Kohtulahend

lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 15 580 krooni ja hüvitis 175 584 krooni tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikul 22.03.2003 kuni 25.11.2003 (arvestusega, et hageja keskmine päevapalk oli töötatud ajavahemikul 708 krooni = 15 580 : 22 päeva), kokku 264 780 krooni. 26.05.2004 ja 28.09.2004 suurendas hageja palgaviivise nõuet ajavahemiku 15.12.2002 kuni 04.10.2004 eest 51 336,60 kroonini ja hüvitise nõuet tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikul 22.03.2003 kuni 04.10.2004 397 896 kroonini. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 511 552,60 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja ei ole kunagi töötanud kostja ettevõttes. B.C.E. OÜ ehitas 2002. aastal Tallinnas S*** 10 elumaja, kasutades üle 20 alltöövõtja. Hageja on eksinud tööandjaga ja valinud nõude esitamiseks vale kostja. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus jättis 04.02.2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit töötamise kohta kostja juures. Ka asja arutamisel see tõendamist ei leidnud. Kuna hageja töösuhet ei tõendanud, tuleb rahuldamata jätta ka tema nõuded palga, viivise ja töölepingu lõpetamisega seonduvate hüvitiste saamiseks. Hageja seletuse ja tunnistajate S.L. ja N.B. ütlustega on tõendatud, et hageja teostas ajavahemikul 15.11.2002 kuni 15.12.2002 Tallinnas S*** 10 elamu trepikojas maalri- ja krohvitöid. Nimetatud ehitusobjektil oli peatööettevõtja B.C.E. OÜ (käesoleval ajal pankrotis), kellel oli üle 20 alltööettevõtja, nende hulgas ka kostja OÜ R-L. Kostja seletuse kohaselt teostas tema vastavalt alltöövõtulepingule vaheseinte ja korterite viimistlemist, tööd trepikodades ei kuulunud tema ülesannete hulka. Hageja ei ole kunagi kostja juures töötanud ja temaga ei ole lepinguid sõlmitud. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate S.L. ja N.B. ütlused kostja vastuväiteid. Tunnistaja S.L. andis ütlusi selles, et hagejale pakkus tööd peatöövõtja Leedupoolne esindaja S., kellega hageja leppis kokku hinnas ja tingimustes. Hagejal tehtud töö eest saadaoleva tasu 10 464 krooni andis S. tunnistaja kätte üleandmiseks hagejale ja nimetatud summa on kantud hageja arvelduskontole. Tunnistaja ei teadnud, kas ja kuidas hageja tööle vormistati. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub Tallinna Linnakohtu 04.02.2005 otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja nõuded, tunnistada pooltevaheline tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud palk 15 580 krooni, viivis 62 475,80 krooni palga väljamaksmisega viivitamise eest ajavahemikul 15.12.2002 kuni 24.02.2005, hüvitis töölepingu lõpetamise eest TLS § 82 lg 2 alusel 31 160 krooni, hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 15 580 krooni ja hüvitis 524 628 krooni tööraamatu kinnipidamise eest ajavahemikul 22.03.2003 kuni 24.02.2005, kokku 649 423,80 krooni. Võrreldes hagiavalduses nõutuga on hageja suurendanud palgaviivise nõuet 11 139,20 krooni võrra ja tööraamatu kinnipidamise eest nõutava hüvitise suurust 126 732 krooni võrra. Kokku on hageja apellatsioonkaebuses haginõuet suurendanud 137 871,20 krooni võrra. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus otsuse tegemisel tõendeid ebaõigesti hinnanud. Tunnistajate S.L. ja N.B. ütlustest kohtuistungil ilmnes hageja S*** 10 ehitusobjektil töötamise fakt ja töötasu suurus. Hageja võttis objektile tööle S.L. (pro: L.), kes oli kostja juures viimistlustööde juhatajaks. Poolte vahel oli suuline tööleping, mille järgi hageja pidi saama netotasu 45 krooni ühe ruutmeetri eest ja veel 1 000 krooni. Kohus jättis tunnistajate ja teiste istungil osalenute ütlused ebaõigesti arvestamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kohtukulud

apellandi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega protsessiõigusnormi rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas, mis oleks aluseks otsuse tühistamiseks. TsMS § 91 lg 1 kohustab pooli tõendama oma väiteid ja vastuväiteid, seda ka töövaidlustes. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tegi tööd vaidlusalusel perioodil Tallinnas, S*** 10 objektil. Vaidlusobjektiks oli töösuhte olemasolu kostjaga. Kostja vastuväidetel nimetatud objektil oli palju alltöövõtjaid ning mingit töölepingut hageja kostjaga ei sõlminud. Apellandi väidetel oli tal töösuhe nimelt kostjaga ning ta suhtles kostja töötaja S.L.ga. TLS § 1 annab töölepingu mõiste, mille kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või halduslepinguga ettenähtud töötingimused. Seejuures TLS § 29 kohaselt töölepingu sõlmib tööandja selleks volitatud esindaja. Ringkonnakohtu istungil vastustaja seaduslik esindaja R.L. andis seletuse, et tööle võtmise õigus oli temal, mitte apellandi poolt osutatud S.L.il. Tema poole pöördus apellant alles töövaidluskomisjoni pöördumise ajal. Tööraamatut ei ole apellant üle andnud. Apellant ei eitanud, et ta R.L. ei suhelnud ning tööraamatut ei ole ka esitanud. Tunnistajana ülekuulatud S.L. ütluste kohaselt hageja töötas peatöövõtja esindaja S.i alluvuses, kes andis tema kätte ka 10 500 krooni üleandmiseks hagejale/ t.lk. 88/. Tunnistaja N.B., kes oli peatöövõtja objekti juht, andis ütlusi, et trepikodade viimistlus ei kuulunud kostja lepinguliste kohustuste hulka/ t.lk. 90/. Apellatsioonimenetluses esitas apellant ehituse töövõtulepingu, mis on sõlmitud B.C.E. OÜ-ga ja kostja OÜ R-L vahel. Apellandi väidetel antud tõend näitab, et kostja lepinguliste kohustuste hulka kuulusid ka trepikodade viimistlustööd. Kolleegium sellise väitega ei nõustu. Esitatud dokumentaalne tõend tõendab, et kostja pidi vaidlusalusel objektil tegema maalritöid, kuid seda ei ole ta ka eitanud. Vastuväidete kohaselt ta ei teostanud trepikodade viimistlustöid, mida väidetavalt tegi hageja. Seega antud tõend ei lükka ümber kostja vastuväiteid, mida ta esitas ka linnakohtus. Apellatsioonkaebuses taotles apellant tunnistajate N.B. ja V.M. ülekuulamist, kes saaksid kinnitada tema väiteid. Kolleegium jättis nimetatud taotluse rahuldamata, kuivõrd N.B. oli tunnistajana üle kuulatud ning tunnistajate, sealhulgas ka V.M., ülekuulamisest hageja loobus esimese astme kohtus/ t.lk. 85/. Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus on seaduslik ning apellandi väited ei võimalda otsust tühistada.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Toomas Talviste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.