Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-10-05 Otsuse kuupäev Tartu, 26. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja P. Jerofejev, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Xxx Xxxxxxxx avaldus Xxxxx Xxxxxxxxle eestkostja määramiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2003. a otsus asjas nr 2/250-852/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Xxxxx Xxxxxxxx avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 5. september 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2003. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule X. Xxxxxxxx kohtuvigade parandamise avalduselt 23. märtsil 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xxx Xxxxxxxx pöördus 30. jaanuaril 2003. a Tallinna Linnakohtu poole avaldusega, paludes end määrata oma tütre Xxxxx Xxxxxxxx eestkostjaks. Xxxxx Xxxxxxxx ei ole oma tervisliku seisundi tõttu kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Avaldaja on huvitatud piiratud teovõimega isikule eestkostja määramisest, sest piiratud teovõimega isiku tehingud on tekitanud nii talle endale kui ka teistele isikutele ebasoodsaid majanduslikke tagajärgi.
2.Kohtule esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt Tallinna linn toetab esitatud avaldust.
3.
Kohus kuulas ära avaldaja seletuse, tutvus esitatud kirjalike tõenditega ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga ja leidis, et esitatud avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tõendamist leidis, et X. Xxxxxxxx põeb paranoidset skisofreeniat, mis on kestnud ja süvenenud aastaid, kujundades välja pöördumatu haigusliku isiksusemuutuse ja sügava skisofreense sümptomaatika, mistõttu ta ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja ei ole võimeline oma tegusid juhtima. Kohus määras X. Xxxxxxxx eestkostjaks X. Xxxxxxxx ja märkis, et pisitehinguid võib X. Xxxxxxxx teha eestkostja nõusolekuta.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse Xxxxx Xxxxxxxx. Avaldaja palus tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.
5.Avalduse kohaselt on kohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg-t 2. TsMS § 249 lg 2 kohaselt kaasab kohus asjasse kõik huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Isegi kui avaldaja tervislik seisund ei võimaldanud osaleda kohtuistungil, oleks kohus pidanud avaldajale määrama esindaja, kelle vahendusel teostada oma TsMS §-s 67 sätestatud protsessiosalise õigusi. Avaldajal oli põhiseaduse §-st 24 tulenev õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus
isikule eestkostja määramiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Ainsaks tõendiks, millele kohus otsust tehes tugines, oli kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt.
7.Kohus on rikkunud TsMS § 257 lg-t 1, mille kohaselt isiku teovõimetuks tunnistamise avalduses märgitakse, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve.
8.X. Xxxxxxxx eestkostja X. Xxxxxxxx vaidleb esitatud kohtuvigade parandamise avaldusele vastu. X. Xxxxxxxx vaimne seisund ei võimaldanud tal kohtuistungil osaleda.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel rahuldada. Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2003. a otsus tuleb tühistada ja asi saata linnakohtule uueks läbivaatamiseks X. Xxxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.
10.Õige on kohtuvea parandamise avalduse väide, et linnakohus jättis aluseta X. Xxxxxxxx huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et X. Xxxxxxxx või tema esindajale oleks saadetud X. Xxxxxxxx avaldus.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 lg 2 (1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioon) kohaselt kutsuti isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Nimetatud sätete eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda kohtuistungist osa võtta, kuivõrd tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Toimikust nähtub, et Tallinna Linnakohus on X. Xxxxxxxx saatnud kohtukutse eelistungil osalemiseks (t lk 26). Samuti nähtub toimikust, et isik, kelle juures X. Xxxxxxxx väidetavalt elab, on kohtukutse kätte saanud (t lk 30). Riigikohus on oma varasemas lahendis nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) leidnud, et kohus peab eelmenetluses välja selgitama, kas isiku, kelle suhtes eestkostja määramist otsustatakse, vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt on X. Xxxxxxxx võimeline osa võtma kohtuistungist. Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalne võimalik aste. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.
13.Samasugustele seisukohtadele on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud nt ka 13. novembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362), 30. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 32-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346), 16. novembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348), 14. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10), 2. veebruari 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49), 6. aprilli 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) ja 8. juuni 2005. a otsuses nr 3-2-3-8-05 (RT III 2005, 22, 227).
14.Kolleegium juhib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides kohtu tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduse § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus otsuses põhjendama ka seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks.
15.Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. P. Jerofejev, J. Luik, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.