lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-3-9-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.06.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-9-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.06.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 249 lg 2, 3Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemineTsMS § 57 lg 4Digitaalse toimiku pidamise võimatusPkS § 108PkS § 58TsMS § 372 lg 1Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-9-05 Otsuse kuupäev Tartu, 8. juuni 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Aigi Märtini ja Kalvi Märtini avaldus sünniaktis sünnikoha kande muutmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viljandi Maakohtu 3. detsembri 2004. a otsus asjas nr 2-555-03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viljandi Maavalitsuse avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23. mai 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Viljandi Maakohtu 3. detsembri 2004. a otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada Viljandi Maavalitsusele 3. veebruaril 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aigi Märtin ja Kalvi Märtin esitasid 3. detsembril 2003. a Viljandi Maakohtule avalduse lapse sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis. Avaldajate tütar Kadri Märtin sündis x. xxxxxxxxxx xxxx. a xxxxxx. Avaldajate elukohaks lapse sünniajal oli passi sissekirjutuse järgi Kolga-Jaani külanõukogu, kuhu nad läksid lapse sündi registreerima sooviga, et lapse sünnikohaks märgitaks Tartu linn. KolgaJaani RSN Täitevkomitee esindaja ei selgitanud ega andnud võimalust, et avaldajad saaksid lapse sünni registreerida lapse sünnikoha järgi. 1989. aastal registreeriti sünde vastavalt Eesti NSV abieluja perekonnakoodeksi (APEK) §-le 173, mis sätestas, et sünd registreeritakse perekonnaseisuorganis lapse sünnikoha või ühe vanema elukoha järgi. 30. detsembri 1986. a perekonnaseisuaktide registreerimise eeskirjade punkti 13 kohaselt, kui lapse sünd registreeriti vanemate või ühe vanema elukoha, mitte aga lapse tegeliku sünnikoha järgi, märgiti sünniakti lapse sünnikohana vanemate (vanema) alaline elukoht, s.t sünni registreerimise koht. Perekonnaseaduse (PkS) § 110 järgi parandab perekonnaseisuasutus perekonnaseisuakti kandes vigu ja teeb selles muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Perekonnaseisuakti võib muuta ja parandada perekonnaseaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet. Kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 1997. a määrusega nr 159 kinnitatud perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuse väljaandmise korra p 91 alapunkti 6 järgi tehakse perekonnaseisuakti kannetes muudatusi, kui perekonnaseisuakti ebaõigsus on tuvastatud kohtu korras.
2.Viljandi Maakohtu 3. detsembri 2004. a otsusega avaldus rahuldati ja muudeti Kadri Märtini sünniakti sünnikoha osas. Kadri Märtini sünnikohana otsustati Kolga-Jaani küla asemel sünniakti kanda Tartu linn. Perekonnaseaduse § 110 lg 1 kohaselt parandab perekonnaseisuasutus kandes vigu ja teeb selles muudatusi, kui selleks on küllaldane alus ja huvitatud isikute vahel ei ole vaidlust. Sama

paragrahvi lõike 11 kohaselt võib perekonnaseisuakti muuta ja parandada perekonnaseaduses sätestatud juhtudel kohtu või perekonnaseisuasutuse otsuse alusel, millega parandatakse või muudetakse perekonnaseisuakti kannet, ja lõike 2 kohaselt, kui perekonnaseisuamet keeldub kande parandamisest või muutmisest, samuti vaidluse korral asjast huvitatud isikute vahel, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Eeltoodud sätete alusel leidis maakohus, et avaldajate avaldus sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis on põhjendatud. Avaldajate esitatud asjaolud on tõesed.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Viljandi Maavalitsus esitas 4. veebruaril 2005. a avalduse kohtuvea parandamiseks. Viljandi Maavalitsus on seisukohal, et avaldajate lapse sünniakt on koostatud kooskõlas sünniakti koostamise ajal kehtinud seadusega. Perekonnaseaduse § 130 kohaselt ei ole perekonnaseadusel tagasiulatuvat jõudu, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 p 4 kohaselt võib riik nõuda kohtuvea parandamist, kui tal on tulenevalt seadusest avalikes huvides selline õigus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p 1 kohaselt esindab maavanem maakonnas riigi huve. Avalik huvi seisneb selles, et perekonnaseisuaktid oleksid koostatud kooskõlas perekonnaseisuakti koostamise ajal kehtivate seaduste ja teiste õigusaktidega.
4.A. Märtin ja K. Märtin vaidlevad Viljandi Maavalitsuse avaldusele vastu. Viljandi Maakohtu otsus on kooskõlas 1989. aastal kehtinud APEK-iga, samuti kehtiva õigusega. Avaldajad esitasid kohtule avalduse lapse sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis seetõttu, et Kolga-Jaani Küla RSN Täitevkomitee ei arvestanud avaldajate tahet registreerida laps vastavalt APEK-ile Tartu linnas. Vastavalt APEK §-le 173 oli võimalik lapse sünd registreerida kas lapse sünnikoha või ühe vanema elukoha järgi.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 3 alusel rahuldada. Viljandi Maakohtu 3. detsembri 2004. a otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Viljandi Maavalitsus esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks TsMS § 372 lg 1 p 4 alusel. Selle sätte kohaselt võib jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist nõuda riik või kohalik omavalitsusüksus, kui seadusest tulenevalt on neil avalikes huvides selline õigus. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole riigile seaduses ette nähtud õigust nõuda kohtuvea parandamist avalikes huvides TsMS § 372 lg 1 p 4 alusel. Perekonnaseadus riigile sellist õigust ette näinud ei ole. Kolleegium käsitab Viljandi Maavalitsuse kohtuvea parandamise avaldust kui TsMS § 372 lg 1 p 3 alusel esitatut.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 p 3 kohaselt võib kohtuvea parandamist jõustunud otsuses nõuda isik, keda hagita menetluses asjasse ei kaasatud, kuid kelle õigusi ja kohustusi kohtuotsus puudutab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 247 lg 1 sätestab hagita asjade loetelu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on

antud kohtu pädevusse ja mis vaadatakse läbi hagita menetluses. Kolleegium leiab, et avaldus sünnikoha kande muutmiseks sünniaktis vaadatakse läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 2 esimese lause kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Sama lõike teise lause kohaselt kaasab kohus kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Nimetatud nõue tuleneb hagita menetluse iseloomust - kohtul on TsMS § 249 lg 3 järgi kohustus kontrollida ka avaldusele vastuväidete puudumise korral avalduse seadusele vastavust ja tõendatust.

8.Kolleegium on seisukohal, et selles vaidluses on riik huvitatud isik, kes tuleb hagita menetluses kaasata avalduse läbivaatamisele, milles taotletakse lapse sünnikoha kande muutmist sünniaktis. Perekonnaseaduse § 110 lg 2 kohaselt, kui perekonnaseisuasutus keeldub kande parandamisest või muutmisest, otsustab kande parandamise või muutmise kohus huvitatud isiku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutuseks, kes teeb kande või saab kande tegemisest keelduda, on valla- ja linnavalitsus, maavalitsus, Eesti välisesindus ja Siseministeerium (PkS § 108). Kuivõrd perekonnaseisuasutus peab perekonnaseisuakti kannet parandama või muutma kohtuotsuse alusel, on tal õigustatud huvi, osalemaks hagita menetluses, milles kohus teeb otsuse lapse sünnikoha kande muutmise avalduses. Kolleegium märgib, et vaidlus lapse sünnikoha üle ei ole dispositiivne vaidlus, sest lapse sünnikoha üle otsustamisel ei saa osaleda üksnes avaldajad, kes soovivad lapse sünnikoha kannet sünniaktis muuta. Sellesse menetlusse tuleb kaasata riik kui asjast huvitatud isik, kes peab kohtuotsusega parandatud või muudetud kande sünniaktis tegema. Samuti leiab kolleegium, et lapse sünniaktis sünnikoha kande muutmise menetlusse tuleb TsMS § 249 lg 2 teise lause alusel kaasata ka laps, kelle sünnikoha kande muutmist taotletakse, ja ta tuleb PkS § 58 kohaselt kohtuistungil ära kuulata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 373 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvea parandamiseks tasuda TsMS §-s 56 sätestatud kautsjon. Kolleegium juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et TsMS § 57 lg 4 alusel on kautsjoni tasumisest vabastatud riik ja kohalik omavalitsusüksus. Kuigi TsMS 48. peatükk ei tee viidet nimetatud sättele, on riik ja kohalik omavalitsusüksus vabastatud kautsjoni tasumisest ka kohtuvea parandamise avalduse esitamisel. Seega tagastab kolleegium ekslikult tasutud kautsjoni Viljandi Maavalitsusele. A. Kull, V. Kõve, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.