 ja pooltevahelise lepingu järgi. Kohtu viide raamatupidamise seaduse §-le 5 on asjakohatu. AS E. R. apellatsioonkaebuse põhjendused
13.Kostja AS E. R. palub apellatsioonkaebuses muuta kohtuotsust põhjenduste osas (muuta osaliselt hagi rahuldamata jätmise põhjendusi) ning tühistada otsuse osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata ning teha selles osas uue otsuse ja vastuhagi rahuldada.
14.Apellant nõustub kohtuga, et hageja pole tõendanud arvete üleandmist AS-le E. R., mistõttu puudub võimalus kontrollida tarnitud kütuse eest tasumise õigeaegsust (lisaks osundas kohus ka vastuolule üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 alusel toimunud kütusekoguste üleandmisdokumentide vormistamisel), kuid samas on kohtu poolt jäetud tähelepanuta kostja viidatud asjaolud, mille kohaselt polnud tasukohustuse tekkimine võimalik enne reaalset kütuse üleandmist. Tegemist on protsessinormide olulise rikkumisega. Hageja kohustus arvel märkima, millisel kuupäeval allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kostjale üle antud kütuse eest on arve esitatud. Esitatud arved ei vasta lepingu p-s 6.6 kokkulepitule, kuna neis puudub mistahes viide kauba üleandmise-vastuvõtmise kuupäevale. Mitmel arvel on märkus, et tellitud kaup on alles teel. Võrreldes arvetel märgitud kütuse koguseid üleandmisevastuvõtmise aktidel märgituga nähtub, et hageja esitas arved enne kostjale kauba üleandmist. Kohus sellega ei arvestanud.
15.Pooltevahelise lepinguga on reguleeritud tellimuse esitamise viis, selle täitmise tähtajad ja ka lepingu kohase täitmise alused. Kohtu järeldus, mille kohaselt sai tellimuste vastuvõtjaks olla hageja juhatuse esimees P. P., ei tugine poolte kokkuleppele. Leping ei näe ette, kelle nimelt vastav tellimus esitatakse. Asjaolu, et A. T. oli volitatud kütusekoguseid üle andma, ei välista tema volitusi tellimuste vastuvõtmisel. Lepingu lisa 1 nimetatud piirangut ei sisalda. P. P. oli lepingu p 7.5 kohaselt ka hageja kontaktisikuks. Seega juhul, kui kostja esitas lepingutingimustele vastava tellimuse, oli lepingutingimustega vastavuses ka selle esitamine lepingu p-s 7.5 nimetatud isikule. Lepingu lisa 1 ei kehtestanud mistahes muud korda.
Vastused apellatsioonkaebustele
16.Pooled ei pea vastaspoole kaebusi õigeks ja paluvad need rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 330 lg-st 5 ei pea otsuses kordama esimese astme kohtu põhjendusi.
18.Linnakohus leidis õigesti, et kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik kummagi poole nõuet põhjendatuks lugeda. Hageja nõude rahuldamine eeldas arvete tasumisega viivitamise täpset tuvastamist, kostja nõude rahuldamine seevastu aga tellimuse täitmisega viivitamise kindlakstegemist. Esimesel juhul vajas tuvastamist eelkõige arve esitamise aeg, teisel juhul tellimuse üleandmine (millal arved tasuti ja kaubakogused vastu võeti, selle üle pooled ei vaielnud). Kolleegium nõustub linnakohtuga selles, et hagiavalduses sisalduvate asjaolude tõendamiseks ei piisanud tunnistaja M. M. ütlustest, mille kohaselt ta kinnitas AS-lt S. saabunud arved samal või järgmisel päeval ja edastas need tasumiseks raamatupidamisele. Kohtul ei olnud alust lugeda tõendatuks hageja väidet, et arved esitati kostjale tasumiseks nende koostamise päeval. Tunnistaja mälu järgi taastatud toimingute tavaskeem ei tõenda iga konkreetse arve üleandmise aega. Kuna pooltevahelised suhted tulenesid lepingust, siis vastavalt sellele tuli hinnata ka poolte toiminguid nii kütuse tellimisel kui selle eest tasumisel (s.h arvete esitamisel). Hageja apellatsioonkaebuses sisalduvad rõhuasetused ei ole kooskõlas asjas uuritud tõenditega. Asjaolu, et kostja ei vaidlustanud arvete saamise fakti, ei ole võimalik hinnata hageja soovitud viisil. Hageja on kostjale arved esitanud ja kostja on kauba eest tasunud. Selle üle vaidlus puudub. See aga ei tõenda tasumisega viivitamist. Hageja apellatsioonkaebuse väide tõendamiskoormisest ei ole õige. Kui hageja oleks täitnud lepingust tulenevat dokumenteerimiskohustust, ei oleks tal raskusi arvete esitamise täpse aja määratlemisel ning tasumisega viivitamise korral ka oma vastava nõude põhjendamisel. Kohus ei jätnud hageja seadusliku esindaja seletust tähelepanuta, vaid leidis, et pooltevahelisest lepingust tulenevalt ei piisa sellest arvete üleandmise tõendamiseks. Tegemist ei olnud üldiste asjaolude tuvastamisega (kuidas tavaliselt toimiti), vaid suurte summade tasumise väidetava viivitamisega ja sellega seotud leppetrahvi (viivise) nõudega. Hagi aluseks olevad asjaolud vajasid ühest tuvastamist.
19.Kuigi kostja ei vaidlustanud arvete saamise fakti, eitas ta, et viivitas nende tasumisega. Seetõttu lasus hagejal kohustus tõendada, et kostja sai arved kätte hageja väidetud ajal. Hageja kaebuse väide, et kostja pidi säilitama arvete originaaleksemplarid (et nende abil oma vastuväiteid tõendada), sest vastasel juhul tuleb lugeda hageja väited tõendatuks, ei ole kooskõlas protsessiseadusest tuleneva tõendamise kohustusega. Hageja nõude rahuldamine eeldas makseviivituse tuvastamist (arvete esitamise aja määratlemist), mistõttu pidi hageja tõendama, et ta andis arved väidetud ajal kostjale üle. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. See, et kostja ei eitanud arvete saamist, ei pannud talle kohustust tõendada, millal talle arved esitati ega vabastanud hagejat kohustusest tõendada tema poolt väidetud asjaolusid. Arvete üleandmine ei vajanud tõendamist, küll aga asjaolu, millal seda tehti. Linnakohus ei jätnud tunnistaja ütlusi tähelepanuta, vaid andis neile hageja omast erineva hinnangu. Kolleegium ei nõustu apellandiga selles, et linnakohus rikkus tõendite hindamisel protsessiõiguse norme. Ka ei põhjendanud kohus hagi rahuldamata jätmist viivisarvete esitamisega seotud asjaoludega, vaid viivituse sisulise tõendamatusega.
20.See, et kostjal ei ole arveid säilinud, võib anda küll alust rääkida raamatupidamise seadusest tulenevate nõuete rikkumisest, kuid ei võimalda tõlgendada seda muul viisil kostja kahjuks. Sellest ei tulenenud kahjulikke tagajärgi hageja suhtes (tõendamiskoormise suurendamise osas), nagu väidab hageja oma kaebuses. Sellest sõltumata pidi hageja oma väiteid tõendama. Kohus märkis õigesti, et tulenevalt lepingust pidid pooled omavahelised teated dokumenteerima. Hageja seisukoht, et arved ei ole teated lepingu p-i 7.1 tähenduses, mistõttu nende esitamisel ei tulnud lähtuda nimetatud punktis ettenähtud korrast, ei ole õige. Asjaolu, et praktikas talitati teisiti, ei võimalda pidada hageja nõuet põhjendatuks. Kui arve esitamise aeg omas hageja jaoks õiguslikku tähendust, siis pidi ta selle fikseerima.
21.Kolleegium nõustub kostja kaebuses sisalduva hinnanguga esitatud arvete mittevastavusele lepingu p-st 6.6 tulenevatele nõuetele (p 6.1 kohaselt tasub tellija üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võetud kütuse eest). Asjas on tuvastatud, et nimetatud tingimusest, mille kohaselt lähtutakse arvete esitamisel vastavas aktis toodud andmetest (p 6.6), ei pidanud hageja sageli kinni (arvetelt võis näha, et mõnel juhul oli tegemist veel saabumata kaubaga). Õige on see, et arvete väljastamine ei saanud lepingu kohaselt toimuda enne kauba kvaliteedi ja koguse kindlaksmääramist ning üleandmise-vastuvõtmise protseduuride läbiviimist. Pealegi nähtub hageja seadusliku esindaja seletusest, et arvete esitamiseks saadi esialgsed andmed SGS Estonia AS-lt, kes koostas tolliprotseduuriks vajaliku raporti (SGS akt kütuse koguse ja kvaliteedi kontrollimise kohta), ning et mõned esitatud arved võisid tugineda esialgsetele andmetele, s.o SGS aktile, mitte üleandmise-vastuvõtmise aktile. Lepingust tulenevalt oli hagejal õigus esitada arveid, seega arvestada ka tasumisega viivitamist, alles pärast kauba nõuetekohast üleandmist. Kuna aga linnakohus leidis, et arvete esitamise täpset aega ei olnud võimalik määratleda, siis see, et kohus kõiki kostja väiteid üksikasjalikult ei hinnanud, ei ole käsitatav protsessinormi olulise rikkumisena. Kohus on kostja kaebuses nimetatud asjaolusid otsuses kajastanud ega ole märkinud, et tasumise kohustus tekkis enne kütuse üleandmist.
22.Ka vastuhagi lahendamise osas on kaevatav kohtuotsus õige. Kohus ei kohaldanud pooltevahelist lepingut ebaõigesti. Hankelepinguga oli reguleeritud nii tellimuse esitamise viis, selle täitmise tähtajad kui lepingu kohase täitmise alused. Vastavalt lepingu p-le 1 loeti tellimuseks p-des 3.6 ja 5.2 sätestatud korras esitatud kirjalik dokument. Leping ei näinud ette konkreetset isikut, kellele nimeliselt tuli tellimus esitada, mistõttu tuli tellimuste esitamisel lähtuda lepingu p-s 7 sätestatud korrast. Lepingu p-s 7.1 olid pooled kokku leppinud, kuidas tuleb lepinguga seotud teateid esitada ning millisel juhul loetakse need kätteantuks (kättesaaduks), samuti see, kuidas võidi edasilükkamatu iseloomuga õiguslikke tagajärgi loovaid teateid edastada ja kuidas tulid need järgnevalt kinnitada (p 7.4). Lepingus kokkulepitud kirjalikke dokumente kohtule ei esitatud. See, et kostja esindaja suhtles tellimuste osas vahetult isikuga, kes tegeles kütuse üleandmisega, ei võimalda järeldada nimetatud isiku volitust võtta vastu tellimusi. Ka vastuhagi lahendamisel ei oma tähendust, et praktikas tegutseti lepingus ettenähtust erinevalt. Kui kostja soovis nõuda hagejalt tellimuste täitmisega viivitamise eest leppetrahvi, tuli viivitust tõendada.
23.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 60 lgtest 1 ja 8 jäävad kummagi poole apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda.
R.Allikvere
Ü.Jänes
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.