Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis R. Allikvere, Ü. Jänes, K. Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2005 Tallinn Tsiviilasja number 2-2/1535/05 Tsiviilasi L.O. hagi KÜ L. vastu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 22.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/32-5415/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L.O. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 7. november 2005, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandina hageja L.O. lepinguline esindaja K.-K.S. ja vastustajana kostja KÜ L. seaduslik esindaja V.S., V.V. ja lepinguline esindaja M.P.. Resolutsioon Jätta Tallinna Linnakohtu 22.06.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista L.O.lt KÜ L. kasuks kohtukuluna tasu õigusabi eest summas 2000,00 (kaks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt toimus 29.12.2002 KÜ L. liikmete teistkordne erakorraline üldkoosolek, kus valiti korteriühistu uus juhatus. Juhatusse valiti ka hageja. 29.01.2003 kutsus korteriühistu endine juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku, rikkudes sellega põhikirja p 43 ja 45 ning MTÜS § 20 lg 1 ja 4. MTÜS § 21 lg 3 järgi ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Üldkoosolekust osavõtu protokollile elanikud alla ei kirjutanud ega võtnud vastu mingeid otsuseid. Protokolli ei koostatud. Äriregistrile esitas kostja koosoleku protokolli alles 08.03.2004. Nimetatud koosoleku protokollist sai hageja teada teise tsiviilasja menetluse käigus. Protokollile lisatud korteriühistu liikmete nimekirjast ei nähtu, et tegemist oleks sellest koosolekust osavõtjate nimekirjaga. Nimekirjal puudub kuupäev. Tulenevalt eeltoodust palus hageja tunnistada kehtetuks kostja üldkoosoleku 29.01.2003 otsesed üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Möödunud on hagi esitamise tähtaeg. Kostjal puudus kohustus üldkoosoleku protokolli äriregistrile esitamiseks, kuna ei taotletud muudatuste tegemist registrikannetes. Hageja oli teadlik üldkoosolekul vastuvõetud otsustest, sest osales üldkoosolekul. Hageja osalemist tõendab koosolekust osalejate nimekiri osalejate allkirjadega. Et tegemist oli nimetatud koosolekule registreerunute nimekirjaga tõendavad lisatud volikirjad, milledel on kuupäevaks 29.01.2003. 29.01.2003 üldkoosoleku otsusega tühistati kõik hageja poolt kokkukutsutud üldkoosolekute otsused. Nende üldkoosolekute kokkukutsumisel eirati protseduurireegleid, mistõttu vastuvõetud otsused tühistati. 29.01.2003 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
Kohus jättis hagi rahuldamata. Kooskõlas kohtule tõendina esitatud KÜ L. 29.01.2003 erakorralise üldkoosoleku protokolliga oli koosoleku päevakorras 01.12.2002, 21.12.2002 ja 29.12.2002 üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste arutelu ning nende tühistamise otsustamine ja juhatuse koosseisu muutmine. Protokolli kohaselt võttis koosolekust osa 19 isikut, neist 18 korteriühistu liikmed. Üldkoosolek otsustas annulleerida 01.12.2002, 21.12.2002 ja 29.12.2002 üldkoosolekute otsuses ning pikendada tegutseva korteriühistu juhatuse volitusi kuni 2002.a. finantsaasta aruande koosolekuni. Osavõtjate nimekirjast nähtub, et koosolekul osales ka hageja. Kostja esitas kohtule tõendina 15.12.2002 teate, mille kohaselt korteriühistu juhatus teatab, et 2003.a. veebruaris toimub aruandekoosolek pärast aastaaruande koostamist. Teates märgitu kohaselt teatatakse päevakord täiendavalt. See tõendab, et õige on kostja väide selle kohta, et koosoleku kutsus kokku tolleaegne juhatus, kellel oli selleks põhikirja p 43 järgi õigus. Alles 29.12.2002 valiti uus juhatus, millisel olnuks hageja seisukoha kohaselt õigus koosolekut kokku kutsuda. Sellest tulenevalt ei ole õige hageja väide, et 29.01.2003 koosolek kutsuti kokku korteriühistu põhikirja p 43 rikkudes. Muudel alustel koosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist hageja ei taotlenud. Tõendamata on hageja väited, et koosoleku protokolli ei koostatud ja otsuseid vastu ei võetud. Koosoleku protokoll esitati kohtule. Kostja väidete kohaselt koostati protokoll koosolekul. Peale hageja seletuse muid tõendeid esitatud ei ole, mis annaksid alust arvata, et protokolli ei koostatud koosoleku toimumise ajal. Hageja väite, et seda tõendab asjaolu, et protokolli ei esitatud koheselt äriregistrile, lükkab ümber kostja vastuväide, mille kohaselt puudus vajadus protokolli äriregistrile esitamiseks, kuna koosolekul vastuvõetud otsustest tulenevalt ei olnud vaja registrikandeid muuta. Kuivõrd hageja osales 20.01.2003 (peab olema 29.01.2003) korteriühistu üldkoosolekul, siis lasi ta mööda seaduses sätestatud tähtaja kohtusse pöördumiseks, esitades hagi alles 10.06.2004. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused L.O. palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse norme. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kostja 29.01.2003 üldkoosolek kutsuti kokku seaduses ja põhikirjas sätestatud nõudeid järgides. 15.12.2002 teatis ei saa olla käsitletav 29.01.2003 toimunud üldkoosoleku teatena. Teatises on üldsõnaliselt konstateeritud, et 2003.a. veebruaris, pärast aastaaruande koostamist, toimub aruandekoosolek. Vastava teate põhjal ei saanud 29.01.2003 toimuda korteriühistu erakorralist üldkoosolekut, kuivõrd teates puuduvad koosoleku toimumise aeg ja koht, samuti koosoleku päevakord. Teates on küll märgitud, et koosoleku päevakorrast teavitatakse korteriühistu liikmeid täiendavalt, kuid puuduvad igasugused tõendid selle kohta, millal ja kelle poolt vastav teave edastati. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et 29.01.2003 toimunud üldkoosoleku kutsus kokku kehtiv juhatus või et juhatus oleks keeldunud initsiatiivgrupi vastavasisulise avalduse alusel erakorralist üldkoosolekut kokku kutsumast. Kui 2003.a majanduskava võis juhatus koostada ka enne eelneva aasta lõppu, siis 2002.a majandusaruannet ja raamatupidamislikku bilanssi ei saanud eelnev juhatus korteriühistu liikmetele kuidagi tutvustada enne 2002.a lõppu. Kuivõrd kostja poolt kohtule esitatud teatis puudutab aruandekoosolekut, mille eesmärgiks saab olla 2002.a aruande kinnitamine, siis ei ole reaalne, et vastavat koosolekut oli konkreetse koha, aja ja päevakorraga võimalik kokku kutsuda enne 2002. aasta lõppu. Seega sai vastava koosoleku reaalse kokku kutsumise teate korteriühistu liikmetele esitada vaid 29.12.2002 üldkoosolekul valitud juhatus.
Kohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt algses hagiavalduses esitatud nõuded ja seisukohad ning on asja lahendamisel lähtunud ainult 16.04.2005 esitatud hagi täpsustuses esitatud seisukohtadest. Hageja ei ole teinud avaldusi mille kohaselt ta loobus algselt esitatud nõuetest ja seisukohtadest. Vastavalt TsMS § 154 lg-le 1 on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hagi alust ja eset muuta. Ometi on kohus jätnud tähelepanuta kõik hageja poolt algses hagiavalduses esitatud asjaolud selle kohta, et 29.01.2003 koosolekut nõuetekohaselt läbi ei viidud, koosoleku protokoll on ilmselgelt koostatud tagantjärele, eesmärgiga muuta kehtivat registrikannet juhatuse liikmete osas, ja ei vasta tegelikkuses toimunule. Kohus on otsuses asunud seisukohale, et kuivõrd vastavalt kohtule esitatud 29.01.2003 korteriühistu koosolekul osalenute nimekirjale osales hageja isiklikult vaidlusalusel koosolekul, siis pidanuks hageja koosoleku ebaseaduslike otsuste tühistamiseks pöörduma kohtu poole kolme kuu jooksul arvates koosoleku toimumisest. Sealjuures on kohus jätnud tähelepanuta hageja seletused, mille kohaselt ei toimunud temale teadaolevalt nõuetekohast koosolekut. Kõnealusel ajahetkel oli hageja veendumusel, et on 29.12.2002 seaduspäraselt valitud korteriühistu juhatuse liikmeks. Koosoleku protokolli olemasolust sai hageja teadlikuks alles tsiviilasja nr 2/23-6120/03 käigus 15.03.2004. Asjaolu, et 29.01.2003 koosoleku protokoll on koostatud tagantjärele kinnitab muuhulgas fakt, et 16.04.2003 kutsus korteriühistu liikmetest koosnev initsiatiivgrupp kokku erakorralise koosoleku, millel valiti muuhulgas juhatusse V.V., V.S. ja V.K. 31.05.2005 toimunud kohtuistungile ei ilmunud hagejale teadmata põhjustel tema lepinguline esindaja J.M. Vaatamata hageja poolt kohtule esitatud taotlusele lükata asja arutamine edasi, et hageja saaks oma õigusi kaitsta õigusteadmistega esindaja vahendusel, keeldus kohus vastava taotluse rahuldamisest, mis ilmselgelt raskendas hageja olukorda protsessis. Vastus apellatsioonkaebusele KÜ L. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 22.06.2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kohtukolleegium nõustub linnakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 330 lg 5 korrata. Linnakohus tuvastas õigesti asjas esitatud tõendeid hinnates, et 29.01.2003 toimunud KÜ L. üldkoosolek ei olnud kokku kutsutud selleks sätestatud korda rikkudes. Koosoleku kokkukutsumiseks ei tulnud ühistu liikmetel pöörduda väidetavalt 29.12.2002 erakorralisel üldkoosolekul valitud uue juhatuse poole. Seda põhjusel, et koosoleku aeg oli välja kuulutatud varem nagu on õigesti ka tuvastatud linnakohtu poolt. Samuti põhjusel, et 29.12.2002 valitud juhatus ei olnud seaduslikult valitud, kuna üldkoosolek oli kokku kutsutud seadust ja põhikirja rikkudes ja ühistu ei tunnistanud neid kunagi juhatuse liikmetena (t.l.20). Lähtudes eeltoodust ei pidanudki initsiatiivgrupp pöörduma koosoleku kokkukutsumiseks 29.12.2002 valitud juhatuse poole. Nimetatud koosseisus juhatus faktiliselt tööle ei hakanudki, seda kinnitasid pooled ka ringkonnakohtu istungil. Samuti on linnakohus leidnud õigesti, et kuivõrd hageja pöördus kohtusse 29.01.2003 toimunud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks alles 10.06.2004, siis on hageja lasknud mööda nii MTÜS §-s 24 lg 1 kui ka KÜS §-s 13 lg 3 sätestatud tähtaja kaebuse esitamiseks ja hagi tuleb ka sellel alusel rahuldamata jätta. Seega ei pidanudki kohus muudele alustele hinnangut andma. Kohtukolleegium nõustub linnakohtu järeldustega täiesti. Seetõttu ei anna ka kohtukolleegium teistele kaebuses toodud väidetele hinnangut.
Linnakohus ei ole asja arutamisel protsessinorme rikkunud nagu kaebuses väidetakse. Hageja loobus ise oma esindajast 17.03.2005 toimunud eelistungil (t-l-60) ja kohus andis hagejale aega kaks kuud uue esindaja leidmiseks. 31.05.2005 toimunud eelistungile ilmus hageja ilma esindajata ja kohus jättis seetõttu põhjendatult rahuldamata hageja taotluse veelkord asja arutamine edasi lükata. Seega ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata. Kostja esitas taotluse kohtukulude hüvitamiseks õigusabi eest summas 5000,00 krooni. Taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 60 lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 p 2 alusel. Kohtukolleegium leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu on mõistlikud ja põhjendatud kulutused õigusabile summas 2000,00 krooni.
R. Allikvere
Ü. Jänes
K. Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.