Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-11-05 Otsuse kuupäev Tartu, 12. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Kuusalu valla avaldus Xxxxx Xxxxxxx teovõimetuks tunnistamiseks ja eestkostja määramiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. jaanuari 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2/1-516/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Xxxxx Xxxxxxx avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29. august 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. jaanuari 2001. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
31.märtsil 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kuusalu vald esitas vallavalitsuse kaudu Harju Maakohtule 21. juunil 2000. a avalduse Valkla Hooldekodu hoolealuse Xxxxx Xxxxxxx teovõimetuks tunnistamiseks. Samuti taotles vald Valkla Hooldekodu III osakonna juhataja Xxxxx Xxxxxxxx määramist X. Xxxxxxx eestkostjaks. Avalduse kohaselt on X. Xxxxxxx lapseeast raske vaimse alaarenguga. Ta viibib Valkla Hooldekodus alates 24. septembrist 1987. a. Kuna erihooldekodudes viibivate isikute pension kantakse täielikult nende arvele, on vaja tunnistada X. Xxxxxxx teovõimetuks ning seada tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks eestkoste.
2.
Harju Maakohus tunnistas 26. jaanuari 2001. a otsusega X. Xxxxxxx teovõimetuks ja määras talle eestkostjaks X. Xxxxxxxx. Kohus leidis kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist lähtudes, et I. Xxxxxxxl esineb lapseeast mõõdukas vaimne alaareng ning ta vajab elu korraldamiseks pidevat kõrvalabi, hooldamist ja järelevalvet. Seetõttu ei ole X. Xxxxxxx kestvalt suuteline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Kohus leidis, et X. Xxxxxxxx on eestkostjaks sobiv isik, kuna ta tegeleb tööülesannete tõttu oma osakonna hoolealuste isiklike probleemidega. X. Xxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse X. Xxxxxxx, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avalduse kohaselt rikkus kohus perekonnaseaduse (PkS) § 95 lg-t 3, mille kohaselt eestkostja valikul tuleb kontrollida eestkostja omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus ei kontrollinud, kas X. Xxxxxxx on lähedasi sugulasi, kes oleksid nõus tema eestkostjaks hakkama. X. Xxxxxxx on aga ema ja täiskasvanud õde. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg-t 2, mille kohaselt kaasab kohus asja lahendamisse kõik huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Maakohus oleks pidanud kaasama X. Xxxxxxx protsessi huvitatud isikuna hoolimata asjaolust, et
ekspertiisiaktis sisaldus seisukoht, et X. Xxxxxxx ei ole võimeline kohtuistungil osalema. Isegi kui X. Xxxxxxx tervislik seisund ei võimaldanud osaleda kohtuistungil, oleks kohus pidanud määrama talle esindaja, kelle vahendusel teostada oma TsMS §-s 67 sätestatud protsessiosalise õigusi. Kohus on rikkunud TsMS § 249 lg-t 3, mille kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus isiku teovõimetuks tunnistamiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Kohus tugines üksnes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile, muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus on rikkunud TsMS § 257 lg-t 1, mille kohaselt isiku teovõimetuks tunnistamise avalduses märgitakse, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve. Kuusalu valla avaldusest see ei nähtu.
4.Kuusalu vald leiab vastuses kohtuvea parandamise avaldusele, et X. Xxxxxxx ja tema perekonnaliikmete suhtes ei ole toimitud ebaõiglaselt ega ülekohtuselt, isegi kui selgub, et kohtumenetluse käigus ei järgitud kõiki protseduurireegleid. Eestkostja X. Xxxxxxxx on hooldekodu töötaja, kellel on oma klientidega alati olnud hea läbisaamine. X. Xxxxxxx emale on kahel korral tehtud ettepanek hakata oma tütre eestkostjaks, millest ta on keeldunud. Ka ei olnud X. Xxxxxxx emale teadmata X. Xxxxxxxxi määramine X. Xxxxxxx eestkostjaks. X Xxxxxxx ei olnud mõistlik kohtusse kutsuda, kuna ta ei suuda tavapärasest erinevas situatsioonis toimuvast aru saada.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel rahuldada. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2001. a otsus tuleb tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks ja X. Xxxxxxx eestkostja määramise otsustamiseks.
6.Õige on avalduse väide, et maakohus jättis aluseta X. Xxxxxxx huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et X. Xxxxxxx või tema esindajale oleks saadetud Kuusalu valla avaldus. Tulenevalt TsMS § 249 lg-st 2 vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist ja isikule eestkostja määramist kohtu kaudu enne 1. juulit 2002. a taotleti või kellele pärast 1. juulit 2002. a taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest. Samuti tuleb asja õigeks lahendamiseks vajadusel huvitatud isikutena kaasata menetlusse selle isiku lähedased isikud, eelkõige perekonnaliikmed.
7.Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kutsutakse TsMS § 259 lg 2 (1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kohtuistungile, kui seda võimaldab tema vaimne tervis. Põhimõtteliselt samasugune on ka TsMS § 259 kehtiv redaktsioon. Sellega kaitstakse isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda, kuid ei piirata tema asja arutamisel osalemist muul põhjusel.
8.Kohus on kohustatud TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Ainuüksi asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil
osalema, ei tähenda veel, et kohus ei pea nimetatud isikut asjasse kaasama. Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust X. Xxxxxxx võime kohta osaleda kohtuistungil. Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lg 3 ja § 259. Kolleegium leiab, et kohtuotsusest peab nähtuma, miks kohus nõustub eksperdiarvamusega, mille kohaselt on põhjendatud isiku istungile kutsumata jätmine.
9.Samuti märgib kolleegium, et TsMS §-st 259 tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Kohtul on võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi kulul.
10.Sarnastele seisukohtadele on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud ka mitmes varasemas lahendis, nt 2. veebruari 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49), 6. aprilli 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126) ja 8. juuni 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-8-05.
11.Kolleegium märgib lisaks, et PkS § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus otsuses põhjendama ka seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks ning miks eelistatakse teda teistele eestkostjakandidaatidele, kui sellised on olemas. Eestkostja määramisel tuleb PkS § 95 lg 4 järgi mõistlikult arvestada ka piiratud teovõimega isiku soovi.
12.Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda X. Xxxxxxx väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvea parandamise avalduse esitamise aluseks. J. Luik, V. Kõve, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.