Tsiviilasi nr 2-2/1287/2005
Tsiviilasja number
2-2/1287/2005
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, kohtu liikmed Reet Allikvere ja Jaan Kartau
Määruse tegemise aeg
16. august 2005. a. Tallinn
ja koht Tsiviilasi
***, *** ja *** hagi OÜ *** ja *** AS vastu omandiõiguse tunnustamiseks *** AS aktsiatele
Vaidlustatud
Tallinna Linnakohtu 25. mai 2005. a. määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja hagiavalduse tagastamise kohta tsiviilasjas nr 2/30-2418/05
kohtulahend Kaebuse esitaja ja
***, *** ja *** erikaebus
kaebuse liik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Tallinna Linnakohtu 25. mai 2005. a. määrus muutmata ning ***, *** ja *** erikaebus rahuldamata. Kohtumääruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest esitada erikaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik ***, *** ja *** esitasid 29.03.2005.a. Tallinna Linnakohtule hagi, milles palusid kanda hagejad *** AS aktsiaraamatusse aktsiate omanikena. Hagi oli pealkirjastatud „Hagiavaldus aktsiate tagastamiseks“. Hagejad olid tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200 krooni riigilõivuseaduse § 37 lg 7 järgi ja väljendasid hagis oma veendumust, et tegemist on lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidlusega, kuid igal juhul hinnata hagiga, sest hagi aluseks on väide tehingute tühisusest, millega *** AS 128 aktsiat hagejate omandist välja läksid.
Seoses hagi aluse ja nõude vastuolulisusega kohustas Tallinna Linnakohus 30.03.2005.a. kirjaga TsMS § 147 lg 1 p 4 ja § 149 lg 4 alusel hagejaid nõuet täpsustama, märkima hagihinna ning tasuma riigilõivu hagihinna pealt vastavalt riigilõivuseaduse lisas 2 sätestatud määrale. Linnakohus leidis, et hagejad on esitanud TsMS § 48 lg 1 p 2 mõttes hinnaga hagi ehk vara väljanõudmise hagi. 11.04.2005.a. täpsustasid hagejad haginõuet ja palusid uues haginõudes Tallinna Linnakohtul tunnustada ***, *** ja *** omandiõigust *** AS aktsiatele. Hagejad jäid seisukohale, et tegemist on hindamisele mittekuuluva hagiga. Kohtu nõutud hagihinna määramisel tuleb lähtuda aktsiate hinnast 05.08.2002.a. ostumüügilepingutes, milles oli aktsiate hinnaks 1 kroon. Hagejad müüsid *** AS aktsiad kokku 3 (kolme) krooni eest. Samas esitasid hagejad taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks nii hagi esitamisel kui hagi rahuldamata jätmisel, mille Tallinna Linnakohus 12.04.2005.a. määrusega rahuldamata jättis. Määruse põhjendustel on hagihind 4 680 000 krooni, mis on ekvivalentne 300 000 euroga, mille eest kostja OÜ *** juhatus otsustas hagiavalduse väitel *** *** AS aktsiad tagasi müüa. Sellise hagihinna puhul tuleb tasuda riigilõivu 165 000 krooni, millest hagejatel on tasumata 164 800 krooni. Linnakohus kohustas hagejaid tasuma 164 800 krooni riigilõivu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning hoiatas, et riigilõivu tasumata jätmisel kohtu poolt antud tähtajaks jätab kohus hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 10.05.2005.a. määrusega tsiviilasjas nr 22/934/2005 Tallinna Linnakohtu 12.04.2005.a. määruse muutmata. Hagejad riigilõivu juurde ei tasunud ning 25.05.2005.a. määrusega keeldus Tallinna Linnakohus TsMS § 149 lg 4 alusel menetlusse võtmast ***, *** ja *** hagi OÜ *** ja ** AS vastu omandiõiguse tunnustamiseks *** AS aktsiatele ning tagastas selle esitajatele koos kõigi lisadega. Erikaebuse nõue ja põhjendused ***, *** ja *** ei nõustunud Tallinna Linnakohtu 25.05.2005.a. määrusega ja esitasid selle peale erikaebuse, milles paluvad nimetatud määrus täies ulatuses tühistada ja võtta kaebajate esitatud hagiavaldus menetlusse. Erikaebuse esitajad leiavad, et linnakohus on nendelt ebaseaduslikult riigilõivu juurde nõudnud ning kaevatavast määrusest ei nähtu põhjendused, mille alusel esimese astme kohus tuvastas, et tegemist on hinnaga hagiga. Hagejate arvates kuulub asjas riigilõivu suuruse määramisel kohaldamisele riigilõivuseaduse § 37 lg 7, mille kohaselt hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses tasutakse riigilõivu 200 krooni. Hagejad tuginevad Riigikohtu 08.10.2003.a. määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-115-03, mille kohaselt tehingu tühisuse tuvastamise hagi on hindamisele mittekuuluv (sellelt tasutakse riigilõivu 60 krooni), ning Riigikohtu 16.11.2004.a. määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, milles Riigikohus leidis, et kinnistusraamatu kande parandamise hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõivu vastavalt kohtuasjade toimingutele kehtestatud riigilõivumääradele. Viimatinimetatud lahendi puhul näevad hagejad analoogiat Eesti väärtpaberite keskregistris kande tegemiseks esitatud hagiga. Juhul kui eeldada, et tegemist on varalise hagiga, jääb kaebajatele arusaamatuks kohtu poolt määratud hagihind 4 680 000 krooni. 05.08.2002.a. aktsiate ostumüügilepingutes oli aktsiate hinnaks 1 kroon. Kohus oleks hagihinna määramisel
pidanud kohaldama TsMS § 50 lg 1, mille kohaselt määrab riigilõivu esialgse suuruse kohus, kui hagi esitamisel on raske hagi hinda kindlaks määrata. Samuti leiavad hagejad, et nad on vabastatud hagi esitamisel riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel, kuna *** AS aktsiad peteti hagejatelt välja skeemiga, milles esineb KarS § 209 kelmuse koosseis. Seega on hagejatele kahju tekitatud kuriteoga, mille eest kedagi vastutusele võetud ei ole, kuna kriminaalmenetluse alustamise avaldust ei ole esitatud ning möödunud on tähtaeg vastutusele võtmiseks. Riigikohtu praktika on asunud seisukohale, et riigilõivu tasumisest on seaduse järgi vabastatud ka see hageja, kes nõuab kahju hüvitamist, mis on tekitatud kuriteo tunnustega teoga, mitte üksnes teoga, mille toimepanija on kindlaks tehtud ja kriminaalkorras süüdi mõistetud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et erikaebuse väited ei anna alust kaevatava määruse tühistamiseks ja TsMS § 334 lg 3 p 1 alusel tuleb määrus jätta muutmata. Vastavalt TsMS § 47 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 tuleb hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt tasuda seaduses sätestatud suuruses riigilõivu. Hinnaga hagilt tasutakse riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omandiõiguse tunnustamise hagi on TsMS § 48 lg 1 p 1 järgi hinnaga hagi, milles hagihind määratakse vara väärtusega. Kuivõrd hagejad ***, *** ja *** palusid hagis tunnustada nende omandiõigust *** AS (registrikood ***) aktsiatele, siis on Tallinna Linnakohus hagejatelt õigesti nõudnud hagiavalduselt riigilõivu tasumist aktsiate väärtuse järgi. Aktsiad on varaline õigus ja toimiku materjalidest ilmneb, et *** AS-l on 128 aktsiat aktsiakapitali koguväärtusega 640 000 krooni (Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi teatis, tlk 38) ning *** on aktsepteerinud kostja OÜ *** juhatuse pakkumuse osta nimetatud aktsiad tagasi 300 000 euro eest (tlk 45, 91). Neil asjaoludel ei saanud kohus aktsepteerida hagejate seisukohta, et *** AS aktsiate hind on 3 krooni. TsMS § 48 lg 2 kohaselt nimetab hagihinna hageja. Kui hagihind ilmselt ei vasta hagetava vara tegelikule väärtusele, määrab hagihinna kohus. Antud juhul kasutas Tallinna Linnakohus talle seadusega (TsMS § 48 lg 2 ja § 50 lg 1) antud õigust ning määras hagihinnaks 4 680 000 krooni (ümber arvutatuna 300 000 eurost) ja hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 165 000 krooni, mistõttu erikaebuse etteheide linnakohtule hagihinna selges määramata jätmises (erikaebuse p 2) on alusetu. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium asub seisukohale, et hagi hind ja erikaebuse esitajatelt hagi esitamisel nõutav riigilõiv on asja materjalidele ja RLvS § 37 lg-le 1 ning lisale 2 tuginedes määratud õigesti. Hagejad said toimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt 16.04.2005.a. kätte Tallinna Linnakohtu 12.04.2005.a. määruse, millega jäeti rahuldamata nende taotlus riigilõivu tasumisest osaliseks vabastamiseks (hagejad olid tasunud RLvS § 37 lg 7 järgi riigilõivu 200 krooni) ja nõuti riigilõivu tasumist 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.05.2005.a. apellatsiooni korras muutmata Tallinna Linnakohtu määruse hagejate riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise osas. Seega lasus hagejatel jätkuvalt kohustus tasuda mõistliku aja jooksul puuduolev riigilõiv 164 800 krooni. Riigilõivu tasumise mõistlikuks tähtajaks pärast edasikaebevõimaluse ammendumist on kohtupraktikas kujunenud tähtaeg, mis
võrdub asjassepuutuvale protsessiosalisele algselt määratud ajavahemikuga kohustuse täitmiseks, see on antud juhul kümme päeva. Et hagejad olid hiljemalt 13.05.2005.a. teadlikud riigilõivu tasumise kohustusest, kinnitab asjaolu, et nad sel kuupäeval vaidlustasid protsessinorme eirates kassatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2005.a. määruse riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise kohta, kuigi TsMS §-st 65 ja määruse resolutsioonist tulenevalt ei olnud tegemist kaevatava määrusega, mis pidi teada olema hagejatele, keda esindas juriidilise kõrgharidusega isik. TsMS § 149 lg 4 sätestab, et kui hagiavaldus ei vasta käesoleva seadustiku paragrahv 147 lõike 1 punktides 1-4 ja 7 ning paragrahv 147 lõigetes 2-6 sätestatule või ei ole lisatud paragrahv 147 lõikes 7 või paragrahvis 148 nimetatu või on kohtukulud tasumata, nõuab kohus määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamist. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna hagejad ***, *** ja *** ei kõrvaldanud hagiavalduse puudust ega tasunud hagi esitamisel nõutavat riigilõivu pärast seda, kui nende taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks oli rahuldamata jäetud, oli hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja selle tagastamine Tallinna Linnakohtu poolt põhjendatud. Erikaebuse väited selles, et tehingu tühisuse tuvastamise hagi on hinnata hagi, et hagiavalduse esitamisel lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise vaidluses tasutakse riigilõivu 200 krooni ja et kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud, on iseenesest õiged, kuid asjakohatud, kuna hagejad ei ole esitanud hagi tehingu tühisuse tunnustamiseks, lepingu vaidlustamiseks või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Erikaebuse esitanud hagejate haginõue seisneb aktsiate omandiõiguse tunnustamises. Haginõude kujundamise õigus kuulub eranditult hagejale ja seetõttu sõltub hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus hagi olemusest, mille määrab hageja.
Margo Klaar
Reet Allikvere
Jaan Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.