Eesistuja Margo Klaar, liikmed Kai Kullerkupp ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2005. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-2/1014/05
Tsiviilasi
Osaühing (OÜ) A.E. hagi aktsiaseltsi (AS) A. vastu 182 900 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 04.04.2005. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i A. ja OÜ A.E. apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
9. november 2005. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant AS A. esindajad juhatuse liige I.M. ja lepinguline esindaja J.A. ja apellant OÜ A.E. esindaja E.B.
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Linnakohtu 04.04.2005.a. otsus muutmata ja AS A. ja OÜ A.E. apellatsioonkaebused rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest Tallinna Ringkonnakohtu kaudu
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ostis 12.10.1995 kettsaag-traktori MTZ-82/ETZ-1607-1 hinnaga 182 900 krooni. 16.10.1995 ostis hageja traktorile tööorgani alligaatori hinnaga 52 038 krooni. Hageja on nimetatud summad tasunud. 02.01.1996 rendilepinguga andis hageja kostjale muu vara hulgas rendile kettsaag-traktori. 10.10.2000 teatas kostja hagejale rendilepingu lõppemisest. Seadmete üleandmise-vastuvõtmise käigus ilmnes, et traktor on kadunud, hiljem selgus, et
23.04.1996 oli Riigi Põllumajandustehnika Inspektsioonis vormistatud traktori omanikuvahetuse akt nr 1-55/97, mille kohaselt läks traktor kostja omandisse. Kostja keeldus traktorit tagastamast ning traktori eest tasumast. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004 otsusest esitas hageja kostjale 14.10.2004 arve nr 182, millega nõudis kostjalt traktori hinna 182 900 krooni tasumist. Kostja tagastas arve kirjaga selgitusi lisamata või arvet vaidlustamata ning arvet ei tasunud. Ostu-müügitehing poolte vahel toimus 23.04.1996, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Seega tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale traktori müügihind tsiviilkoodeksi (TsK) § 162 ja 163 alusel. 05.08.1996 maksekorraldusega nr 193 pole tõendatud, et kostja on traktori eest hagejale tasunud. Hageja palus kostjalt välja mõista 182 900 krooni ning kohtukulud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. A.N. (N.) oli lepingu sõlmimise ajal ja ka kolm aastat pärast seda nii hageja kui ka kostja juhatuse liige ning osanik. Pooltel oli lepingu sõlmimise ajal sama raamatupidaja. A.N. oli teadlik traktori võõrandamisest kostjale algusest peale, kuid ei esitanud arvet kaheksa aasta jooksul. Hageja 1996. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli hagejal nõudeid ostjate vastu summas 537 006 krooni ja aruandeperioodi lõpuks 9593 krooni. Hageja raamatupidamisdokumentides kostja väidetav võlgnevus ei kajastu. Ostumüügilepingu alusel anti traktor kostjale üle tasuta või A.N. tasus lepingujärgse summa. Kostja tasus 05.08.1996 maksekorraldusega nr 193 hagejale ebaselgel alusel ettemaksu summas 450 000 krooni. Hageja esitas kostjale arve alles pärast seda, kui A.N. lahkus kostja juhatusest. Hageja esitas nõude, mis on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna pooled leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et traktor antakse kostjale tasuta. Omanikuvahetuse aktis on märgitud, et masina hind määratakse kokkuleppel, mis sisuliselt võib tähendada suvalist summat või traktori tasuta võõrandamise võimalust, kuna see sõltus vaid A.N.ist. Esimese astme kohtu põhjendused
3.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-ilt A. välja 182 900 krooni OÜ A.E. kasuks. Kohus mõistis AS-ilt A. välja kohtukulud 15 000 krooni OÜ A.E. kasuks.
4.Hageja ostis ekskavaatori ETC-1607-1 (edaspidi traktor) hinnaga 182 900 krooni (käibemaksuga), mis on tõendatud AS-i E.M.Ltd. 12.10.1995 arvega nr 379 (t lk 10). 17.10.1995 maksekorraldusest nr 241 nähtuvalt tasus hageja traktori eest (t lk 9, 11). Traktori andis hageja 02.01.1996 rendilepinguga kostjale rendile ning pärast rendilepingu lõppemist kostja traktorit hagejale ei tagastanud (t lk 12-13). Traktori omanikuvahetuse vormistamise akti nr 1-55/97 kohaselt on traktori omanikuvahetuse põhjuseks müük ning masina hind on kokkuleppeline (t lk 14). 14.10.2004 esitas hageja kostjale arve traktori eest summas 182 900 krooni (t lk 21). 26.05.2004 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 23.04.1996 sõlmiti poolte vahel traktori ostu-müügileping, mis sõlmiti hageja nimel volituseta isiku poolt; tehing on hageja poolt heaks kiidetud asjaoludega, et A.N. kinnitas oma allkirjaga kostja põhivahendite inventuuri andmed seisuga 31.12.1997, kus on kajastatud vaidlusalune traktor ning hageja ei nõudnud pärast vaidlusaluse tehingu tegemist aastaid traktori kasutamise eest renditasu maksmist.
5.Kuna kostja võttis asja vastu, kuid keeldub selle eest tasumast, on hagejal tulenevalt TsK §st 249 õigus nõuda kindlaksmääratud hinna tasumist. Esimese vastuväite kohaselt leidis kostja, et traktor võõrandati kostjale hageja poolt tasuta. Nimetatud asjaolu on ümber lükatud 2(7)
traktori omanikuvahetuse vormistamise aktiga nr 1-55/97 (t lk 14) ja AS-i A. põhivahendite inventuuri andmete seisuga 31.12.1997 (t lk 56), millest nähtuvalt on traktori ja Ural 33 (2 tk) soetamismaksumus 236 562 krooni. Hageja esitas kohtule AS-i E.M.Ltd.. arve nr MTE87 17.10.1996 millest nähtuvalt on Ural 33 tüki hind käibemaksuta 32 700 krooni. Seega on traktori soetamismaksumuseks kostja põhivahendite inventuuri andmete kohaselt 171 162 krooni (käibemaksuta). Teise vastuväite kohaselt leidis kostja, et kostja on traktori hinna hagejale tasunud, esitades kohtule 05.08.1996 maksekorralduse nr 193 selgitusega „ettemaks teenuste eest“ summas 450 000 krooni (t lk 35). Nimetatud maksekorraldus ei tõenda kostja poolt 23.04.1996 ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hageja väidete kohaselt pole kostjale enne 14.10.2004 arvet traktori eest esitatud, mille alusel oleks kostja saanud kohustuse hagejale täita, sest kuni jõustunud kohtulahendini tsiviilasjas nr 2-2/743/04 oli poolte vahel vaidlus tehingu tühisuse üle. Kohus jättis tähelepanuta kostja 1996 aasta võlgnevuste tabelid ja hageja 1996, 1997, 1998, 1999 majandusaasta aruanded, kuna enne arve esitamist kostjale 14.10.2004 ei saanud kostja ega ka hageja raamatupidamise bilansis olla kajastatud kostja võlgnevust traktori eest (t lk 32-34, 36-37, 70-74). Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja masinate ja seadmete inventeerimisakt seisuga 30.11.2003 ja bilanss (t lk 51-54) ning õiend poolte vaheliste kohustuste kohta (t lk 55). Asjaolu, et A.N. oli hageja juhatuse liige alates aastast 1995 ja kostja juhatuse liige ajavahemikus 1995-1999 ning direktor alates 01.09.1995 kuni 14.03.2000 (t lk 67-69) ei oma tähtsust, kuna tegemist on kahe äriühinguga ja nende vahel tekkinud võlasuhtega, ning A.N. ei vastuta kohustuse täitmata jätmise eest. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et traktori hind võis tähendada suvalist summat, kuna see sõltus A.N.ist. Kokkuleppelist hinda kajastab kostja põhivahendite inventuur seisuga 31.12.1997, kus märgiti traktori soetamismaksumuseks 171 162 krooni (käibemaksuta), mis on suurem, kui hageja poolt kostjale esitatud arves kajastatud traktori hind käibemaksuta – 155 000 krooni. Tegemist oli volitusteta sõlmitud ostu-müügilepingu hiljem heaks kiitmisega hageja poolt ning hageja eesmärgiks oli tunnustada kohtu kaudu tehingu tühisust. See asjaolu tingis arve esitamise alles 14.10.2004. Kuna kostja pole tõendanud kohustuse täitmist, on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt esitatud nõude suuruses.
6.Hageja tasus riigilõivu 11 000 krooni ning kandnud õigusabikulusid 11 000 krooni, millest palub välja mõista 9 000,00 krooni. Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et hageja esindaja on hagejaga töösuhtes alates 01.03.2005 hindab kohus kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks hageja vajalikuks ja põhjendatud õigusabi kulu suuruseks 4 000,00 krooni. AS-i A. apellatsioonkaebuse põhjendused
7.AS A. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Hagi on tõendamata ja põhjendamata.
8.Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et A.N. on hageja juhatuse liige alates 1995 ning oli kostja juhatuse liige 1995-1999. Eelnimetatust järeldas kostja, et hageja pidi olema tehingust teadlik algusest peale, muuhulgas pidi hageja teadma ka traktori eest tasumise asjaolusid.
mille võrdlemisel ilmneb, et perioodil 1996-1999 hageja masinaid ning seadmeid ei võõrandanud ega omandanud. Vastavalt hageja 1996 aasta majandusaasta aruandele seisuga 01.01.1996 oli hagejal nõudeid ostjate vastu summas 537 006 krooni ja aruandeperioodi lõpuks summas 9593 krooni. Seega hageja raamatupidamisdokumentides kostja väidetav võlgnevus ei kajastu, samuti ei kajastu hageja raamatupidamisdokumentides vaidlusalune traktor. Seega oli traktori võõrandamistehing poolte poolt täidetud. Hagejal ja kostjal oli sama raamatupidaja, kes ei esitanud kostjale kaheksa aasta jooksul arvet traktori eest tasumiseks.
10.Kohus lähtus traktori hinna määramisel ka 31.12.1997 põhivahendite inventuuri aktist, kus selle soetusmaksumuseks koos Ural 33 oli 236 562 krooni. Soetamismaksumuse määramisel on võimalik lähtuda tasutud arvest. Seega 1997 pidi olemas olema nii arve kui ka teostatud tasumine. Millises summas arve esitati ja tasuti teadsid ainult A.N. ja A.J., kellel oli võimalik teha parandusi raamatupidamises ja kanda raha ühe äriühingu arvelt teise äriühingu arvele suvalisel põhjendusel. Selline raamatupidamise korraldamine andis hagejale võimaluse esitada kostja vastu põhjendamatuid nõudeid. Kohus ei hinnanud lepingu sõlmimise asjaolusid ja poolte eesmärke. Vastus apellatsioonkaebusele
11.OÜ A.E. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. OÜ A.E. apellatsioonkaebuse põhjendused
12.OÜ A.E. vaidlustas otsuse osas, millega kohus vähendas hageja poolt kantud kulutusi õigusabile ja palus otsust muuta selliselt, et kostjalt kuuluks hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt õigusabile tehtud kulutused summas 9000 krooni.
13.Hageja volitatud esindaja E.B. esindas hagejat kogu menetluse kestel TsMS § 85 p 7 redaktsiooni alusel, mis kehtis enne 01.03.2005. Hageja esindaja võttis osa eelistungitest ja kohtuistungist, koostas hagiavalduse ja esitas selle, koostas selgitused ja esitas täiendavad tõendid. Hageja esindaja esitas volikirja kohtule 31.01.2005. Kohus edastas ekslikult kohtu eksemplari hageja 31.01.2005 selgitustest koos volikirjaga kostjale. Kohus parandas 09.02.200 ja 08.03.2005 eelistungi protokolli hagejale teadmata asjaoludel selliselt, et protokollist on maha tõmmatud märge hageja esindaja volikirja olemasolu kohta toimikus ning jääb mulje, nagu hageja esindaja kohtuistungil ei osalenud. 08.03.2005 eelistungil teatas kohus hageja lepingulisele esindajale, et ta enam hagejat lepingulise esindajana esindada ei saa seoses riigi õigusabi seaduse jõustumisega ning muudatusega TsMS § 85 lg 1 p-s 7. Samuti teatas kohus, et toimikus puudub volikiri, mis võimaldaks E.B.il kohtus esindajaks olla. Kohus nõudis hageja esindajalt töölepingut hagejaga. Kuna hageja soovis asja kiiremat menetlemist, ei soovinud loobuda oma esindajast ning oli kindel, et kohtuniku nõue esindaja kõrvaldamiseks pooleliolevast menetlusest ei tulene seadusest, otsustas hageja sõlmida esindajaga täiendavalt tähtajalise töölepingu. Hageja tasus FIE E.B.ile õigusabi eest 11 000 krooni ning taotles sellest kohtus välja mõista 9000 krooni, so 4,92% hagi rahuldatud osast, kohus mõistis üksnes 4000 krooni.
4(7)
14.Kohus rikkus protsessiõiguse norme, asudes hageja esindajat pooleliolevast menetlusest kõrvaldama, asetades hageja olukorda, kus hagejal tuli teha õigusabikulutustele lisaks kulutusi hageja esindajale töötasu maksmiseks ning sellega kaasnevate riigimaksude maksmiseks. Kohus vähendas põhjendamatult õigusabikuludena väljamõistetavat summat 4000 kroonini. Hageja lepinguline esindaja vastas hagi esitamise ajal (26.11.2004) TsMS § 85 lg 1 p 7 nõuetele. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse. Tulenevalt TsMS §-st 2 ei ole kohtul võimalik pooleliolevas menetluses ning enne 01.03.2005 algatatud tsiviilasjas lepingulist esindajat kõrvaldada seetõttu, et 01.03.2005 muutus TsMS § 85 lg 1 p 7 sõnastus. TsMS § 85 lg 1 p-l 7 ei ole tagasiulatuvat jõudu ning enne 01.03.2005 algatatud tsiviilasja menetlusest osa võtnud lepingulisel esindajal tuleb pooleliolevas menetluses lubada lõpuni esindada ning seda kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Samuti ei ole otstarbekas TsMS § 85 lg 1 p 7 muutmise tõttu algatatud tsiviilasju edasi lükata. Esindaja kõrvaldamiseks menetlusest tuleb teha määrus vastavalt TsMS § 88. Kohus hageja esindajat määrusega menetlusest ei kõrvaldanud, seega rikkus kohus protsessiõiguse norme, kui kõrvaldas hageja esindaja suulise korraldusega menetlusest ning sundis töösuhte vormistamist lepingulise esindajaga. Kohus ei selgitanud hagejale kohtu tegutsemise motiive seoses E.B.i kõrvaldamisega menetlusest, mis on vastuolus TsMS §-ga 10. Eeltulenevalt on väär kohtu seisukoht, et õigusabile tehtud ning hageja taotletud summat 9000 krooni tuleb vähendada põhjusel, et E.B. esindas hagejat kui töösuhtes olev isik. Vastus apellatsioonkaebusele
15.AS A. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16.Ringkonnakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub linnakohtu otsusega, siis tulenevalt TsMS § 330 lg-st 5 ei korda ringkonnakohus linnakohtu otsuse põhjendusi.
17.Vaidluses samade poolte vahel on Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004. a jõustunud otsusega tuvastatud, et 23.04.1996 sõlmiti poolte vahel traktori ostu-müügileping. Seega oli poolte vahel tekkinud võlasuhe.
18.Tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 242 lg 1 kohaselt kohustus müüja vara üle andma ostja omandusse ja ostja kohustus vara vastu võtma ja tasuma selle eest kokkulepitud summa. Kuna poolte vahel oli ostu-müügileping ja hageja väitis, et kostja oli jätnud traktori eest tasumata, siis kostja väites, et ta ei pidanudki tasuma või et traktori eest on tasutud, pidi tulenevalt TsMS § 91 lg-st 1 nende väidete aluseks olevate asjaolude esinemist tõendama. Ringkonnakohtu arvates on linnakohus õigesti tuvastanud, et kostja väide tehingu tasuta toimumise kohta on ümber lükatud 23.04.1996. a omanikuvahetuse aktiga, millest tuleneb, et poolte vahel oli just ostu-müügileping, mis on tasuline tehing. Kostja 1997. a põhivahendite inventuuri kohaselt oli traktor ja haakeriist arvele võetud väärtusega 236 562 krooni, millest saab järeldada, et omandatud traktor ei olnud saadud tasuta. Eeltoodut ei lükka ümber apellandi poolt viidatud hageja 1997., 1998. ja 1999. a. majandusaasta aruanded, mis ei
5(7)
kajasta tehingu tegemist ja kostja võlga. See, et tehingut ei kajastatud hageja raamatupidamises, ei tähenda seda, et tehing oleks olnud sõlmitud tingimusel, et traktori eest ei tulnud tasuda. Arvestada tuleb ka seda, et poolte vahel oli kuni 2004. aastani vaidlus tehingu tühisuse üle. Seega ei olnud enne kohtu poolt õigussuhte tuvastamist alust seda raamatupidamises dokumenteerida.
19.Samuti ei lükka apellatsioonkaebuse väited ümber linnakohtu järeldust, mille kohaselt kostja poolt traktori eest tasumine on tõendamata. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse nr 193 05.08.1996, millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale teenuste eest ettemaksu 450 000 krooni. Ringkonnakohtu arvates on linnakohus õigesti tuvastanud, et eeltoodu ei tõenda traktori eest tasumist, kuna poolte vahel oli ka muid ärisuhteid, milles võis teha ettemaksu. Samuti tuleb arvestada seda, et ostu-müügitehing tehti 1996. a aprillis, mistõttu augustis ei olnud enam põhjust tasuda traktori eest ettemaksu.
20.Apellatsioonkaebuse kohaselt pidi selleks, et kostja saaks raamatupidamises põhivahendi arvele võtta olema tasutud selle eest arve alusel. Ringkonnakohtu arvates ei ole väide õige. Selleks, et põhivahend arvele võtta, ei pea selle eest olema tasutud, vaid piisab sellest, kui on olemas kas arve või muu dokument, mis kajastab asja väärtust. Asja põhivahendina arvelevõtmine ei näita aga seda, et selle eest oleks tasutud.
21.Apellant on väitnud, et kohus pole hinnanud lepingu sõlmimise asjaolusid ja poolte eesmärke. Samas pole apellant kaebuses esile toonud, millised olid poolte eesmärgid tehingut tehes ja milliseid tehingu tegemise asjaolusid on linnakohus ebaõigesti hinnanud.
22.Apellant OÜ A.E. on vaidlustanud linnakohtu otsuse osas, millega on jäetud välja mõistmata osa õigusabikuludest. Ringkonnakohtu arvates ei anna kaebuse väited alust linnakohtu otsuse muutmiseks. Linnakohus on arvestanud õigusabikulude väljamõistmisel asjaoluga, et E.B. esindas hagejat lepingulise esindajana kuni 01.03.2005 ja peale seda vormistati temaga tööleping. Kohtule esitatud arvete järgi on hageja tasunud E.B.ile 11 000 krooni, sellest 5 000 krooni peale 01.03.2005. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabile hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Seega on kohtul, arvestades õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust, õigus hinnata, millises määras mõistetakse õigusabikulud välja. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning menetluseks kulunud aega, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud õigusabi eest, mis E.B. on osutanud kuni 01.03.2005, välja mõista 4 000 krooni.
23.OÜ A.E. on apellatsioonkaebuses väitnud, et linnakohus on peale kohtuistungi protokolli allakirjutamist parandanud protokolli. TsMS § 37 lg 6 kohaselt on kohtuistungi või eelistungi protokolli võimalik parandada kuni selle allakirjutamiseni pärast istungit. Õige on see, et 09.02.2005 ja 08.03.2005 eelistungi protokollides on sõnad „volikiri toimikus“ läbi kriipsutatud ja märgitud juurde „parandus õige“ ja kinnitatud kohtuniku allkirjaga. Protokollidest ei tulene, millal parandus on tehtud, kas enne protokolli allakirjutamist või pärast. Kolleegiumi arvates tuleks selguse huvides kõigi protokollis tehtud paranduste puhul
6(7)
ära näidata paranduse tegemise aeg. Samas tuleneb parandatud protokollidest, et E.B. on hageja esindajana menetlusest osa võtnud, seega ei ole hageja huvid jäänud kaitseta ja kohtu poolne menetlusnormi rikkumine ei ole oluliselt kahjustanud kaebaja õigusi.
24.Kohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme, mitte lubades E.B.il peale 01.03.2005 hagejat esindada. Alates 01.03.2005 kehtib TsMS § 85 lg 1 p 7 sõnastuses, mille kohaselt võib esindajaks kohtu olla muu isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. Hagejat esindanud E.B. sellele nõudmisele ei vastanud ja selle tõttu ei olnud tal õigust olla lepinguliseks esindajaks. See, et isik hagi esitamisel vastas tol ajal kehtinud TsMS § 85 lg 1 p 7 nõuetele ei tähenda, et tal oleks õigus olla esindajaks peale TsMS § 85 lg 1 p 7 uue sõnastuse jõustumist. Linnakohus on andud hagejale aega uue esindaja leidmiseks. Ebatäpne on apellandi väide, et esindaja kõrvaldamiseks oleks tulnud teha TsMS § 88 kohaselt määrus. Kohus ei ole TsMS § 88 alusel esindajat menetlusest kõrvaldatud, vaid esindajal ei olnud alates 01.03.2005 õigust olla tsiviilasjas esindajaks. Tulenevalt TsMS § 88 lg-st 4 kõrvaldab kohus esindaja määrusega sama paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud alusel, kuid käesolevas asjas ei olnud eeltoodud aluseid esindaja kõrvaldamiseks.
25.Seoses apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 60 lg 1 ja 8 kohaselt poolte kohtukulud jätta nende enda kanda.
Margo Klaar
Kai Kullerkupp
Mare Merimaa
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.