lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-3-12-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 19.09.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-12-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
19.09.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
753
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel 3-2-3-12-05

Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Tartu, 19. september 2005. a Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa Xxxxxxxx Xxxxxxxx avaldus Xxxx Xxxxxxxx teovõimetuks tunnistamiseks ja eestkoste seadmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2/4/239-7200/00 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Xxxx Xxxxxxxx kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 5. september 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a otsus.
2.Saata asi Tallinna Linnakohtule Xxxx Xxxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.
3.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
4.Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule 22. märtsil 2005. a Xxxx Xxxxxxxx kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a otsusega tunnistati Xxxx Xxxxxxxx tema abikaasa Xxxxxxxx Xxxxxxxx avalduse alusel teovõimetuks. X. Xxxxxxxx eestkostjaks määrati X. Xxxxxxxx. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esineb X. Xxxxxxxx nõdrameelsus vaskulaarsest ajukahjustusest, mistõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg-st 1 tuleb X. Xxxxxxxx tunnistada teovõimetuks ja seada tema õiguste ja kohustuste kaitseks tema üle eestkoste.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

2.X. Xxxxxxxx esitas 24. märtsil 2005. a Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt on linnakohus otsuse tegemisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lgd 2 ja 3. Avaldaja ei olnud oma teovõime üle otsustamise protsessi kaasatud. Kuigi ekspertide arvamuse kohaselt ei olnud avaldaja võimeline kohtuistungil osalema, oleks ta pidanud olema protsessi kaasatud ja talle oleks pidanud määrama esindaja, kelle vahendusel ta oleks saanud teostada talle TsMS §-st 67 tulenevaid protsessiosalise õigusi. Ainsaks tõendiks, millele kohus otsust tehes tugines, oli kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt. TsMS § 249 lg 3 kohasel oli kohtul, hoolimata sellest, et avaldaja teovõimetuks tunnistamise avaldusele ei olnud esitatud ühtegi vastuväidet, kohustus kontrollida, kas avaldus vastas seadusele ja oli tõendatud. Kohus rikkus ka TsMS § 257 lg-t 1, sest teovõimetuks tunnistamise avaldusest ei selgu, kuidas teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve.
3.Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis X. Xxxxxxxx, et kuna tema ei tunne seadust, ei teadnud ta, et kohus ei järginud asja lahendamisel protsessuaalset korda. X. Xxxxxxxx oli teadlik toimunud kohtuasjast ja eestkostja määramisest. Ta ei olnud võimeline ise oma huvisid kaitsma, kuid

asja oli kaasatud tema huvides Tallinna linna esindaja. Endiselt ei ole ta tervisliku seisundi tõttu võimeline kohtus esinema ja kindlasti ei ole tema esitanud kohtuvigade parandamise avaldust. Asja lahendamisel tuleks määrata talle esindajaks advokaat.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4.Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 2, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada.
5.Linnakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse sätteid, tehes otsuse X. Xxxxxxxx teovõimetuks tunnistamise kohta X. Xxxxxxxx ennast asja kaasamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Asja linnakohtus läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis.
6.Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmetes varasemates analoogilistes asjades tehtud lahendites (vt nt 30. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346) ja 13. novembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362)) asunud seisukohale, et isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 1. juulit 2002. a taotleti, tuli asjast huvitatud isikuna kaasata asja läbivaatamisse, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle. Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta.
7.Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et 1. juulist 2002. a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus ja koos sellega jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused ei näe enam ette täisealise isiku teovõimetuks tunnistamist. Kohus saab menetleda X. Xxxxxxxx eestkostja määramist.
8.Kui kohus jõuab asja uuesti läbi vaadates järeldusele, et X. Xxxxxxxx vaimne seisund ei võimalda tal kohtuistungil osaleda, ei luba põhiseaduse § 24 lg-tes 2 ja 5 sätestatud õigused siiski pidada kohtuistungit ilma tema esindajata. Kui X. Xxxxxxxx ei ole endale ise esindajat määranud, on kohtul võimalik TsMS § 83 lg 3 alusel omal algatusel otsustada talle riigi õigusabi andmine.
9.Kuna kohtuvigade parandamise avalduse ülejäänud väited ei saa TsMS § 372 järgi olla kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks, siis jätab kolleegium need tähelepanuta. A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.