lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-3-8-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.06.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-8-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.06.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1154
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 249 lg 1Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemineTsMS § 257Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisestTsMS § 258 lg 1Erandjuhul tunnistamise kohustusTsMS § 259Ütluste andmisest keeldumise kordTsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 66 lg 1Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjedTsMS § 83 lg 3Kohtualluvus viibimiskoha järgiTsMS § 90 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-8-05 Otsuse kuupäev Tartu, 8. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi xxxxxxxxx xxxxxx avaldus xxxxxxx xxxxxxxx eestkostja määramiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2/4/297277/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik xxxxxxx xxxxxx avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 30. mai 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada MTÜ-le Eesti Patsientide Esindusühing x. xxxxxx kohtuvigade parandamise avalduselt 8. märtsil 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.16. septembril 2002. a esitas xxxxxxxxx xxxxx Tallinna Linnakohtule avalduse määrata ennast oma ema xxxxxxx xxxxx eestkostjaks ja piirata tema teovõimet. Avalduse ja selle 10. oktoobri 2002. a täienduste kohaselt on x. xxxxxxxx määratud 16. juunil 1975. a VEK otsusega invaliidsuse II grupp. Ta ei saa aru oma tegudest ning vajab pidevat järelevalvet. Oma korteri on ta muutnud elamiskõlbmatuks. Eestkostjana oleks avalduse esitajal võimalik ema eest hoolitseda ning tagada elamispinna säilimine.
2.Tallinna linn toetas Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu avaldust.
3.
Kohtualluvus tarbija elukoha järgi
TsMS § 95Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus
Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsusega seati x. xxxxxx üle eestkoste, eestkostjaks määrati x. xxxxx. Otsuse kohaselt on avaldus põhjendatud. Eksperdiarvamuse kohaselt põeb x. xxxxx paranoidset skisofreeniat, mistõttu ta ei ole suuteline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Oma psüühilise seisundi tõttu ei ole x. xxxxx võimeline osalema kohtuistungil. Tsiviilseadustiku

üldosa

seaduse

§

lg

kohaselt,

kui

isikule,

kes

vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas 9. märtsil 2005. a kohtuvea parandamise avalduse xxxxxxx xxxxx. Avaldaja palub tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avalduse kohaselt ei kaasatud avaldajat protsessi, millega rikuti TsMS § 249 lg-t 2. Kohus rikkus TsMS § 249 lg-t 3, mille kohaselt on kohtul kohustus aktiivselt protsessis osaleda. Kohtul oli kohustus kontrollida, kas avaldus vastas seadusele ja oli tõendatud. Rikutud on TsMS § 259 lg-t 2, mis sätestab, et eestkostja määramise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Eestkosteasutus istungile ei ilmunud. Kohus rikkus TsMS § 257 lg-t 1. Avaldusest ei nähtu,

kuidas puudutab eestkostja määramine avaldaja huve.

5.Vastustes avaldusele nõustub x. xxxxx avaldusega osaliselt ning leiab, et avaldus tuleb advokaadi osavõtul uuesti linnakohtus läbi vaadata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 3 alusel rahuldada. Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus tuleb tühistada ja asi saata linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Õige on avalduse väide, et linnakohus jättis aluseta x. xxxxxu huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et x. xxxxxxxx või tema esindajale oleks saadetud x. xxxxxx avaldus.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt kutsutakse piiratud teovõimega isik kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Kohus peab TsMS § 258 lg 1 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, on võimeline kohtuistungil osalema. Kindlasti ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata sel juhtumil, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt ei ole x. xxxxx vaimse seisundi tõttu võimeline osa võtma kohtuistungist. Iseenesest asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil osalema, ei tähenda veel seda, et kohus ei pea nimetatud isikut asjasse kaasama. Eksperdiarvamus on tõendiks TsMS § 90 lg 2 kohaselt. TsMS § 95 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.
10.Samuti märgib kolleegium, et TsMS §-st 259 tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Kohtul on võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi kulul.
11.Samasugustele seisukohtadele on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud nt ka 13. novembri 2003. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362), 30. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 32-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346), 16. novembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348), 14. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10), 2. veebruari 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49) ja 6. aprilli 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 126).

12.Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avalduse rahuldamiseks ei anna alust see, et eestkosteasutuse esindaja ei ilmunud kohtuistungile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt võib kohus poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu juurde, kui seda on vaja asja lahendamiseks. Hagita menetluse eripäraks tuleb selle sätte korral lugeda seda, et hagita menetluses ei ole pooli, vaid avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Seega võib kohus TsMS § 259, § 249 lg-t 1 ja § 74 lg-t 1 koostoimes kohaldades kohustada eestkosteasutust (kui ta ei ole ise avalduse esitaja) ilmuma kohtusse juhul, kui seda on vaja asja lahendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 258 lg 3 teise lause kohaselt on oluline, et eestkosteasutus annaks asjas arvamuse vähemalt selle kohta, keda määrata eestkostjaks. Käesoleval juhul on eestkosteasutus andnud oma arvamuse asja kohta kirjalikult (linnakohtu toimiku lehekülg 34) ning kohus on pidanud seda piisavaks.
13.Kolleegium juhib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides kohtu tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduse § 95 lg 3 ja TsMS § 249 lg 1 ning § 227 järgi peab kohus otsuses põhjendama ka seda, kas avalduses näidatud isik sobib eestkostjaks.
14.Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.