Kohtulahend

taotlus ennistada nõudeavalduse esitamise tähtaeg, kuna sellele vaidlesid vastu AS Hansapank ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu. 05.04.2005 esitas A. S. kohtule hagi ja palus tunnistada pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 3 alusel kehtetuks AS T. V. (pankrotis) 24.03.2005 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul vastuvõetud otsus osas, millega tema nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata. Hageja palub ennistada nõude esitamise tähtaeg, kuna see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Hageja ei olnud teadlik nõude alusest ja olemasolust. Nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamata jätmine ei vastaks pankrotiseadusele ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldisele mõttele kaitsta kõiki võlausaldajaid. Hageja ei olnud teadlik, et AS T. V. (pankrotis) pankrotimenetluse ajal oli kohtus läbivaatamisel nõue, mille alusel tekkis tal kostja pankrotimenetluses nõude esitamise õigus. 2004 detsembri lõpus sai hagejale teatavaks, et eelnimetatud aktsionäride üldkoosoleku otsus võib olla tühistatud ja ta pöördus koheselt, 05.01.2005 pankrotihalduri poole, paludes edastada hagejale vastav kohtuotsus. Hageja sai kohtuotsusest teada 15.01.2005 ja siis selgus, et hagejal on õigus nõuda aktsiate eest tasutud raha tagastamist. Hagejal ei olnud võimalik AS T. V. pankroti väljakuulutamise järgselt aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühistamisest tulenevat nõuet AS T. V. pankrotimenetluses esitada, kuna ta ei olnud nõude olemasolust teadlik. Hagejal puudus võimalus ja seaduslik õigus saada teavet eelnimetatud kohtuasja kohta, kuna ta ei olnud selles protsessis osaline. Hageja oli AS T. V. (pankrotis) nõukogu liige alates 31.05.2002. Tööleping AS-iga T. V. (pankrotis) lõppes 01.07.2003. Seega puudus hagejal 03.12.2003 ja juunis 2004 igasugune kokkupuude võlgnikuga ja vähimgi võimalus saada teada mainitud kohtuotsusest. Hagejal puudusid suhted teiste võlgniku juhatuse ja nõukogu liikmetega. Hagejal lõppesid nõukogu liikme volitused võlgniku pankroti väljakuulutamisega jaanuaris 2004. Nõukogu liikmetele dokumente ei esitatud, sisuliselt nõukogu tööd ei toimunud. Nõukogu koosolekuid kuni pankroti väljakuulutamiseni reaalselt ei toimunud. Kui need oleksid toimunud, oleks olnud hageja kohtuotsusest teadlik. Pankrotihaldur ei teatanud hagejale käimasolevast kohtuasjast ja tekkinud nõude alusest, millest ta oli oma ametikohustuste täitmise tõttu teadlik. Pankrotihaldur oli hageja kui võlausaldaja olemasolust teadlik juba 05.02.2004, kui hageja esitas oma nõude AS T. V. (pankrotis) pankrotimenetluses, et osaleda esimesel võlausaldajate üldkoosolekul. Pankrotihalduri pahatahtlik käitumine tõi kaasa nõude esitamise tähtaja möödalaskmise. Hageja on seisukohal, et nõude esitamise tähtaeg on mööda lastud kaalukatel põhjustel ja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks põhjendatud ning tähtaeg tuleb ennistada. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja saatis 05.01.2005 pankrotihaldurile päringu, et saada teavet kohtuasja kohta, milles K. T. L. taotles AS T. V. aktsionäride üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. 24.01.2005 esitas hageja, tuginedes Tallinna Linnakohtu 03.12.2003 otsusele, pankrotihaldurile taotluse 100 000 krooni maksmiseks. Taotluse kohaselt sai ta nimetatud kohtuvaidlusest teada 2004. aasta lõpus. Hageja väited ei ole tõendatud. Isegi juhul kui hageja sai sellest teada 2004. aasta lõpus, oli tal võimalus teatada koheselt pankrotihaldurile oma nõudest. Seda hageja ei teinud. Hageja pidi olema kohtuotsusest teadlik. Võlgniku pankrot kuulutati välja 19.01.2004 ja nõuete esitamise tähtaeg lõppes 19.03.2004. Hageja ei ole tõendanud, millal ta nõude esitamise õigusest teada sai. Hageja oli protsessis osalenud kostja nõukogu liige ja seega teadis kohtuotsusest juba varem. Nõukogu liikme mõistlikku hoolsust eeldades oli hagejal võimalik tutvuda kõigi äriühingut puudutavate dokumentidega. Hageja ei tundnud toimuva vastu piisavalt huvi. Kostja nõukogu

liikmena pidi hageja jälgima ka kostja juhatuse tegevust ja kui hageja oleks neid kohustusi täitnud, oleks ta kohtuvaidlusest teadlik olnud. Nõukogu liikmete koosolekud peavad toimuma kord kuus ja seega oleks hageja pidanud tutvuma kostja majandustegevuse dokumentidega. Linnakohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus jättis 10.06.2005 otsusega hagi rahuldamata. PankrS § 102 lg 3 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata, võib võlausaldaja kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja. Kohus ei lugenud hageja seletusi hagiavalduse esitamisest teadasaamise kohta usaldusväärseteks. Kuni üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseni oli hageja kostja nõukogu liige ja aktsionär. Hagiavaldus, millest tulenevalt tekkis hagejal nõude esitamise alus kostja pankrotimenetluses, esitati kohtule 03.12.2002 (t.lk 34), ajal mil hageja oli kostja nõukogu liige. Äriseadustiku (ÄS) § 316 kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. ÄS § 327 kohaselt nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvis 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Sellest tulenevalt laienevad nõukogu liikmetele sarnaselt juhatuse liikmetega nii hoolsus-, lojaalsus-ja konfidentsiaalsuskohustus. Üldise käitumisstandardi kehtestab TsÜS § 35, mille kohaselt peavad nõukogu liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema aktsiaseltsile lojaalsed. Nõukogu liige peab tegutsema hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Kohus leidis, et hageja kostja nõukogu liikmena pidi olema teadlik K. T. L. kui äriühingu juhatuse liikme hagi esitamisest AS T. V. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Asjaolu, et äriühingu nõukogu ei täitnud seadusest tulenevaid kohustusi, ei anna alust nõude rahuldamiseks. Põhjendamatu on hageja väide, et olles äriühingu nõukogu liige, planeerides aktsiaseltsi tegevust, korraldades aktsiaseltsi juhtimist ning teostades järelevalvet juhatuse tegevuse üle seaduses ettenähtud korras, ei olnud ta teadlik kohtumenetlusest K. T. L. ja AS T. V. vahel. Kuna kohus eeldab, et hageja oli sellest kohtuasjast teadlik, tulnuks tal esitada nõue pankrotimenetluses võimalikult kiiresti pärast Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2004 otsuse jõustumist. Hageja poolt nõudeavalduse ja nõude tähtaja ennistamise avalduse esitamine 21.02.2005 ei ole põhjendatud. Seega jättis võlausaldajate üldkoosolek põhjendatult taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtuotsus põhineb oletustel, kuid mitte protsessi käigus esitatud tõenditel. Asjaolu, et hageja oli formaalselt kostja nõukogu liige, ei tähenda, et ta oli kohtuasjast teadlik. Hagejal ei olnud reaalselt võimalik ainuisikuliselt nõukogu ülesandeid täita, kuna nõukogu koosolekuid kokku ei kutsutud ning kogu teave ja dokumentatsioon oli juhataja U. R. valduses. Kuna teised nõukogu liikmed olid passiivsed, puudus hagejal reaalne võimalus kostja juhtimist kontrollida. Hageja kinnitas kohtuistungil, et nõukogu ei teinud sisulist tööd teiste nõukogu liikmete passiivsuse tõttu. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oli kohtuvaidlusest teadlik. Tõendatud on, et hageja sai sellest teada alles jaanuaris 2005, kui pankrotihaldur edastas hagejale kohtuotsuse. Ka pankrotitoimkonna esimees kinnitas kohtuistungil, et tal ei ole võimalik tõendada, et hageja sai kohtuasjast varem teada kui hageja on tõendanud. Kohtuotsust ei saa rajada järeldusele, et hageja oleks pidanud kohtuasjast

teadlik olema. Hageja leiab, et ta oleks pidanud olema sellest informeeritud, kuid kuna ta seda ei olnud, ei saa see mõjutada tema õigusi muus osas. Ka on ebaloogiline kohtu väide, et hageja oleks pidanud esitama oma nõude viivitamatult 02.06.2005 ehk peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Ainuüksi nõude suuruse tõttu on hageja piisavalt motiveeritud nõuet mitte hilinenult esitama ja sellekohased viivitused saavad olla tingitud vaid objektiivsetest asjaoludest. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja pankrotihaldur leiab, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tal ei olnud võimalik teavitada pankrotihaldurit oma nõudest kostja vastu objektiivsete takistuste tõttu. Kostja palub jätta linnakohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Pankrotitoimkonna esimees kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 330 lg-le 5 ei korda apellatsioonikohus esimese astme lahendi põhjendusi kohtuotsuse muutmata jätmisel. Vaidlus puudub selles, et hageja oli kostja firma tegevjuht, aktsionär ja valitud 31.05.2002 aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul nõukogu liikmeks. Samal üldkoosolekul otsustati suurendada aktsiakapitali ja hageja omandas 100 000 krooni eest eelisaktsiaid. Kuna hageja oli nõukogu liige edasi, on ebaõige apellandi väide, mille kohaselt tal puudus igasugune kokkupuude AS-ga T. V. (pankrotis) alates 01.07.2003, kui lõppes tema tööleping äriühinguga, mistõttu ta ei teadnud teda puudutavast kohtuvaidlusest. Hageja puhul oli tegemist isikuga, kellel oli seoses töötamisega firmas ja nõukogu liikme ülesannete täitmisega õigus ja kohustus omada teavet ning kaebuse väide, mille kohaselt ei olnud ta kohtuasja olemasolust teadlik, ei ole usaldusväärne. Linnakohus on õigesti tuvastanud, et täites nõukogu liikme kohustusi tavaliselt oodatava hoolega, nimelt teostades järelevalvet juhatuse tegevuse üle, tutvudes kõigi majandustegevust puudutavate dokumentidega, pidi apellant olema teadlik kohtuvaidlusest, kus arutati hageja volitusi ja aktsionäri õigusi puudutava üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle. Kohus ennistab nõude esitamise tähtaja kaalukate põhjuste olemasolul. Selliseid põhjuseid linnakohus ei tuvastanud ja ringkonnakohus nõustub sellega. Linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja ringkonnakohtul puudub alus asjas kogutud tõendeid hinnates teha teistsugune otsus. Seega puudub alus tunnistada kehtetuks võlausaldajate 24.03.2005 üldkoosoleku otsus, millega jäeti ennistamata A.S. nõude ennistamise tähtaeg ja nõue tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 3 järgus. Vastavalt TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud, milleks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulu 13 875 krooni, tema enda kanda. Vastustajal kohtukulude nõue puudus.

U.Loonurm

E.Haabsaar

G.Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.