Tallinna linna hagi *** vastu 45 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 10.02.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/2710273/02
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna linna apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
27. oktoober 2005. a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
Tallinna linna esindaja Kersti Põierpaas ning *** ja tema esindaja adv Kadi Mägi
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Linnakohtu 10.02.2005 otsus ning Tallinna linna hagi rahuldada. Mõista *** välja Tallinna linna kasuks 45 000 (nelikümmend viis tuhat) krooni ja kohtukulu 6300 (kuus tuhat kolmsada) krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada. Eesti Advokatuuri juhatusel kanda riigi õigusabi tasu 2752 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend kaks) krooni ja 35 senti apellatsioonimenetluses *** esindamise eest Viruvärava Advokaadibüroo arvele. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ringkonnakohtu kaudu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Nõmme Linnaosa Valitsus ja kostja sõlmisid 14.12.2000 koostöölepingu, mille p 2.1.1 kohaselt Nõmme Linnaosa Valitsus võttis endale kohustuse organiseerida aadressil Pärnu mnt*** asunud ehitise lammutus. Lepingu p 2.2.2 kohaselt kohustus *** hüvitama Nõmme Linnaosa Valitsusele ehitiste lammutamiseks tehtud kulutused hiljemalt 01.08.2001. Vastavalt lepingu p-le 2.2.1 kooskõlastas kostja lammutuse maksumuse 14.12.2000.
Nõmme Linnaosa Valitsus tellis tööde teostamise *** OÜ-lt ning töö teostati jaanuaris ja veebruaris 2001. Nõmme Linnaosa Valitsus tasus tööde eest 45 000 krooni 26.02.2001. Kostja ei ole hagejale lepingus ettenähtud summat hüvitanud. Hageja palus kostjalt välja mõista 45 000 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingus ei ole näidatud, millisele arveldusarvele tuleb raha tasuda. 20.12.2001 leppisid kostja ja Nõmme Linnaosa Valitsus kokku hüvitise maksmise tähtaja muutmises ning pikendasid tähtaega kuni 01.07.2002. Märtsis 2002 avanes kostjal võimalus lepingus kokkulepitud kulutused hagejale hüvitada. Kuna lepingus ega lisakokkuleppes ei olnud näidatud arve numbrit, pöördus kostja Nõmme Linnaosa Valitsuse poole küsimusega, millisele arveldusarvele raha kanda. Linnaosa valitsuse ametnik viitas enampakkumise dokumentides toodud arveldusarvele. Kostja kandis 45 000 krooni osutatud arvele 13.03.2002. Saaja registrinumbriks on märgitud 10526111, arveldusarve nr 10220007424019, *** OÜ. Sama registrinumbri all oli registreeritud ka *** OÜ, omades eelnimetatuga sama numbriga arveldusarvet ja asudes samal aadressil.
3.Hageja on kandnud 26.02.2001 maksekorraldusest nr 522 nähtuvalt lammutamise kulud summas 45 000 krooni *** OÜ arveldusarvele nr 17248431 Merita Panka. Seega tasus linnaosa valitsus lammutuskulud juba enne pooltevahelise lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimist 20.12.2001, millest ta kostjat ei teavitanud. Käesolevaks ajaks on OÜ *** (*** OÜ) tegevuse lõpetanud. Raha ülekandmine valele isikule kostja poolt toimus eksimuse mõjul, kuivõrd Nõmme Linnaosa Valitsus jättis kostjale teatamata õige arveldusarve numbri ja hilisema järelepärimise peale viis kostja eksimusse, osundades vale isiku arveldusarvele. Pooltevaheline leping oli sõlmitud edasilükkava tingimusega, milleks oli kulutuste tegemine. Hageja oleks pidanud kostjat teavitama tingimuse saabumisest ning sellest hetkest oleks muutunud lepingus kokkulepitud hüvitis sissenõutavaks. Nõmme Linnaosa Valitsuse kohustus esitada kostjale teenuse osutamise eest arve tuleneb käibemaksuseaduse § 24 lg-st 1, hageja arvet ei esitanud. Kolmanda isiku seisukoht
4.Kolmas isik kostja poolel *** OÜ ei ole kohtule hagi suhtes seisukohta esitanud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
5.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kostja täitis lepingu heas usus hagejalt saadud juhtnööride järgi, mistõttu on tema varaline vastutus välistatud (kostja on süü puudumist tõendanud). TsK § 227 kohaselt isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mittenõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud.
6.Pooltevahelisele lepingule lisatud hinnapakkumise järgi teostas lammutustöid kolmas isik *** OÜ (*** OÜ). 13.03.2002 maksekorralduse kohaselt tasus kostja 45 000 krooni *** OÜ arvele. Lepingu järgi pidi kostja vaidlusaluse summa tasuma hagejale, kuid lepingus ega muus dokumendis ei ole hageja pangakonto numbrit näidatud. Koostöölepingu p 2.2.2 ja hilisema kokkuleppe kohaselt oli maksetähtaeg sõnastatud selliselt, et kostja pidi hiljemalt kokkuleppes märgitud tähtajaks lepingujärgse summa hagejale välja maksma. Seega oli kostjal õigus kokkulepitud summa näidatud tähtpäevast varem tasuda. Küll sõltus hageja
2(5)
vastav nõudeõigus faktiliselt kantud kulutustest.
7.Hagejal oli heast äritavast tulenev kohustus oma pangakonto andmed lepingus või mõnes muus dokumendis ära näidata. Arve esitamise kohustus tulenes käibemaksuseaduse §-st 28, sest hageja oli käibemaksukohuslane. Kostja seletused, et tollane Nõmme Linnaosa Valitsuse haldussekretär *** soovitas vaidlusaluse summa hinnapakkumisel märgitud arvele kanda, on usutavad. Kostja täitis lepingu esimesel võimalusel ja heas usus. Tunnistaja *** nimetatud sündmusi ei mäletanud. Kostja on lepingu hageja poolt saadud juhtnööride järgi täitnud ning temapoolne süü on välistatud. Tegemist ei ole kestvuslepinguga ja kohaldamisele kuuluvad TsK sätted. Tunnistaja *** ütlustest selgus, et nii lepingu sõlmimisel kui ka selle muutmisel esindas hagejat ***. Seega oli kostjal TsÜS § 118 lg 2 kohaselt alus eeldada, et 45 000 krooni maksmine hinnapakkumisel näidatud kolmanda isiku *** OÜ arvele toimub hageja soovil.
8.Hageja andmetel pöördus ta juba järgmisel päeval Ühispanka, et *** OÜ kontole kantud 45 000 krooni Nõmme Linnaosa Valitsuse arvele kantaks, kuid ülekanne oli juba tehtud. Ühestki dokumendist ei nähtu, et hageja oleks sellest koheselt kostjat teavitanud. Käesolevaks ajaks on *** OÜ majandustegevuse lõpetanud ning ei asu registris näidatud aadressil. Apellatsioonkaebuse põhjendused
9.Hageja Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus rikkus oluliselt protsessinorme, kohaldas valesid materiaalõiguse norme ning hindas vääralt tõendeid.
10.Kostja teatas kohtuistungil, et Tallinna Linnakohtu otsusega on tema kasuks kolmandalt isikult *** OÜ-lt välja mõistetud vaidlusalune 45 000 krooni ning kohtuotsus on jõustunud. Hageja tutvus 24.05.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/227-11244/03 alles pärast kohtuistungit kohtulahendite andmebaasi kaudu. Otsus on jõustunud ning pööratud täitmisele. Kui kohus jätab hagi rahuldamata, on kostja alusetult rikastunud Tallinna linna arvel.
11.13.03.2002 helistas kostja Nõmme Linnaosa Valitsuse haldussekretär *** ning teatas, et soovib lepingujärgse summa ära maksta. Kohus jättis märkimata, et *** ja kostja kinnitasid istungil, et *** käskis kostjal helistada Nõmme Linnaosa Valitsuse raamatupidamisse arve väljastamiseks ning kuna raamatupidamise telefon ei vastanud, siis ütles *** kostjale (omamata ülevaadet dokumentidest), et kostja tasuks dokumentides märgitud arvele. Samal päeval kandis *** 45 000 krooni üle *** OÜ-le, mitte lepingujärgselt Nõmme Linnaosa Valitsusele. Kostja kinnitas, et pangas teller täpsustas, kas ta soovib kanda raha *** OÜ-le, kuna vahepeal oli firma ärinimi muutunud *** OÜ-ks. Kuna kostja jäi pangas oma soovile kindlaks, kanti raha üle *** OÜ-le. Järgmisel päeval helistas *** uuesti Nõmme Linnaosa Valitsuse raamatupidamisele ning sealt öeldi, et sellist summat ei ole Nõmme Linnaosa Valitsusele laekunud. Kostja tasus kiirustades ise valele arvele, andmata Nõmme Linnaosa Valitsusele võimalust esitada kostjale käibemaksuseaduse nõuetele vastavat arvet, kus oleks olnud märgitud, millisele arvele ta raha peab kandma. Seadusest ei tulene, et lepingus arveldusarve märkimata jätmine vabastaks kohustuse täitmisest nõuetekohasel viisil, ajal või kohas. Kui Nõmme Linnaosa Valitsus on eksinud käibemaksuseaduse nõuete vastu, ei saa see eksimus olla poolte kohustuste mittetäitmise aluseks. Lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt oli lepingu täitmise tähtaeg 01.07.2002 ning Nõmme Linnaosa Valitsus ei saanud 3(5)
nõuda kostjalt ennetähtaegset täitmist, küll oli kostjal õigus täita kohustus enne tähtaega. Selleks oleks talle esimesel võimalusel arve väljastatud.
12.Kohus leidis, et tulenevalt TsK §-st 227 täitis kostja lepingu heas usus hagejalt saadud juhtnööride järgi, mistõttu tema vastutusele võtmine on välistatud. Kohus jõudis valele järeldusele, kuna Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu ei ole kostjale kunagi andnud juhtnööre kanda raha kolmanda isiku arvele. Kui kostja kandis raha kolmanda isiku arvele, millele juhiti tähelepanu ka pangas, siis ei saa väita, et kostja ei ole süüdi kohustuse mittenõuetekohases täitmises. Kostja muutis ühepoolselt lepingu tingimusi ja kandis raha üle isikule, kes ei ole lepingu pooleks. Lepingujärgse kohustuse täitmisel kolmandale isikule on tegemist vähemalt ettevaatamatusega – kergemeelsuse tõttu, kui kostja ei saanud aru oma tegevusest ja selle tähendusest, kuigi võis ja pidi sellest aru saama, või hooletuse tõttu, kui kostja ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest või ei näinud ette, et tegu võib põhjustada tagajärje, kuigi võis ja pidi seda ette nägema. Kostja ei tõendanud oma süü puudumist ja kinnitas ka ise, et otsis arveldusarve numbrit ning leidis *** OÜ arveldusarve numbri, mitte Nõmme Linnaosa Valitsuse arveldusarve numbri, samuti ei võimaldanud lepingupoolel endale arvet esitada, vaid läks kohe pärast raha saamist panka ja tasus raha kolmanda isiku arvele.
13.Kohane ei ole kohtu viide TsÜS § 118 lg-le 2. Nõmme Linnaosa Valitsuse ametnik *** ei ole tegutsenud Nõmme Linnaosa Valitsuse esindajana vaidlusaluses tehingus, esindatav, Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu ei pidanudki teadma või taluma sellist tegevust ning seega ei ole ka mingeid volitusi *** antud. Ekslik on kohtu arusaam, et lepingu sõlmimisel ja selle muutmisel esindas hagejat ***. Nõmme Linnaosa Valitsuse põhimääruse kohaselt esindab asutust linnaosavanem, kelleks oli sellel ajal ***, kes sõlmis kostjaga lepingu ja selle muudatuse. *** ei olnud volitusi linnaosa valitsuse esindamiseks. Haldussekretär valmistas ette vaid koostöölepingu muutmise projekti ning võttis vastu kostja telefonikõne Nõmme Linnaosa Valitsusse. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja *** ei nõustunud apellatsioonkaebusega ning palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Kolleegium peab võimalikuks teha uue otsuse ning hagi rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse, siis ei oma selles esinevad ebatäpsused ja kirjavead enam sisulist tähendust ning kohus neid eraldi ei paranda. Küll tuleb otsuse kuupäevaks lugeda 10.02.2005.
16.Kolleegium nõustub linnakohtuga, et tulenevalt pooltevahelise lepingu iseloomust ei ole tegemist kestvuslepinguga ning kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi sätted, kuid ka vastasel juhul jääksid poolte toimingud kuni 01.07.2002 kehtinud seaduste regulatsiooni. Kuigi kohus on sellele järeldusele jõudnud, märkis ta, et ka võlaõigusseaduse kohustuse täitmist reguleerivate sätete põhimõtted on samad. Nimetatud õigusnormide kohaldamisel on aga kohus jõudnud ebaõigele seisukohale. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. Kostja kohustus tuleneb kostja ja Nõmme Linnaosa Valitsuse vahel 14.12.2000 sõlmitud lepingust, mille kohaselt kohustus linnaosa 4(5)
valitsus korraldama kostja kinnistul paiknevate ehitiste lammutamine, kostja aga kohustus tehtud kulutused Nõmme Linnaosa Valitsusele hüvitama. Seega pidi kostja tõendama, et tema kohustus on lõppenud. Tõendeid, mis võimaldaksid lugeda kohustuse lõppenuks ning jätta hagi rahuldamata, kohtule esitatud ei ole. Asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks andnud kostjale korralduse täita kohustus kolmandale isikule. Seega ei lõppenud kostja vastav kohustus TsK § 172 kohaselt tasu kandmisega *** OÜ pangaarvele.
17.Õige on apellandi viide sellele, et ükski seadus ei vabasta isikut kohustuse täitmisest juhul, kui lepingus on arveldusarve jäetud märkimata. Linnakohus ei ole seda oma otsuses ka öelnud, vaid märkinud selle puudumise üheks arusaamatusi tekitanud asjaoluks. Kostjale antud dokumentidesse (s.h lepingusse) ei olnud hageja oma pangakonto numbrit märkinud. Väär ei ole siinkohal kohtu viide asjaolule, et hagejat esindas lepingu sõlmimisel ja selle muutmisel ***. Selle järelduse tegemisel tugines kohus kostja seletusele ning tunnistaja *** ütlustele, mille kohaselt oli viimane isikuks, kes linnaosa töötajana lepingu sõlmimisel ja selle muutmisel kostjaga vahetult suhtles, s.o isikuks, kes esindas kostja ees linnaosa valitsust. Kuid asjas ei ole tõendatud, et nimetatud isik oleks andnud korralduse kanda ettenähtud summa üle kolmanda isiku kontole. Ka oli kohtuotsuse tegemisel linnakohtule teada, et sama kohtu tagaseljaotsusega on vaidlusalune summa *** OÜ-lt kostja kasuks välja mõistetud. Antud kohtuvaidluses on *** ka ise pidanud raha tasumist OÜ-le *** eksituseks. Asjaolu, et *** OÜ puhul on tegemist varatu äriühinguga, kes on oma tegevuse lõpetanud, ei võimalda anda ülalmärgitud asjaoludele teistsugust hinnangut. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja oma eelnevat seletust, et soovis raha kiiresti tasuda, sest oli raskelt haige ning soovis, et „asi oleks korras“. Kui kostjale selgus, et maksta oleks tulnud linnavalitsusele ning et tasutud summa on *** OÜ maksuvõla katteks Eesti riigi kasuks arestitud, oli tal võimalik pöörduda küsimuse lahendamiseks maksuameti poole.
18.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ning selle tulemusel ja hagi, siis tulenevalt TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 peab kostja hageja kohtukulud hüvitama. Hageja on kandnud kahes kohtuastmes kulutusi riigilõivu näol kokku 6300 krooni.
19.Advokaat Kadi Mägi esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest töötasu saamiseks summas 2752, 35 krooni, mis hõlmab tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamist ja menetluses osalemist. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tõendatud ning 2752, 35 krooni riigi õigusabi tasu tuleb Viruvärava Advokaadibüroole üle kanda riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1 ja § 23 lg 1 ning justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 1 lg 1 ja § 12 lg 1 alusel. Tasu maksab tulenevalt justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 §-st 6 välja Eesti Advokatuuri juhatus. Ü.Jänes
K.Kullerkupp
U.Loonurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.