lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-05-400/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 30.11.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-400/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.11.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1398
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-400 (end. 2-2/1583/05)

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november, Tallinn

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

G.L. hagi S.K. AS-i vastu liikluskahju põhjustajaks tunnistamiseks Tallinna Linnakohtu 13. juuli 2005. a otsus nr 2/228-1051/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

15. november 2005. a, avalik kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

G.L., tema esindaja M.S.-K., S.K. AS esindaja E.A. ja A.R.

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Linnakohtu 13.07.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.29.10.2004 toimus kell 20.20 Tallinnas Paldiski mnt - Pirni tn ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid hageja, juhtides sõiduautot Toyota Carina ja kolmas isik A.R., juhtides OÜ-le E.G. kuuluvat sõidukit Mercedes-Benz. Alustades Paldiski mnt ületamist Pirni tänavalt, mis on kõrvalteeks Paldiski mnt suhtes ja kus on paigaldatud märk „Anna teed“, veendus hageja selles, et tema sõiduki liikumine ei sunni teisi liiklejaid muutma liikumissuunda või –kiirust. Teisi sõidukeid sel ajal ristmikul polnud. Hagejast vasakul pool seisis foori rohelist tuld oodates kolm rida autosid. Olles ületanud kolm sõidurida, hageja pidurdas ja veendus, et vahetult ristmikul ei ole ühtegi sõidukit ja et nende jaoks põles endiselt punane tuli. Paremal pool olevad sõidukid seisid, oodates foori tule vahetumist. Hageja möödus kahest järgnevast
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

reast ja sel ajal, kui fooris endiselt põles punane tuli Paldiski maanteel asuvatele sõidukitele, põrkusid hageja auto ja A.R. poolt juhitud sõiduk kokku. Pärast kokkupõrget tunnistas hageja ennast vormi „Teade liiklusõnnetusest“ täitmisel liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks, kuna liiklusõnnetuse momendil ei olnud tal kehtivat liikluskindlustuse poliisi ja seetõttu arvas ta, et liikluskahju talle ei hüvitata, kuna ta on ise süüdi poliisi puudumises. Ka oli ta toimunu pärast šokis.

2.S.K. OÜ 16.11.2004 otsuse kohaselt tunnistati hageja liikluskahju põhjustajaks. Tegelikult on liiklusõnnetuse toimumises ja järelikult ka liikluskahju tekitamises süüdi kolmas isik, kes rikkus liikluseeskirja (LE) §-e 64, 91, 123, 52 ja 50 ning eiras foori tuld. A.R. poolt juhitav auto pidi, arvestades LE §-i 52 ning võttes arvesse seda, et sõidukite jaoks põles punane tuli, seisma siis, kui toimus kokkupõrge ülekäiguraja ees, s.t et hageja sõiduki ja A.R. poolt juhitud sõiduki vahel pidi olema ülekäigurada. Kuna sõidukid põrkusid kokku, siis arvatavasti ületas A.R. ülekäiguraja sõidukit peatamata ja rikkus seega LE nõudeid, mida hageja ei saanud ette näha ja arvestada.
3.Kindlustuse vahekohtu 31.01.2005 otsusega jäeti hageja kaebus S.K. OÜ otsuse vaidlustamiseks rahuldamata, kuna liiklusõnnetuse otseseks põhjuseks oli hageja poolt teeandmiskohustuse mittenõuetekohane täitmine. Kolmanda isiku süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ei arutanud ei kostja ega ka vahekohus.
4.Hageja vahekohtu otsusega ei nõustunud ning esitas 10.02.2005 Tallinna Linnakohtusse hagi S.K. AS-i vastu kolmanda isiku A.R. liikluskahju põhjustajaks tunnistamiseks. Kostja seisukoht
5.S.K. AS hagi ei tunnista ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. 29.10.2004 toimunud liiklusõnnetus toimus reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul LE §-i 159 mõttes. Liiklusõnnetuse põhjustas hageja, kes rikkus liikluseeskirja §-i 159 ja LE Lisa 2 eesõigusmärgi 221 nõudeid. Hageja ei täitnud teeandmiskohustust nõuetekohaselt, mis oligi liiklusõnnetuse toimumise otseseks põhjuseks. Kolmanda isiku seisukoht
6.A.R. ei nõustu hagiga ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Hageja sõitis Pirni tänavalt ette peateel liikunud kolmanda isiku poolt juhitud sõidukile. Pooled täitsid koos vormi „Teade liiklusõnnetusest“, millel hageja tunnistas ennast liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks. Esimese astme kohtu otsus
7.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja rikkus LE § 159 ja LE Lisa 2 eesõigusmärgi 221 nõudeid. Nõustuda saab kostjaga, mille kohaselt sündmuskohal asuv foor ei reguleeri sõidukite liikumist ristmikul, vaid reguleerib üksnes sõidukite liiklust Paldiski maanteel. Pirni tänavalt Paldiski maanteele liikuvatele sõidukitele kehtib igal ajal sõltumata foori töötamisest LE Lisa 2 p 221 eesõigusmärk „Anna teed“. Nõue anna teed on olemuselt absoluutne.
8.Tulenevalt LE §-st 167 peab juht foori lubava tule süttimisel andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist ja veel sõiduteel olevale jalakäijale. See säte reguleerib liiklust reguleeritaval ristmikul. Liiklusõnnetus toimus aga reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul. Seega ei reguleeritud hagejale ristmiku ületamist mingi valgusfoori tulega. Hageja pidi ise

2(4)

olema hoolikas ja väga tähelepanelik nimetatud ristmiku ületamisel, seda enam, et hageja otseselt valgusfoori tulede vahetumist ise ei näinud.

9.Tunnistaja K.V. ütlustega on tõendatud, et Paldiski maantee valgusfooris põles roheline tuli, kui Paldiski maanteel sõidukid hakkasid liikuma, tunnistaja sõiduk liikus aeglasemalt ja tema kõrval A.R. poolt juhitud sõiduk kiiremini. Tunnistaja K.V. ütlustega on tõendatud ka see, et hageja sõiduk oli keset ristmikku ajal, kui Paldiski maantee valgusfooris põles roheline tuli peateel Paldiski maanteel sõitjale. Hageja kiirus oli aeglasem, aga kui ta nägi, et autod hakkavad liikuma, siis kiirendas ta liikumist, mistõttu põrkas kokku taksoga. Tunnistaja L.P.i ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks, kuna ta on hageja abikaasa ja isiklikult huvitatud kohtu lahendist.
10.Hageja ei täitnud teeandmiskohustust nõuetekohaselt, mis oligi liiklusõnnetuse toimumise otseseks põhjuseks ning 29. oktoobril 2004. a Tallinnas, Pirni tn – Paldiski mnt ristmikul toimunud liiklusõnnetuses ei saa tunnistada liiklusõnnetuse ja liikluskahju põhjustajaks A.R.. Seega on esitatud hagi alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.G.L. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada A.R. Tallinnas, Pirni tn – Paldiski mnt ristmikul toimunud liiklusõnnetuse põhjustajaks.
12.Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga tunnistaja L.P.i ütluste suhtes. Asjaolu, et L.P. on hageja abikaasa, ei saa olla piisavaks põhjuseks selleks, et lugeda tunnistaja ütlused valeks. Tunnistaja andis ütlused vande all. Kohus ei ole märkinud, milles seisneb ütluste vastuolu teiste asjas olevate tõenditega. Kohtu arvamus, et tunnistaja ütlused on kohatud, on vastuolus TsMS §-i 92 nõudega, kuna võttes arvesse ütlustele antud hinnangut, pidi kohus jätma taotluse nimetatud tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, mis annaks hagejale võimaluse tõendada enda seisukohta teiste tõenditega.
13.Tunnistaja K.V. ütlustega on tõendatud, et kolmas isik alustas liikumist peale foori tule vahetumist, valesti kohandas sõiduki kiirust, millega rikkus LE §-de 64, 91 ja 123 nõudeid. Kohus ei ole aga sellele hageja seisukohale hinnangut andnud. Selle asemel arutas kohus hageja poolt sooritatud rikkumisi, mis on iseseisvaks menetluse rikkumiseks, kuna ükski menetluses osaleja ei ole esitanud nõuet, mis lubaks arutada protsessis hageja väidetavat süüd liiklusõnnetuses.
14.Nõustuda saab kohtu järeldusega, et hageja poolt ristmiku ületamist ei reguleeri ükski valgusfoori tuli, kuid õige ei ole see, et valgusfoor ei reguleeri kolmanda isiku liikumist. Vastavalt LE § 2 lõikele 42 on ristmik reguleeritav, kui liikumise järjekorra määravad foorituled. Kohus tuvastas, et sõidukite liikumist Paldiski maanteel, kus asus kolmas isik, reguleerib foor. Järelikult LE §-i 167 nõue oli kolmanda isiku jaoks kohustuslik liikumise alguses peale foori lubava tule süttimist. Seega oleks kolmas isik pidanud lubama apellandil ristmiku ületamise lõpetada ja kohtu järeldus selles osas on vastuolus kohtu poolt tuvastatud asjaoludega ning kohus on valesti tõlgendanud ja kohaldanud LE §-i 167. Vastustajate seisukohad
15.S.K. AS ja A.R. ei pea kaebust õigeks ja vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

3(4)

Tsiviilkolleegiumi põhjendused

16.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ebaõige on apellandi seisukoht, et kohus ei andnud hinnangut kolmanda isiku liikluseeskirjade rikkumisele. Kohus analüüsis mõlema juhi käitumist ja ei tuvastanud liikluseeskirjade rikkumist A.R. poolt. A.R. liikus peateel, kui talle kõrvalteelt sõitis ette hageja poolt juhitud auto.
17.Kohus põhjendas, miks antud situatsioonis ei reguleerinud kolmanda isiku käitumist LE § 167, mille kohaselt lubava fooritule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist ja veel sõiduteel olevale jalakäijale. Nimetatud säte reguleerib juhtide vastastikust käitumist reguleeritud ristmikul. Paldiski mnt- Pirni tn ristmik on aga eriliigiliste teede reguleerimata ristmik, kus kõrvalteelt tulija peab alati andma teed peateel liikujale. Asjaolu, et nimetatud ristmiku juures reguleerib liiklust jalakäijate valgusfoor, ei muuda ristmikku reguleeritud ristmikuks. LE § 167 kohaselt pidi A.R. rohelise fooritule süttimisel andma teed veel sõiduteel olevale jalakäijale, mitte aga kõrvalteelt tulijale.
18.LE §-d 64, 91 ja 123, millele hageja viitas, on üldise hoolsuse paragrahvid, mille täitmise kohustus lasub kõigil juhtidel. Liiklusõnnetuse toimumisel on mõlemad juhid alati mingil määral neid paragrahve rikkunud. Antud juhul on sõidu eesõigus liikluseeskirjadega täpselt reguleeritud ning hoolsuskohustuse rikkumist ei saa seetõttu pidada liiklusõnnetuse otseseks põhjuseks.
19.Apellant ei nõustu kohtu poolt tunnistaja L.P.i ütluste arvestamata jätmisega, kuid samas apellant ei märgi, millist asjaolu soovis ta nimetatud tunnistaja ütlustega tõendada ning kuidas see oleks võinud muuta kohtu järeldusi.
20.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks tuleb samuti jätta rahuldamata, kuna oma töötaja töötasu ja sellelt makstavad riiklikud maksud ei ole käsitletavad õigusabikuluna TsMS § 52 p 4 mõttes.

Kohtunikud

G. Kivinurm

U. Loonurm

M. Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.