Kohtulahend

äriühingu seaduslik esindaja ning tema volitus teha tehingut isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on, saab tuleneda üksnes seadusest. Eelnimetatud lepingu sõlmimisel halduri poolt kasutatud viis ei ole kooskõlas seadusega. Pankrotihalduril on ametiisikuna keelatud teha tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga tehinguid. Seda keeldu rikkudes tehtud tehing on korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 24 lg. 1 kohaselt tühine. Pankrotitoimkonna otsus seadusega keelatud tehingu sõlmimiseks ei muuda tehingut lubatuks ja kehtivaks. Pankrotitoimkonna ülesanded ja pädevus olid loetletud kuni 1. jaanuarini 2004. a. kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) §-s 28. Pankrotitoimkond ei täida aktsiaseltsi nõukogu ülesandeid ja talle ei laiene äriseadustiku (ÄS) aktsiaseltsi nõukogu pädevust reguleerivad sätted. Tehingut tõestanud notar ei kontrollinud nõuetekohaselt, kas AS-i O. (pankrotis) esindajal oli volitus iseendaga tehingu tegemiseks, kuigi notaril lasus vastav kohustus. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud.

2(6)

Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust hageja poolt viidatud tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 95 lg. 2 ega asjaolu, kas pankrotitoimkond andis vaidlusaluse tehingu tegemiseks nõusoleku. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub linnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Hüpoteegi seadmise leping on tühine tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 103 lg. 1, ÄS § 317 lg. 8 ja KVS § 24 lg. 1 ja 4 alusel. Väär on kohtu järeldus, et tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 95 ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. TsÜS § 95 lg. 2 käsitleb esindaja tehtud tehingu piiranguid juhul, kui esindaja teeb tehingu esindatava nimel iseendaga. Kuna tehingu mõlemad pooled tegid tehingu esindaja kaudu, on tegemist vaidluse lahendamisel asjassepuutuva sättega. Volituste kehtivus on oluline, kuna TsÜS § 103 lg. 1 järgi on tehing tühine, kui selle tegi teise isiku nimel isik, kellel ei olnud volitust või kes ületas volituse piire. Kohus ei ole analüüsinud hageja väiteid, et hüpoteegileping on sõlmitud ÄS sätteid rikkudes ja seetõttu tühine tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg. 2 järgi. ÄS § 317 lg. 8 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluse pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. Pankrotitoimkond ei ole samastatav aktsiaseltsi nõukoguga ja talle ei laiene aktsiaseltsi nõukogu pädevust ja õigusi reguleerivad sätted, mistõttu pankrotitoimkonna otsus seadusega keelatud tehingu sõlmimiseks ei muuda tehingut kehtivaks. Samuti on kohus jätnud analüüsimata kostja vastuse osas, milles viimane möönab, et ÄS § 317 lg. 8 piirang puudutab asjaolu, et juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustab aktsiaseltsi nõukogu, kes määrab ka tehingu tingimused. Kohtu poolt KVS § 24 lõigetele 1 ja 4 antud tõlgendus on väär. KVS § 24 lg. 1 kehtestab alternatiivsed juriidilised faktid, millest kas või ühe esinemise korral saabub KVS § 24 lõikes 4 toodud õiguslik tagajärg, milleks on tehingu tühisus. KVS § 24 lõikes 1 loetletud ühe juriidilise fakti esinemisel tuleneb tehingu tühisus otseselt seadusest. Kohus ei ole järginud normi tõlgendamise reegleid ja on kaldunud kõrvale seaduse täpsest sõnastusest. Kohus on rikkunud TsMS § 231 lg. 4 nõudeid, kuna on jätnud vastamata hageja poolt hagis esitatud väitele, et hüpoteegi seadmise lepingu tõestanud notaril lasus kohustus kontrollida AS-i O. (pankrotis) esindajal volituse olemasolu iseendaga tehingu tegemiseks. Vastustaja seisukoht Kostja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et selles esitatud väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks, küll tuleb täpsustada otsuse motiive. Nõustuda ei saa apellandiga, nagu oleks linnakohus ebaõigesti tõlgendanud KVS § 24 lõikeid 1 ja 4. Kohus on õigesti tõlgendanud nimetatud norme koosmõjus KVS §-ga 21, lähtudes KVS 4. peatüki sätete eesmärgist. KVS § 24 lõikes 4 on lõigetes 1 ja 2 loetletud tehingute tühisus sätestatud korruptiivse tulu saamise välistamise ja avalike huvide kaitsmise eesmärgil. Kui nimetatud sätteid tõlgendataks nii, nagu apellant seda soovib, siis tooks see kaasa pankrotivõlgniku kasuks ja seega ka tema võlausaldajate huvides sõlmitud hüpoteegilepingu tühisuse ning sellest tulenevalt jääksid pankrotivõlgniku nõuded pankrotihalduriga seotud äriühingute vastu tagamata. Pankrotihalduri ülesandeks on tagada võlgniku ja võlausaldajate

3(6)

huvide kaitse, niisugusel juhul aga kahjustataks võlgniku ja võlausaldajate huve. See oleks vastuolus KVS § 24 lõikes 4 sätestatud tehingute tühisuse eesmärgiga. Vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõikega 4 ei ole linnakohus otsuses märkinud, miks ta ei pea võimalikuks rahuldada hagi kuni 1. juulini 2002. a. kehtinud TsÜS § 95 lg. 2 alusel, see menetlusõiguse normi rikkumine ei anna aga alust otsust tühistada ega hagi rahuldada. Nimetatud sätte kohaselt võib esindaja tehingut teha esindatava nimel iseenda või isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on, ainult siis, kui see tuleneb seadusest või esindatava antud volitusest. Hageja antud volikirjast (tl. 8) nähtub, et hageja on volitanud M.S. tegema muuhulgas ka tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindaja ta tehingus samaaegselt on. Seega oli M.S. hageja volitus teha tema nimel tema esindajana tehingut ka isikuga, kelle esindajaks ta samaaegselt oli. Tegemist ei ole volituseta tehtud tehinguga ning seega ei riku tehing hageja õigusi. Kuna iga isik saab kohtus hageda oma õiguste ja vabaduste kaitset (TsMS § 4 lg. 1 ja § 5 lg. 1 p. 1), hagejal ei ole aga seadusest tulenevat alust hageda mõne teise isiku õiguste ja vabaduste kaitset (TsMS § 5 lg. 1 p. 2), siis ei saa ta hagi alusena tugineda väitele, et tehingu tegemisel rikuti tehingu teise poole õigusi. Pealegi leiab tehingu teine pool – pankrotivõlgnik –, et M.S. poolt tema nimel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping on talle siduv. Nii et isegi juhul, kui nimetatul ei oleks olnud võlgnikult seadusekohast volitust tehingu tegemiseks isikuga, kelle esindajaks ta samaaegselt oli, oleks tehing võlgniku poolt vastavalt TsÜS § 103 lõikele 2 heaks kiidetud ja kehtiv. Pankrotivõlgnikule ei ole seaduses sätestatud piiranguid tehingute heakskiitmisel. Pankrotitoimkonna otsusel ei ole vaidluse lahendamiseks tähtsust. Viide notari poolt volituse kontrollimata jätmisele ei ole asjakohane, kuna sellest, kas või kuidas notar esindaja volitusi kontrollib, ei sõltu seaduse kohaselt tehingu kehtivus. Asjaoludele, millega seondub ÄS § 317 lg. 8 kohaldamine, ei ole hageja oma nõude alusena tuginenud, tulenevalt TsMS § 319 lõikest 2 jätab kolleegium apellatsioonkaebuses sisalduvad sellekohased viited tähelepanuta.

Reet Allikvere

Kai Kullerkupp

Malle Seppik

4(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.