lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-298/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 23.11.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-298/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TDVS § 12 lg 1, 2TLS § 103 lg 1, 2Kollektiivse ülesütlemise tähtaegITLS § 28 lg 1TDVS § 2TDVS § 28 lg 1TDVS § 3TDVS § 8 lg 1TLS § 106Tööandja ülesütlemise vaidlustamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttegaTLS § 117 lg 1Töötajale töölepingu andmete esitamata jätmineTLS § 73 lg 1Töötasu alandamise erisusTLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajal

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2005 Tallinn

Tsiviilasja number

2-2/1136/05

Tsiviilasi

A. K. hagi S. OÜ vastu tööle ennistamiseks, käskkirja tühistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest töötasu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Rapla Maakohtu 25.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-31/05 S. OÜ apellatsioonkaebus ja A. K. vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kirjalik menetlus Menetluse liik

Resolutsioon

1.Tühistada Rapla Maakohtu 25.04.2005 otsus ja

teha uus otsus.

2.Jätta A. K. hagi S. OÜ vastu rahuldamata.
3.S. OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
4.A. K. vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud
1.A. K. töötas määratud tähtajaks sõlmitud töölepingu nr 59 alusel S. OÜ-s valvur-kütjana. S. OÜ 26.08.2004 käskkirjaga nr 4-1/12 lõpetati tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel. Käskkirja kohaselt tarvitas A. K. 24.08.2004 õhtul tööl olles alkoholi ning viibis 24.08 ja 25.08.2004 tööl ebakaines olekus. A. K. esitas 27.09.2004 Rapla Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning tööle ennistamiseks, sunnitud töölt puudumise aja eest palga ja öötöö eest lisatasu väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 13.12.2004 otsusega jäeti tema avaldus rahuldamata. Hageja nõue ja põhjendused
TsMS § 229 lg 1Tõendi mõiste
TsMS § 334 lg 1Kirjalike dokumentide esitamine
2.A. K. töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas kohtule hagi, milles palus ennistada ta tööle, kohustada S. OÜ tühistama 26.08.2004 käskkiri

töölepingu lõpetamise kohta, mõista S. OÜ-lt välja palk sunnitud töölt puudumise aja eest ja öötöö eest lisatasu 20 133,75 krooni. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja tööl ebakaines olekus viibinud. Hageja töövahetus algas 24.08.2004 ja lõppes 25.08.2004 kell

6.00.24.08.2004 Raplast tulles läks ta varem tööle. Hagejale anti ülesandeks laduda lauapindu, mida tegi töövahetuse alguseni kell 17.30. Hageja oli tööl öise vahetuse 25.08.2004 hommikul kella 6.00-ni. 25.08.2004 hommikul kell 6.00 heitis hageja magama, kuna kell 8.00 pidi ta jätkama lauapindade ladumist. Kuivõrd lauapindu õigeaegselt töökohale ei toodud, puhkas hageja kella 11.00-ni. Seejärel käis ta poes ja ostis koju kaasaviimiseks mõned õlled. Üks õllepudel purunes hageja hooletuse tõttu, mistõttu oli tööruumis tunda ka tugevat alkoholilõhna. Pärast vahejuhtumit õllepudeliga tulid töökoja puhkeruumi M. K. ja L. K. ning hakkasid hagejat koheselt süüdistama alkohoolsete jookide tarvitamises ja nõudsid ka allkirja selle kohta, et hageja on alkoholi tarvitanud. Kuna hageja ei olnud alkoholi tarvitanud, keeldus ta allkirja andmisest. Alkoholijoobe kindlakstegemiseks hagejat ekspertiisi ei saadetud, samuti ei kõrvaldatud teda töökohustuste täitmiselt. Politseitöötajaid hagejal alkoholijoobe kindlakstegemiseks töökohale ei kutsutud. Varem pole hagejal töödistsipliini rikkumisi esinenud, rääkimata töökohal alkoholi tarbimisest. Käskkirjal, millega hagejat karistati, puudub märge, mille kohta L. K. ja M. K. allkirja andsid, samuti konkreetne aeg, millal nad seda tegid. Hageja on veendunud, et tööleping lõpetati ajendatuna soovist temast lahti saada. Kostja suhtus hagejasse vaenulikult juba enne töölepingu lõpetamist.
3.Ülaltoodut arvesse võttes puudusid hageja käitumises individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg-s 1 sätestatud asjaolud, millede esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Kostja on rikkunud ka protseduurireegleid hagejaga töölepingu lõpetamisel – karistuskäskkiri on hagejale õigeaegselt tutvustamata jäetud. Töölepingu lisa nr 3 töölepingu lõpetamise kohta, kus töölepingu lõpetamise alusena on märgitud TLS § 86 p 1, sai hageja posti teel kätte 03.09.2004. Kostjal on hagejale tasumata keskmine töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest ajavahemikus august 2004.a. kuni märts 2005.a., so 7 kuu eest 15 190 krooni.
4.08.04.2005 eelistungil loobus hageja öötöö eest lisatasu 20 133,75 krooni nõudest. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Käskkirja tutvustati hagejale 26.08.2004 töökoja puhkeruumis, kus ta viibis tol hetkel alkoholijoobes. Hageja keeldus käskkirjale alla kirjutamast, mida kinnitavad kahe tunnistaja allkirjad käskkirjal. Ka ei võtnud hageja vastu käskkirja teist eksemplari ja see saadeti talle hiljem koju tähitud kirjaga. Lepingu lõpetamise põhjuseks oli hageja poolt alkoholi tarvitamine tööajal (23. ja 24.augustil) ja alkoholijoobes tööl viibimine, millega hageja seadis ohtu ettevõtte vara valvamise ning rikkus töökohustusi. 25.augustil andis töökoja juhataja hagejale ülesande laduda küttepuid. Tööd tehes tarvitas avaldaja jällegi alkoholi ja viibis seejärel töökohal alkoholijoobes, mida tööandja loeb jämedaks töökohustuste rikkumiseks. Hagejat ei saadetud alkoholijoobe kindlakstegemiseks ekspertiisi, kuna ta oli nii suures joobes, et ei suutnud ruumidest ise lahkuda ja jäi puhkeruumi diivanile magama. Seega ei olnud kahtlustki hageja joobeseisundis. Joobnuna töökohas viibimist võib samastada töö ajal alkoholijoobes tööl viibimisena, mis on aluseks samuti karistuse määramiseks. Kuna hageja ei tulnud lõpparve ja tööraamatu järgi, saadeti need ära rahakaardiga ja tähtkirjaga, kuhu lisati ka töölepingu lõpetamise lisa ning lõpparve arvestus. Töölepingu lisa nr 3 vormistamisel on raamatupidaja Reet Lauri ekslikult kirjutanud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p 1, kuid õige peaks olema TLS § 86 p 6, mis on märgitud käskkirjal.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

6.Kohus rahuldas hagi. Tunnistaja L. K. ütlustega ning kirjaliku seletusega tööandjale leidis tõendamist, et hageja tarvitas 24.08.2004 õhtul tööl olles alkoholi ning viibis 24.08.2004 ja 25.08.2004 tööl ebakaines olekus. Hageja magas töö juures, oli kontaktivõimetu ega saanud aru, kus ta viibib, ruumis olid ka alkoholipudelid. Alkoholijoobest on tingitud ka hageja lünklik mälu. Hageja mäletas, et lahkus töölt 25.08.2004. Kõnede eristustega on tuvastatud, et 26.08.2004 kell 15.10 on helistatud S. OÜ telefoninumbrilt 4892733 erataksojuht T. J. telefonile 56635918. 25.08.2004 sellelt telefonilt T. J. ei helistatud. Seega lahkus hageja töölt 26.08.2004, mitte 25.08.2004. On tõendatud, et hageja pani toime jämeda töökohustuste rikkumise. Alkoholijoobe tõttu oli tööandja kohustatud hageja töölt kõrvaldama ja kutsuma töökohustusi täitma teise töötaja. Ka 25.08.2004 vahetuse lõppedes ei läinud hageja koju, vaid jätkas töö juures alkoholi tarbimist ja magas töö juures 26.08.2004 päevani. Kostja oli õigustatud määrama hagejale karistuse TDVS § 3 järgi. TLS § 103 lg 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Käskkirjaga 26.08.2004 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel. Määratud karistus ei olnud vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega.
7.Kohtuistungil leidis kostja esindaja M. K. seletuse, tunnistajate L. K. ja M. K. ütlustega tõendamist, et 26.08.2004 tutvustas M. K. hagejale käskkirja ning hageja keeldus sellele alla kirjutamast. Antud olukorras tulnuks tunnistajatel käskkirjale kirjutada, et hageja keeldus peale käskkirjaga tutvumist sellele alla kirjutamast, tunnistajate nimed, allkirjad ja kuupäev. Käesoleval juhul seda nõuet täidetud ei ole. Seega ei ole karistust määratud, kuna karistus määratakse tunnistajate allkirjade andmise päevast. Ka töötajate L. K. ja M. K. kirjalikel seletustel puudub seletuste andmise kuupäev. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb täpselt kinni pidada seaduses kehtestatud nõuetest. Kuna kostja esindaja M. K. ei ole järginud TDVS § 12 lg 2 sätestatut, on karistuse määramine hagejale 26.08.2004 õigustühine ja hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 järgi 26.08.2004 ebaseaduslik. Seega hageja kuulub tööle ennistamisele S. OÜ-sse valvurkütja ametikohale ja kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmine palk ajavahemiku 26.08.2004-25.04.2005 eest summas 17 360 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.S. OÜ palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kirjeldavas osas kajastatud nõue, hagiavalduses esitatud nõue ja kohtu tuvastatud asjaolud on vastuolulised. Hagiavalduses on hageja nõudeks: kohustada S. OÜ tühistama 26.08.2004 käskkiri. Kohtuotsuse kirjeldavas osas märkis kohus, et hageja palus tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 1 alusel. Otsuse motiveerivas osas luges kohus tuvastatuks, et tööleping lõpetati TLS § 86 p 1 järgi. Nimetatud tuvastus ei saa olla lisaks vastuolulisusele ka faktiliselt õige, kuna S. OÜ ei ole likvideerimisel. Tegu oli S. OÜ töötaja eksimusega töölepingu lõpetamise andmete kandmisel töölepingusse, mis kostja hilisema seletusega korrigeeriti. Samas kohus ei teinud otsust nõude osas tunnistada ebaseaduslikuks kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 1 alusel. Kui võtta hageja nõudeks hagiavalduses esitatu – kohustada kostjat tühistama 26.08.2004 käskkiri, siis hagi rahuldamine oleks tähendanud kohtu poolt kostjale kohustuse panemist käskkirja tühistamiseks. Sellist otsust kohus ei teinud. Kohus tunnistas hoopis 26.08.2004 töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 järgi ebaseaduslikuks. Sellist nõuet hagiavalduses ei sisaldu. Seega tegi kohus otsuse nõude osas, mida ei esitatud.

Kohus väljus nõude piiridest, kuna mõistis välja hageja nõutud 15 190 krooni asemel 17 360 krooni.

9.Kohus kohaldas vääralt TLS § 106 ning TDVS § 12 lg 1 ja 2, mistõttu oli ka TLS § 117 lg 1 kohaldamine põhjendamatu. Kohus ei osutanud tähelepanu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 116 sätetele ja hindas valesti tõendeid. Puudub vaidlus selles, et hagejale tutvustati 26.08.2004 käskkirja. Omaksvõtu tõttu langes ära tarvidus kostja poolt tõendada hagejale käskkirja tutvustamise fakti, kuna viimane ise kinnitas, et ta käskkirjaga tutvus ja keeldus sellele alla kirjutamast. Hageja väidetel keeldus ta alla kirjutamast seepärast, et väitis ennast olevat kaine. Seega pidi hageja käskkirjaga tutvunud olema, kuivõrd käskkirja kohaselt seisnes hageja rikkumine selles, et ta viibis tööl ebakaines olekus. Asjaolu, et hageja suutis käskkirja selle temale tutvustamisel läbi lugeda, kinnitas ka tunnistaja L. K. Tunnistaja M. K. seletuse järgi loeti käskkiri hagejale ette.
10.TDVS § 12 lg 2 eesmärk on luua tööandjale kohustus fikseerida võimalikult tõekindlalt töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aeg ja asjaolud. Kui poolte vahel puudub vaidlus distsiplinaarkaristuse määramise ja sellega tutvumise kohta allkirja andmisest keeldumise fakti osas, oleks kohus lähtuvalt TsMS §-st 116 ja § 229 lg-st 2 pidanud sellega arvestama ning jätma nõude rahuldamata. Järgnevalt langeks iseenesest ära nõue sunnitud töölt puudumise eest töötasu saamiseks, kuivõrd tööleping lõpetati õiguspäraselt.
11.Tunnistajate allkirjade andmise asjaolusid ja kuupäeva saab tõendada tunnistajate ütlustega. TDVS § 12 lg 2 ei näe ette allkirjade võtmisega seonduvat täpsemat protsessuaalset korda, mida hageja oleks pidanud järgima ega ka nõudeid, mida tunnistajad lisaks allkirja andmisele oleksid pidanud järgima. Käskkiri kandis selle vormistamise kuupäeva, mistõttu puudus vajadus samade kuupäevade täiendavaks lisamiseks käskkirjale ükskõik kelle poolt. Tunnistajad kinnitasid kohtuistungil, et andsid allkirja käskkirjale selle kohta, et hageja keeldus allkirja andmisest ja et nimetatu toimus 26.04.2004. Kohus ei ole tunnistajate ütlusi kahtluse alla seadnud. Seega oli käskkiri vormistatud vastavalt TDVS § 12 lg-le 2.
12.Tööle ennistamise nõude läbivaatamisel tegi kohus otsuse, tutvumata hageja töölepinguga. Kohus tegi otsuse, mis ei ole täidetav. Tööleping oli sõlmitud tähtajaga 24.12.2004, mis oli nii hagi esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise ajaks juba möödunud. Kui pidada kohtuotsust õigeks selles, et tööleping lõpetati ebaseaduslikult 26.08.2004, ei tähenda see, et tööleping oleks muutunud tähtajatuks, saanud uue tähtaja või siis jäänud lõppemata 24.12.2004. Seega isegi juhul, kui töölepingu lõpetamine oleks olnud 26.08.2004 ebaseaduslik, siis ei ole hageja tööle ennistamine võimalik töölepingu lõppemise tõttu. Kohus ei kohustanud hagejat sõlmima kostjaga uut töölepingut. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.A. K. palus maakohtu otsust muuta järgmiselt: 1) lugeda ebaõigeks kohtu poolt tuvastatu, nagu viibinuks hageja 24.08 ja 25.08.2005 tööl ebakaines olekus ja 2) lugeda hageja p-s 1 näidatud ajal töödistsipliini mitte rikkunuks, mistõttu puudusid S. OÜ-l ITLS § 28 lg-s 1 sätestatud asjaolud töölepingu lõpetamiseks, millede esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks.
14.Kohus ei arvestanud hageja alkoholijoobe kindlakstegemisel järgmiste asjaoludega: alkoholijoobe kindlakstegemiseks hagejat ekspertiisi ei saadetud ja teda ei kõrvaldatud töökohustuste täitmiselt. Hageja vaidlustas koheselt endal alkoholijoobe esinemise, keeldudes sellekohase allkirja andmisest kostjale;

politseitöötajaid töökohale ei kutsutud, mistõttu jäi hageja alkoholijoobe väidetav esinemine või puudumine kindlaks tegemata; hagejal pole kunagi varem esinenud töödistsipliini rikkumisi, rääkimata töökohal alkoholi tarbimisest.

15.Kohus usaldas liigselt tunnistajate L. K. ja M. K. ütlusi. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et mõlemad tunnistajad töötavad kostja esindaja M. K. alluvuses. Seega pidanuks kohus suhtuma nende tunnistajate ütlustesse kriitiliselt ja reservatsiooniga. Kostja sooviks oli otsida kunstlikke põhjuseid, millede alusel oleks võimalik hagejaga tööõigussuhe lõpetada. Juba enne töölepingu tegelikku ebaseaduslikku lõpetamist kostja poolt suhtusid nii tunnistajad kui ka kostja juhtivtöötajad hagejasse vaenulikult ja kiuslikult.
16.Töölepingut hagejaga ei lõpetatud tööl ebakaines olekus viibimise eest 26.08.2004. Kostja 26.08.2004 käskkirja nr 4-1/12 kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud tööl ebakaines olekus viibimise eest ajavahemikus 24.08-25.08.2004, mil hageja tegelikult tööülesandeid täitis. 26.08.2004 ei olnud hageja graafikujärgselt tööl, tal oli vaba päev. Seega kostja esindaja M. K. ja tunnistaja M. K. ei saanud tõendada hageja tööl ebakaines olekus viibimist nimetatud ajavahemikul, kuna nad sel ajal hagejaga ei kohtunud. Ainult ühe tunnistaja - L. K. ütlused ei saa olla piisavaks tõendiks hageja vastu, millega tõendada töödistsipliini väidetavat rikkumist. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
17.A. K. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.

S.

OÜ

palus

jätta

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 334 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
19.Töölepingu lõpetamise vormistamine on sätestatud TLS § 73 lg-s 1, mille kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev. Asja materjali kohaselt vormistas tööandja 26.08.2004 käskkirja nr 4-1/12 hagejaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 6 alusel (t/lk 6), kuid töölepingusse tehti ekslikult kanne lepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 1 alusel. Kuna tööleping lõpetati tööandja algatusel distsiplinaarkaristusena, mille kohta vormistati eraldi dokument, ei oma viga töölepingu kandes käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust.
20.TsMS § 229 lg 1 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus väljus nõude piiridest, kui mõistis hageja nõutud 15 190 krooni (t/lk 52) asemel kostjalt välja 17 360 krooni. Vastavalt TLS § 117 lg-s 1 sätestatule pidi kohus hageja tööle ennistamise nõude lahendamiseks tuvastama, kas töölepingu lõpetamine tööandja poolt oli ebaseaduslik või mitte. Hageja nõude sisuks oli töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus ja kohtul oli õigus viia nõude sõnastus vastavusse seadusega. Seda ei saa lugeda nõude piiride ületamiseks ja kostja apellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud.
21.Põhjendatud on apellatsioonkaebus ka selles, et kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping määratud ajaks, kehtivusega kuni 24.12.2004. Kohus oleks saanud hagi rahuldamisel töötaja tööle ennistada kuni lepingu tähtaja lõpuni ja ka palga sunnitud töölt puudumise aja eest välja mõista üksnes selle ajani. Kuna antud juhul oli töölepingu tähtaeg kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, ei olnud hageja faktiline tööle ennistamine enam võimalik.
22.TDVS § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegudeks TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viibimine. Nimetatud tegude toimepanemisel on tööandjal õigus määrata töötajale TDVS §-s 3 märgitud distsiplinaarkaristus. TDVS § 3 p 4 järgi on selleks muu hulgas töölepingu lõpetamine TLS § 86 punktide 6 – 8 alusel. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. TLS § 86 p 6 sätestab, et tööandja võib lõpetada nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg 1 sätestab, et tööandjal on õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud, lg 2 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. TDVS § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega.
23.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti asjaolud, mis on TLS § 86 p 6 järgi töölepingu lõpetamise aluseks – hageja alkoholijoove tööajal, mille tõttu oli tööandja sunnitud hageja töölt kõrvaldama ja kutsuma töökohustusi täitma teise töötaja. Kohus on otsuses põhjendanud, millistele tõenditele ta rajas oma järelduse rajas. Hageja vastuapellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Hageja alkoholijoobe luges kohus tõendatuks tõendite alusel, mida on otsuses analüüsitud – tunnistajate L. K. ütlused ning tema kirjalik seletus tööandjale. Ekslik on hageja seisukoht, nagu välistaks asjaolu, et hagejat ei saadetud alkoholijoobe kindlakstegemiseks ekspertiisi ja töökohale ei kutsutud politseitöötajaid, tema alkoholijoobe tuvastamise. Hageja väide selle kohta, et teda ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud, ei lükka kohtu tuvastatut ümber. Kohtul puudub alus tunnistajate L. K. ja M. K. vande all antud ütluste õigsuses kahelda ja jätta need tõendina arvestamata ainuüksi põhjusel, et nad on kostja töötajad, nagu hageja leiab. Arvestades asjaolu, et hageja töötas juba enne töölepingu nr 59 sõlmimist kostja juures mitmete määratud ajaks sõlmitud töölepingute alusel (töölepingud nr-d 48 ja 53 töövaidluskomisjoni toimiku lk-d 3-10) ning töölepingu nr 59 järgi pidi töösuhe poolte vahel lõppema 24.12.2004, puudub mõistlik seletus hageja põhjendusele, et kostja otsis kunstlikke põhjuseid hagejaga töösuhte lõpetamiseks. Hageja ei ole asja menetluse kestel esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust selle kohta, et nii asjas tunnistajana üle kuulatud kostja töötajad kui ka juhtivtöötajad oleks suhtunud hagejasse vaenulikult ja kiuslikult. Sellekohaseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud ka vastuapellatsioonkaebuses. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates põhjendatult, et hageja pani toime jämeda töökohustuste rikkumise ning temale määratud karistus – töölepingu lõpetamine – ei ole vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega töötaja eelneva käitumisega.
24.TLS § 106 kohaselt on töölepingu lõpetamisel § 86 punktides 6 – 8 ettenähtud alustel tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. Kohus leidis, et antud juhul ei järginud kostja TDVS § 12 lg-s 2 sätestatut, mistõttu on karistuse määramine hagejale 26.08.2004 õigustühine ja hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus jättis tähelepanuta, et ITLS § 28 lg 1 järgi saab lugeda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, kui seaduses näidatud töölepingu alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud antud juhul tegemist kehtestatud protseduurireeglite olulise rikkumisega. TDVS § 12 lg 2 kohaselt võib tööandja karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võtta karistatava töötaja juuresolekul tunnistajate allkirjad dokumendile, millega vormistas karistuse. Niisugusel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast. Nimetatud sättes ei ole kehtestatud allkirjade võtmise täpset protseduurilist korda, mida tööandja peaks järgima. Kostja seadusliku esindaja M. K. seletuse ning tunnistajate L. K. ja M. K. ütlustega on tõendatud asjaolu, et 26.08.2004 tutvustas M. K. hagejale tunnistajate juuresolekul samal päeval koostatud käskkirja ja hageja keeldus sellele alla kirjutamast. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud ja põhjendas allakirjutamisest keeldumist sellega, et ta ei olnud alkoholijoobes. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et käskkirjale andsid allkirjad L. K. ja M. K. ning et allkirjad olid hagejale posti teel edastatud käskkirja valguskoopialt nähtavad. L. K. ja M. K. ütlustega on tõendatud, et allkirjad andsid nad 26.08.2004 pärast käskkirja ettelugemist ja hageja keeldumist allkirja andmisest. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et L. K. ja M. K. allkirjade tähendus on erinev kostja ja tunnistajate väidetust, s.o et tegemist ei ole kinnitusega hageja keeldumise kohta karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest. See, et käskkirjale ei ole tehtud eraldi märget selle kohta, et L. K. ja M. K. allkirjad on antud nimelt hageja keeldumise kohta karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest, ei ole eeltoodud asjaoludel kehtestatud protseduurireeglite oluline rikkumine TDVS § 28 lg 1 mõttes. Kuna töölepingu lõpetamine ei olnud antud juhul ebaseaduslik, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.