Kohtulahend

juurdepääs kaasomandis olevale kolmanda korruse osale (pööning), mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka. Kostja korteriomandi endine omanik lubas hagejatel kasutada ilma takistusteta ja vastusooritusteta oma korteriomandi reaalosa (esikut) pööningule juurdepääsuks. Pööningul asuvad R. L. korteriomandi küttesüsteemi osa (gaasiseadmed). Juurdepääs pööningule on hädavajalik samuti katusetööde tegemiseks, seadmete korrashoiuks ja tuleohutuse nõuete seisukohast. Alates 02.08.2004 hagejate juurdepääs kaasomandis olevale pööningule muutus võimatuks, kuna kostja takistas T. V. oma korteriomandi reaalosa kaudu pööningule minemast põhjendusel, et see rikub tema kodurahu. Samuti keeldus kostja korduvalt teiste hagejate lubamisest oma korteriomandi reaalosa kaudu pööningule. Hagejad üritasid mitmeid kordi kostjaga kokkuleppele jõuda juurdepääsu võimaldamiseks pööningule, kuid kostja keeldus sellel teemal läbirääkimisi pidamast. 22.08.2004 toimus XXX majas asuvate korteriomandite omanike koosolek, kus kostja keeldus jätkuvalt läbipääsu lubamast oma korteriomandi reaalosa kaudu ning tegi ettepaneku leida mõni teine juurdepääs. Kostja pakkus alternatiivina maja välisseina redeli ehitamist pööningule ronimiseks või juurdepääsu mõne teise korteriomandi reaalosa kaudu. 17.10.2004 toimunud XXX majas asuvate korteriomandite omanike koosolekul lubas kostja juurdepääsu pööningule oma korteriomandi reaalosa kaudu vaid hädajuhtudel, näiteks katuse parandamine, pööningul olevate gaasiseadmete remont. 25.10.2004 soovis K. R. viia oma jalgratta pööningule, aga kostja takistas tal seda tegemast. Pärast pikaajalisi läbirääkimisi lubas kostja hagejal siiski jalgratta pööningule viia. 11.11.2004 soovisid pööningule pääseda hagejatele kaabeltelevisiooni teenust pakkuva AS Starman töötajad, kuna vigastatud kaablite tõttu ei olnud hagejatel kaks eelnevat päeva võimalik televisiooni vaadata. Kostja keeldus AS-i Starman töötajaid pööningule lubamast oma korteriomandi reaalosa kaudu. 12.01.2005 parandasid kostja tellimusel maja hooldaja AS-i Brem Kinnisvarahooldus töötajad maja katust. K. R. sai kostjalt loa tööde käigus juurdepääsuks pööningule ja märkas, et seal on kostja isiklikud asjad, mis annab alust arvata, et kostja on asunud ainuisikuliselt pööningut kasutama, takistades samaaegselt teistel kaasomanikel pööningut kasutamast. Hagejatel puudub igasugune võimalus ehitada teine mõistlik juurdepääs kaasomandis olevale pööningule. Kuna kostja korteriomandi reaalosa osas on juba olemasolev uks pööningule, mis on nähtav juba 1951.a plaanilt, siis ei ole mõistlik ehitada uus juurdepääs mõne teise korteriomandi kaudu. Samuti ei ole võimalik ehitada juurdepääsu redeli näol maja välisseina kaudu, sest redelit mööda pööningule ronimine oleks ebaotstarbekas ning ohtlik hagejate elule ja tervisele. Kostja takistab hagejatel kinnisasja ehk korteriomandi mõttelise osa kasutamist ning ei paku omalt poolt välja ka mõistlikke tingimusi, milliste olemasolu korral saaksid hagejad juurdepääsu pööningule. XXX maja kolmandale korrusele asuvale kaasomandis olevale osale on hetkel võimalik juurdepääs hagejate kinnisasjalt ehk korteriomandite reaalosadelt üksnes kostja kinnisasja kaudu. Hagejatel puudub võimalus muul viisil, kui kostja korteriomandi reaalosa kaudu minna pööningule, hoiustada seal asju ning teostada seal maja korrashoiuks vajalikke hooldustöid, st kasutada tavapärasel viisil. Hagejad soovisid, et kohus seaks registriossa nr 82818 hagejate korteriomandite kasuks läbipääsuservituudi alljärgnevatel tingimustel:

numbritel kättesaadavad. Vastav teade loetakse kätteantuks arvates teadetetahvlile lisamisest; kui pööningule on vajalik juurdepääs läbi kostja korteriomandi reaalosa samal päeval mitmekordselt, kuid samal põhjusel, ei loeta seda uueks läbipääsu taotlemiseks, kui läbipääsu teostamine ei ületa ajaliselt kahte tundi; antud läbipääsuservituudi tingimused ei kehti juhul, kui tegemist on hädaolukorraga, näiteks on puhkenud pööningul tulekahju, saanud viga katus või on vaja korrastada ja parandada pööningul asetsevaid tehnovõrke ning -rajatisi ja muud sarnased juhud; hädaolukorra puhul lepitakse läbipääsu teostamise aeg ja selle viis kokku esimesel võimalusel, kuid kostja ei tohi teha takistusi hädaolukorra lahendamiseks; läbipääsuservituudi teostamise tingimused on tähtajatud.

28.03.2005 esitasid hagejad kohtule hagiavalduse täienduse. Korteriomandiseadus ei reguleeri juurdepääsu üle võõra kinnisasja, kui kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs kinnisasja eraldiseisvalt osalt ning seega tuleb kohaldada AÕS § 156. Käesoleval juhul on piiratud hagejate poolt kaasomandi mõttelise osa (pööningu) kasutamine ja valdamine. Omandiõigust on oluliselt piiratud, kuna puudub pööningule juurdepääs. Kostja piirab olulises ulatuses ja alusetult hagejate omandiõiguse teostamist sellega, et ei luba oma korteriomandi reaalosa hagejatel läbida pööningule juurdepääsuks, milline õigus hagejatele tuleneb AÕS § 156 lg-st 1. Kostja valdab kaasomandi mõttelist osa ainuisikuliselt, tunnustamata teiste kaasomanike õigust kaasomandi mõttelisele osale. Kostja kasutab kaasomandi mõttelist osa viisil, mida sooviksid ka hagejad, näiteks asjade hoiustamiseks. Pööningut on võimalik kasutada mitmel viisil, nii KOS § 11 lg 1 p 3 kohaselt kui ka muudel eesmärkidel. Hagejate nõue on kvalifitseeritav AÕS § 641 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel nõudena kostja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks. Hagi rahuldamisel asendaks jõustunud kohtuotsus TsÜS § 68 lg 5 kohaselt tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks vajaliku nõusoleku andmiseks ja on aluseks kande tegemisele kinnistusraamatusse. Tulenevalt eeltoodust palusid hagejad tuvastada kostja kohustuse olemasolu hagejatele juurdepääsu võimaldamises läbi kostja korteriomandi reaalosa ja tuvastada kostja tahteavalduse puudumine kinnistusraamatusse kande tegemiseks, et seada läbipääsuservituut kostja korteriomandile hagejate korteriomandite kasuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kaasomandi eseme valdamisel pole AÕS § 156 lg 1 kohaldatav. XXX maja pööning kuulub valdamisele korteriomandiseaduse alusel. Hagejad pole tõendanud, et kaasomanike vahel oleks kokkulepe pööninguruumi kasutamise kohta. Korteri eelmise omanikuga tehtud kokkulepe ei kehti kostja kui korteri uue omaniku suhtes. Vastavat märget ei ole tehtud ka kinnistusraamatusse. Hagejad ei ole tõendanud, et pööninguruumi kasutamine oleks reguleeritud kaasomandi eseme kasutamist reguleeriva kodukorraga. Selline kodukord puudub kogu elamu kohta tervikuna. Kostjal on õigus nõuda, et kaasomandi eseme kasutamine oleks reguleeritud kodukorraga. Asja reaalosa majandusliku otstarbe muutmine nõuab kõigi kaasomanike kokkulepet. Elamu pööning on selline ruum, mida kasutatakse tuleohutuse tagamiseks, katuse remondiks ja tehnovõrkude hooldamiseks. Sellistel puhkudel peavad pääsema pööningule vastavad ametiisikud, remondi ja tehnovõrkude hoolduse läbiviijad. Hädaolukorras ei saa kostja pööningu kasutamist nendele isikutele keelata. Hagejad soovivad pööningu otstarvet muuta ja kasutada seda hoiuruumina, mitte hädavajadusteks. Hagejad pole tõendanud pööninguruumi kasutamise otstarbe muutmise seaduslikkust. Asjade ja esemete hoiustamiseks on elamus olemas keldriruum, mille kasutamise kord on pooltel võimalik otsustada kaasomandi eseme

kasutamist reguleeriva kodukorraga. Hagejad ei ole tõendanud, et pööningule esemete hoiustamine on seotud selle korrashoiuga. Kostja kasutab oma reaalosa eluruumina alaliseks elamiseks. Kodu on kaitstud PS §-ga 33, mille kohaselt kodu on puutumatu. Hagejate nõue rikub kostja õigust kodu puutumatusele. Hagejad ei ole käitunud kooskõlas põhimõttega kasutada oma tsiviilõigusi heas usus. Kui kostja omandas korteriomandi XXX-12, siis mingit kirjalikku ega suulist teavet enne lepingu allkirjastamist pööningu kasutamise kohta kostjale ei antud. Visuaalne vaatlus enne korteri omandamist kohapeal ei tekitanud kahtlust, et pööningunurka korteri kõrval keegi kasutada võiks. Mõned päevad pärast lepingule alla kirjutamist selgus, et majaelanikel on kostjale kuuluva korteri välisukse võtmed. Kostjale tuli selline olukord ebameeldiva üllatusena ja ta vahetas välisukse luku. Seejärel nõudis üks hagejatest kostja korterisse sissepääsuvõimalust ööpäevaringselt põhjendusega, et nii on selles majas kogu aeg olnud, et korteri nr 12 võtmed on olnud kõigil teistel korteriomanikel. Kostja keeldus sellest ja andis kõigile korteriomanikele enda telefoninumbri ja veel kahe kontaktisiku telefoninumbrid, et tagada põhjendatud vajadusel juurdepääs pööningule. Kuna mitmed majaelanikud on käinud pööningule oma asju viimas ja sealt toomas, tekkis kostjale soovimatult olukord, kus ta vastutas pööningul olevate teiste majaelanike isiklike esemete eest. Selline olukord on ebamõistlik, sest kostja ei saa vastutada pööningul oleva vara eest. 11.11.2004 ei teavitatud kostjat AS Starman saabumisest ette ega helistatud teistele kostja poolt hagejatele antud telefoninumbritele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt pole registriosa väljavõttest nähtuvalt vaidlusaluse korteriomandi III jakku kantud kinnistut koormavaid piiratud asjaõigusi. Hagejatel puudub õigus nõuda kostjalt juurdepääsu pööningule läbi kostja korteri põhjendusel, et eelmise korteriomanikuga selline suuline kokkulepe oli. Nimetatud kokkulepe ei ole kostjale siduv. Kuna tegemist ei ole seadusjärgse kitsendusega, saab kitsendus kehtida kostja suhtes vaid sel juhul, kui see on kantud sisse piiratud asjaõigusena. Reaalservituudi puhul võib kinnisasjaks olla korteriomand, kuid AÕS § 156 tulenevat teeservituuti kostja korteriomandile teiste üheksa korteriomandi kasuks kohaldada ei saa. AÕS § 156 asub 3. jaotises (teed ning tehnovõrgud ja – rajatised). AÕS § 155 annab mõiste avalikule teele ja AÕS § 156 reguleerib juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Käesoleval juhul puudub hagejatel väidetavalt juurdepääs kaasomandi osalt (trepikojast) teisele kaasomandi osale (pööningule). Vaidlusalune korteriomand, läbi mille juurdepääsu hagejad nõuavad, on kostja kodu. XXX plaanilt nähtuvalt asub uks pööningule kostjale kuuluva korteri esiku lõpus köögi ukse vastas. PS § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ning vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Hagejatel puudub alus nõuda kostjalt läbi tema korteri kui eluruumi juurdepääsu kaasomandis olevale pööningule. Nimetatud kitsendus rikuks kostja õigust kodu puutumatusele ja selline põhiseaduslik riive peab tulenema seadusest ning olema põhjendatud. Hagejate nõue kostja vastu ei ole põhjendatud. Kostjal on vaid seadusest tulenev kohustus võimaldada juurdepääs pööningule läbi tema korteri pööningu korrashoiuks. KOS § 11 lg 1 p 3 alusel ei saa hagejad kostjat kohustada võimaldama neile juurdepääsu pööningule kahel päeval nädalas pesu kuivatamiseks ja asjade hoiustamiseks. Kostja on kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et kostja on teadlik KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevast kohustusest ja on võimaldanud juurdepääsu pööningule kaasomandi eseme korrashoiuks. Samuti on hagejad esitanud kohtule kostja seisukoha „pööningu küsimuses“, millest nähtuvalt on tõendatud

kostja väited selle kohta, et ta ei piira enda korterist läbipääsu pööningule korrashoiutöödeks ja on andnud enda kontakttelefoni ning veel kaks võimalikku kontakttelefoni numbrit. Tõendamata on hagejate väide, et neil puudub võimalus muul viisil, kui kostja korteriomandi reaalosa kaudu minna pööningule. Hagejad on välja toonud vaid asjaolud, et teised võimalikud juurdepääsud pööningule on hagejate elule ja tervisele ohtlikud. Nimetatud väide on paljasõnaline ja rajaneb hagejate subjektiivsel hinnangul ning ei anna alust kostja korteriomandile kitsenduse seadmiseks. Põhjendamatu on hagejate seisukoht, et mõne muu juurdepääsu tegemine on ebamõistlik, kuna eksisteerib pööningu kasutamise viis ja vahend – kostja korteriomandi esikus asuva ukse kaudu. XXX kaasomanike koosoleku 22.08.2004 protokollist nähtuvalt on välja pakutud võimalus ehitada pööningule pääsemiseks trepikotta trepp, kuid seda ettepanekut pole vastu võetud vaid põhjendusel, et trepi kaudu ei ole võimalik viia esemeid pööningule. Remonditööde teostamise võimatus pööningul läbi trepikoja trepi ei ole põhjendatud vastuväide, kuna kaasomandi korrashoidu reguleerib KOS § 11 lg 1 p 3 ja sellel põhjendusel ei saa hagejad nõuda kitsenduse seadmist kostja korteriomandile enda korteriomandite kasuks. Samuti ei anna muud hagiavalduses toodud väited alust kohustada kostjat andma nõusolekut teeservituudi kandmiseks talle kuuluva korteriomandi registriossa, kuna need ei tulene seadusest. Ülaltoodud põhjustel tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna kohus pole tuvastanud kostja kohustuse olemasolu anda tahteavaldus servituudi kandmiseks tema korteriomandi kinnistusregistriosa kolmandasse jakku XXX korteriomandite nr 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9 10 igakordsete omanike kasuks. Sellest tulenevalt puudub vajadus anda hinnangut ka juurdepääsu kasutamise korrale ja tasule. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused K. R., K. D., T. T. ja H. V. esitasid kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellandid leiavad, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohus oleks pidanud AÕS §-i 156 kohaldama analoogia alusel, kuna antud juhtumi puhul ei ole õigusaktides teist lähedast õigusnormi, mille kohaldamisel oleks võimalik hagejatel saada juurdepääsu pööningule olenemata juurdepääsu taotlemise eesmärgist. Hagejad taotlevad läbipääsu teise isiku kinnistult (korteriomand) kõigi kasutuses ja omanduses olevale osale suuremast kinnistust (pööning). Käesoleval juhul tuleb kasutada analoogiat läbipääsuga üle teise kinnistu avalikule teele. Korteriomandiseaduses ei ole välja toodud, millised asjaõigusseaduse sätteid ei saa kohaldada. Grammatilise tõlgendamise kaudu tuleb asuda seisukohale, et kohalduvad kõik asjaõigusseaduse kinnisomandi sätted, sh ka AÕS § 156. Kohus asus seisukohale, et hagejatel puudub alus nõuda kostjalt läbi tema korteri kui eluruumi juurdepääsu kaasomandis olevale pööningule. Sellise järeldusega on kohus asunud seisukohale, et kostjal on õigus otsustada hagejate omandi kasutamise üle, sh keelata hagejatel kaasomandis olevat pööninguosa kasutada ja vallata. KOS § 11 lg 1 p-st 3 tuleneb korteriomanikule kohustus võimaldada korteriomandit kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. PS § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Jättes rakendamata analoogia alusel AÕS § 156 lg 1 sätestatu, on kohus võimaldanud omandiõiguse piiramise, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega ja mis on moonutanud hagejate omandiõigust. Kohus jättis hindamata hagejate poolt välja pakutud juurdepääsu tingimused. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omanike huve. Hagejad esitasid juurdepääsu tingimused, mis nende hinnangul olid kõige vähem koormavad kostjale, kuid

tagasid hagejate põhiseadusest tuleneva õiguse oma omandi valdamise ja kasutamise teostamiseks. Kohus jättis hindamata servituudi teostamise tingimused. Kuna kostja peab juba praegu KOS § 11 lg 1 p 3 järgi võimaldama juurdepääsu pööningule läbi oma korteriomandi esiku, siis ei ole täiendavate juurdepääsu teostamiste võimaldamine kostjale liigselt koormav. Ei ole teada, kui mitu korda nädalas või kuus tuleks KOS § 11 lg 1 p 3 alusel kostjal juurdepääsu võimaldada. Hagejad soovivad võimalust kaks korda nädalas saada juurdepääsu pööningule läbi kostja korteriomandi esiku, kui vastav vajadus peaks neil esinema. Seega ei oleks hagejate poolt juurdepääsu teostamine liigselt koormav ka kostjale ega rikuks tema PS § 33 tulenevat õigust kodu puutumatusele rohkem, kui seda teeb juba KOS § 11 lg 1 p-st 3 tulenev piirang. Kohus oleks pidanud hindama ka hagejate põhiseadusest tulenevat õigust kodu puutumatusele. Kostjal on põhiseadusest tulenev õigus kodu puutumatusele, kuid see ei ole absoluutne õigus. Kohtule esitatud XXX hoone eksplikatsioonidest ja plaanidest nähtub, et puudub igasugune võimalus ehitada teine mõistlik juurdepääs kaasomandis olevale pööningule. Maja 1999.a. eksplikatsiooni plaanidest nähtub, et korteri nr 12 ja 10 vahel, mis on pööninguga piirnevad korteriomandid, ei ole kaasomandisse kuuluvat ala, mille kaudu oleks võimalik luua eraldi uus sissepääs pööningu kaasomandis olevale osale. Samuti ei ole võimalik ehitada juurdepääsu redeli või trepi näol maja välisseinale, kuna redeli või trepi kaudu pööningule ronimine oleks ebaotstarbekas ning ohtlik hagejate elule ja tervisele. Tegemist on kolme korruselise majaga ja pööning asub kolmandal korrusel, kõrgusel umbes 20 meetrit maapinnast. Maja välisküljele tuleks ehitada redel või trepp, mis saab alguse maapinnast ning ligi 20 meetrise redeli või trepi kaudu pööningule ronimine on ohtlik elule ja tervisele, kui seda asuksid kasutama vastavat ettevalmistust mitteomavad isikud. Hagejad ning teised kaasomanikud XXX majas on keskealised ja vanemad inimesed. Trepi või redeli kasutamine on ohtlik isegi suveajal selle kõrguse tõttu ning eriti ohtlik talvisel ajal või sügisel ilmastikuolude tõttu. Kohus viitas võimalusele rajada teine juurdepääs III korruse trepikoja kaudu. Kohtuistungil andsid hagejad ülevaate sellest, et tulemuseks oleks püstloodis vähemalt 2 meetrine redel trepikoja seinal, mida oleks ohtlik kasutada vanematel inimestel. Samuti rajades trepikotta trepi seina peale või keset koridori, tuleb pööningule saamiseks käia T. V. korteriomandi lae peal. See tuleneb sellest, et tehes augu trepikoja lakke, jõutakse T. V. korteri lae peale, millest edasi peaks pööningule pääsemiseks ehitama redeli tema korteri välisseinale, mis külgneb pööninguga. Korteri lae peal käimine on veelgi ebamõistlikum, kui kasutada pööningule pääsemiseks selleks ettenähtud ja juba olemasolevat vahendit, so ust. Vastus apellatsioonkaebusele E. J. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja see tuleb jätta TsMS § 334 lg 1 p 1 alusel muutmata. Tulenevalt TsMS § 330 lg-s 5 sätestatust ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi. Ebaõige on hagejate väide, et antud juhul kuulub analoogia alusel kohaldamisele AÕS § 156. AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Nimetatud säte on kohaldatav juhul, kui isik esitab nõude juurdepääsuks oma maatükile üle teise isiku maatüki, kui tema maatükile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Antud juhul sellist nõue esitatud ei ole.

Hagejad esitasid hagi poolte kaasomandis olevale pööningule juurdepääsu võimaldamiseks läbi kostja korteriomandi. Kuivõrd hagejad taotlevad pööningule juurdepääsu läbi teise isiku korteriomandi, siis ei ole asjaõigusseaduse nimetatud säte analoogia alusel kohaldatav. See, et korteriomandiseaduses ei ole sätestatud, millised asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid ei saa kohaldada, ei ole aluseks AÕS § 156 kohaldamiseks. Sätte kohaldamisel tuleb eelkõige arvestada selle sisu ja eesmärki. Kohus on õieti leidnud, et hagejatel puudub õigus nõuda juurdepääsu pööningule läbi kostja korteriomandi põhjusel, et nad saaksid seal oma asju hoiustada ja pesu kuivatada. KOS § 11 lg 1 p 3 kohaselt on korteriomanikul kohustus võimaldada korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Nimetatud sättest tulenevalt on kostjal kohustus võimaldada teistel isikutel juurdepääsu pööningule vaid selle asja korrashoiuks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teinud takistusi teistele isikutele pööningule pääsemiseks vajalike tööde teostamiseks. Vastupidi, hagejad on ka ise kinnitanud, et kostja andis nõusoleku pööningule juurdepääsuks hädajuhtudel. See, et hagejad ei saa vaidlusel pööningul hoiustada oma asju ja sinna minna, millal nad soovivad, ei riku nende õigusi. Juhul, kui hagejatele võimaldada pööningule juurdepääs nende soovitul viisil, siis see rikuks ebamõistlikult kostja põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele (PS § 33), kuivõrd juurdepääs pööningule toimub läbi viimase korteriomandi. Kuivõrd kohus leidis, et hagejatel puudub alus nõuda juurdepääsu pööningule läbi kostja korteriomandi hagejate poolt soovitud eesmärkidel, siis tulenevalt sellest ei olnud kohtul vajadus hinnata ka hagejate poolt esitatud juurdepääsu tingimusi. Kohtul puudus vajadus hinnata hagejate õigusi kodu puutumatusele, kuivõrd pööningule juurdepääs ei toimu läbi nende korteriomandi ja seega ei saa kahjustada nende õigust kodu puutumatusele. Kuna hagejad on esitanud nõude kostja kinnisasjale läbipääsu servituudi seadmiseks hagejate kasuks, siis puudub kohtul vajadus hinnata alternatiivseid võimalusi pööningule pääsemiseks. Pööningule pääsemiseks peavad korteriomanikud ise leidma lahenduse vastavalt nende omavahelisele vahelisele kokkuleppele, kuid selleks lahenduseks ei saa olla juurdepääs läbi kostja korteriomandi reaalosa. Kostja on apellatsioonimenetluses kandnud kulusid õigusabile summas 11 800 krooni. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 60 lg-st 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 2 tuleb kostja õigusabikulu hagejatelt välja mõista.

R. Allikvere

Ü. Jänes

T. Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.