lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-03-497/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.11.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-03-497/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
23.11.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
962
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiiu Hiiuväin, Mare Merimaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2005 Tallinn

Tsiviilasja number

2-2/1597/05

Tsiviilasi

V. J. hagi OÜ A. G. vastu üüritud asja tagastamiseks ja väljatõstmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Linnakohtu

05.07.2005

otsus

tsiviilasjas

nr 2/29-7986/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ A. G. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad

ja

8. november 2005, avalik kohtuistung nende OÜ A. G. esindaja adv M. P., V. J. ja OÜ O. esindaja adv I. K., Tallinna linna esindaja K. K.

Resolutsioon

1.Jätta Tallinna Linnakohtu 05.07.2005 otsus muutmata.
2.OÜ A. G. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Välja mõista OÜ-lt A. G. apellatsioonimenetluse kohtukulud 7080 (seitse tuhat kaheksakümmend) krooni V. J. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.
Tallinna Linnakohtu 10.02.2003 otsusega lõpetati ennetähtaegselt 29.12.1997 poolte vahel sõlmitud mitteeluruumi rendileping Tallinnas, Müürivahe 31 asuvate mitteeluruumide kasutamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ruume siiani vabastanud, esitades erinevaid ja asjasse puutumatuid vastuväiteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Sellise kohustuse täitmisest kostja keeldus. Lepingu esemeks oleva asja mittetagastamise korral saab üürileandja rikutud tsiviilõiguste reaalne taastamine seisneda ainult isiku väljatõstmises. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostja välja tõsta Tallinnas, Müürivahe 31 asuvatest ruumidest.

Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavalduse esitas isik, kellel puudus selleks õigus. Asja omanik, so Tallinna linn, andis kostjale õiguse vaidlusaluseid ruume kasutada. Hageja ei ole tõendanud omandiõigust Müürivahe 31 ruumidele, mistõttu puudus tal õigus ruumide rendile andmiseks. Eeltoodud asjaoludel on 29.12.1997 poolte vahel sõlmitud mitteeluruumi rendileping tühine. Kolmandate isikute seisukohad
3.Tallinna linn ja OÜ O. toetasid hagi. Tallinna linn ei ole vaidlusaluse hoone osa omanik. Jõustunud kohtuotsusega on poolte vahel sõlmitud rendileping ennetähtaegselt lõpetatud. Tallinna linna ja kostja vahel ei ole sõlmitud Müürivahe 31 asuva ruumide kasutamiseks mingisugust tingimuslikku ega muud rendilepingut. Kuivõrd vaidlusalused ruumid rentis välja hageja, on ta õigustatud ja kohustatud lepingu lõppemisel asja kostjalt tagasi nõudma. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Kohus rahuldas hagi. Pooltevahelise rendilepingu kohaselt oli rendileandjaks hageja. Rendileping on võlaõiguslik leping, mis on siduv üksnes selle pooltele. Tallinna linn ei ole kostjaga rendilepingut sõlminud. Kohtuotsusega on rendileping hageja nõudel lõpetatud ja hageja on õigustatud kostja valduses oleva vara välja nõudma. Kostja vastuväited on põhjendamatud ja alusetud. Kostja on kohustatud tema kasutuses olevad mitteeluruumid VÕS § 334 lg 1 järgi hagejale tagastama. Kostja keeldumisel vabatahtlikult ruumide vabastamisest ja üleandmisest tuleb ta sealt välja tõsta. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
5.OÜ A. G. palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi.
6.Kohus tegi hagi osas otsuse, kuid jättis vastuhagi osas otsuse langetamata. Kohus ei saatnud erikaebust ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega. Rendileping on tühine, mistõttu ei saa hagi VÕS § 334 lg 1 alusel rahuldada. Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, siis saab nõuda kostjalt ruumide vabastamist tühise tehingu sätete alusel. Kohus on kohustanud kostjat tagastama tühise tehingu järgi saadu, kuid ei ole pannud sama kohustust hagejale. Vastused apellatsioonkaebusele
7.V. J., Tallinna linn ja OÜ O. rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata.

palusid

jätta

apellatsioonkaebuse

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

8.Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ning otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 334 lg 1 p 1 alusel muutmata. Tulenevalt TsMS § 330 lg-s 5 sätestatust ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
9.Poolte vahel 29.12.1997 sõlmitud mitteeluruumi rendileping (alates 01.07.2002 kehtiva VÕS mõistes üürileping) lõpetati ennetähtaegselt Tallinna Linnakohtu

10.02.2003 otsusega. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üürnik asja ei tagasta, on üürileandjal õigus asi temalt välja nõuda ka asjaõigusseaduses sätestatud alustel. Vastavalt AÕS § 80 lg-le 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kuna kostja keeldub üüritud asja tagastamisest, on võimalik hageja rikutud tsiviilõigusi taastada lepingu esemeks olnud ruumide sundkorras vabastamise, s.t kostja väljatõstmise teel. Seega rahuldas kohus hagi õigesti.

10.Ekslik on kostja väide, nagu oleks kohus rikkunud protsessinorme sellega, et lahendas kohtuotsusega põhihagi, jättes vastuhagi osas otsuse tegemata. Asja materjali kohaselt keeldus kohus 08.11.2004 ja 23.05.2005 määrustega vastuhagide menetlusse võtmisest. Kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud kohtu menetluses vastuhagi, mille osas oleks kohus pidanud otsuse tegema. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et linnakohus ei edastanud tema erikaebust 23.05.2005 määruse peale ringkonnakohtule. Erikaebus on ringkonnakohtule edastatud ja 08.11.2005 kohtuistungil läbi vaadatud.
11.Kohus põhjendas kohtuotsuses, miks ta ei nõustunud kostja väidetega rendilepingu tühisuse kohta. Kohus võttis otsuse tegemisel muu hulgas põhjendatult aluseks poolte vahelises varasemas kohtumenetluses tuvastatud asjaolu (Tallinna Linnakohtu 10.02.2003 otsus, Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2003 otsus), et 29.12.1997 poolte vahel sõlmitud rendileping oli kuni selle ennetähtaegse lõpetamiseni kehtiv olenemata asjaolust, kas hageja oli renditava vara omanik või mitte ja rendilepinguga endale kohustused võtnud pooled jäävad nende eest vastaspoole ees vastutavaks (t/lk 26). TsMS § 94 lg 2 sätestab, et ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolu ei saa vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 2 alusel kohtukuluna välja mõista hageja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabi eest. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulu hüvitamiseks 7080 krooni. Arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu, s.o esindaja poolt apellatsioonkaebusele vastuse koostamist ning osalemist ühel ringkonnakohtu istungil, peab kolleegium seda summat vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks, mis tuleb kostjal hüvitada.

T. Hiiuväin

M. Merimaa

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.