lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-3-7-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 24.05.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-7-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
24.05.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1643
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 333 lg 1Vastuväite esitamine kohtu tegevuse kohtaTsMS § 89 lg 1, 2Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgiAÕS § 77 lg 1Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselKRS § 46 lg 1, 3TsMS § 372 lg 1Hagi menetlusse võtmise otsustamineAÕS § 54 lg 1Kinnisasjade ühendamine ja jagamineKRS § 341 lg 7KRS § 36 lg 2PlanS § 4

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-7-05 Otsuse kuupäev Tartu, 24. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Sten Lieberti hagi Ervin Lieberti vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 2. mai 2003. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2/19-1591/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 25. aprill 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna linna kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnakohtu 2. mai 2003. a tagaseljaotsusega lõpetati Sten Lieberti ja Ervin Lieberti kaasomand xxxxxxxxx xxxxx xx asuva kinnistu suhtes. Kinnisasja jagamisel jäeti Sten Lieberti ainuomandisse ehitisteta kinnistu suurusega 847 m2 ning Ervin Lieberti ainuomandisse elamuga kinnistu suurusega 812 m2.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

2.26. jaanuaril 2005. a esitas linnakohtu otsuse peale kohtuvigade parandamise avalduse Tallinna linn, paludes tühistada linnakohtu tagaseljaotsuse ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Kohtuvigade parandamise avalduse põhjenduse kohaselt oleks linnakohus pidanud asja arutamisele kaasama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 89 lg 1 alusel arvamuse andmiseks Tallinna linna kui detailplaneeringualase tegevuse korraldamiseks pädeva haldusorgani. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; tagab kehtestatud planeeringute järgimise. Planeeringu kehtestamine on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele. Planeeringu kehtestamise eelduseks on huvitatud isikute huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine. Vastava tegevuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Lõpetades kaasomandi selle reaalosadeks jagamise teel, mille tõttu ollakse jõustunud kohtuotsuse alusel kohustatud moodustama miljööväärtuslikus piirkonnas kaks uut krunti, on linnakohus teinud otsuse kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvas küsimuses. Tsiviilkohtul puudub pädevus võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestava keskkonna ruumilise arengu kujundamiseks ja planeerimiseks. Kinnistu kaasomandi lõpetamine selle kaheks iseseisvaks kinnistuks jagamisega on võimalik ainult juhul, kui kehtestatakse vastav detailplaneering. Kui detailplaneeringut ei ole kehtestatud, oleks kaasomandi lõpetamine võimalik teistel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 sätestatud viisidel. Linnakohtu otsus tuleks tühistada ka lg 1 p-le 3 tuginedes, sest linnakohus otsustas otseselt Tallinna linna õiguste ja kohustuste üle, teda ennast asja menetlusse kaasamata.
TsMS § 333
4.Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele pidas S. Liebert seda põhjendamatuks ning palus selle rahuldamata jätta. Kohtuvigade parandamise avalduse aluseks ei saa olla TsMS § 89 lg 1 võimalik rikkumine. Tallinna Linnavalitsus ei ole märkinud, milline seadus pani linnakohtule kohustuse teda menetlusse kaasata. Kui seaduses olekski selline kohustus, ei saa sellise kohustuse rikkumine olla TsMS § 372 järgi aluseks kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks. Kohtuvigade parandamist saaks taotleda üksnes tsiviilprotsessiteovõimet omav Tallinna linn. TsMS § 89 lg 1 järgi on kohustatud subjektiks kohaliku omavalitsuse asutus - Tallinna Linnavalitsus. Tallinna Linnavalitsuselt arvamuse küsimata jätmine ei anna teisele subjektile - Tallinna linnale alust nõuda kohtuvigade parandamist. Lisaks ei saa võimalik puutumus avalik-õigusliku detailplaneeringu algatamise kohustusega olla aluseks isiku kaasamisele tsiviilasja menetlusse, sest tsiviilkohus otsustab isiku tsiviilõiguste ja -kohustuste üle. Tallinna Linnakohtu otsusest ei tulene Tallinna Linnavalitsusele kohustust algatada detailplaneering. Kuna linnavalitsus keeldus detailplaneeringu algatamisest, pidi S. Liebert pöörduma oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Ka Tallinna Halduskohtu 1. juuli 2004. a otsuses haldusasjas nr 3-847/04 asus kohus seisukohale, et linnakohtu otsusest ei tule kohustust xxxxx xx kinnistu detailplaneeringu algatamiseks. Kui linnakohus otsustaski Tallinna linna õiguste ja kohustuste üle, ei ole Tallinna Linnavalitsus esitanud avaldust kohtuvigade parandamiseks mõistliku aja jooksul. Avaldaja sai linnakohtu otsusest teada 29. mail 2003. a, kuid esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks alles 26. jaanuaril 2005. a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb oma õiguste ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Mõistliku aja jooksul oma õiguste kasutamisele mitteasumine võib viia vastavate õiguste kaotuseni. Tallinna Linnakohtul oli võimalik lõpetada kaasomand AÕS § 77 lg-te 1 ja 2 kohaselt vaid reaalosadeks jagamise teel. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele kaasomand reaalosadeks jagada. Kui Tallinna linn oleks hagile vastu vaielnud, ei oleks kohus saanud siiski otsustada teistsuguse kaasomandi lõpetamise viisi kasuks. Lisaks palus vastustaja välja mõista Tallinna linnalt kohtukulud, mille suuruse täpsustab ta täiendavalt.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avalduses toodud väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks.
6.Tallinna linn märkis kohtuvigade parandamise avalduse esitamise alustena TsMS § 372 lg 1 p-d 2 ja 4. Avaldaja leidis, et kohus oleks pidanud Tallinna linna TsMS § 89 alusel kaasama linnavalitsuse kui avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise menetlusse.
7.Kohalikul omavalitsusel on TsMS § 372 lg 1 kohaselt õigus esitada kohtuvigade parandamise avaldus juhtudel, mil teda ei ole seaduse nõuete kohaselt kohtusse kutsutud, kuid tema suhtes on tehtud kohtuotsus ja ta ei saa esitada apellatsioonkaebust, sest apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine ei ole võimalik (p 1), kui tema õiguste või kohustuste üle on kohus otsustanud kas hagi-

või hagita menetluses, kuid teda ei ole asja kaasatud (p-d 2-3); ja juhul, kui seadusest tulenevalt on neil avalikes huvides selline õigus (p 4). Kokkuvõtvalt võib seega märkida, et kohalik omavalitsus peab olema nii nagu iga teine isik, kaasatud asja, milles otsustatakse tema õiguste ning kohustuste üle. Sellele lisaks peab kohalik omavalitsus olema kaasatud ka kohtumenetlusse, kui selline kaasamise kohustus on seaduses ette nähtud. TsMS § 89 lg 1 kohaselt kaasab kohus seaduses sätestatud juhtudel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse protsessi asja kohta arvamuse andmiseks. Kui kohtule on kohustuslik kaasata kohtumenetlusse kohalik omavalitsus, on kohalikul omavalitsusel õigus taotleda kohtuvigade parandamist, st kohtuotsuse tühistamist ning asja uueks arutamiseks saatmist.

8.Kohtuvigade parandamise avalduse esitaja ei ole viidanud ühelegi seaduse sättele, millest tuleneks kohtu kohustus kaasata kohalik omavalitsus kaasomanike vahelisse kaasomandis oleva kinnisasja reaalosaseks jagamise menetlusse või mis annaks omavalitsusele õiguse taotleda kohtuvea parandamist kinnisasja jagamise kohta tehtud kohtuotsuses. Iseenesest on õige avaldaja väide, et planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil tema pädevuses, kuid ka sellest sättest ei tulene nimetatud kohustust.
9.Teiseks aluseks, mil Tallinna linna poolt kohtuvigade parandamise avalduse esitamine oleks põhjendatud, võiks olla see, kui kohus oleks S. Lieberti ja E. Lieberti vahelises vaidluses otsustanud Tallinna linna õiguste ja kohustuste üle, kuigi ta sellesse menetlusse kaasatud ei olnud. Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 2. mai 2003. a tagaseljaotsuses ei ole otsustatud Tallinna linna õiguste ja kohustuste üle. Kohtuotsusest ei tulene linnale kohustust alustada otsusega reaalosadeks jagatud kinnistu suhtes detailplaneeringut. S. Liebert ja E. Liebert peavad detailplaneeringu algatamiseks pöörduma üldises korras kohaliku omavalitsuse poole. Linnakohtu otsus ei määra kindlaks, kas ja kuidas see taotlus rahuldada.
10.AÕS § 54 lg 1 kohaselt võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Kinnisasja jagamisel tuleb muuhulgas arvestada maakorraldusseaduse § 13 lg-ga 4, mille kohaselt on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Samuti tuleb arvestada planeerimisseadusest tulenevate nõuetega, nt § 9 lg-ga 8, mille kohaselt kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. Kinnisasja jagamist ja selleks vajalikke eeldusi on kolleegium käsitlenud oma 15. detsembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-03(RT III 2004, 1, 13).
11.Ainult linnakohtu otsuse alusel ei saa kinnisasja jagada ka kinnistusamet. Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile esitada kinnisasja jagamiseks, sätestab kinnistusraamatuseadus (KRS). Kinnistamisavaldusele esitatavad nõuded on sätestatud KRS §-s 34. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KRS §-s 35 nõutud dokumendid, kinnistu jagamisel KRS § 36 lg 2 järgi tuleb kinnistamisavaldusele lisada ka katastriüksuse plaani koopia. Kinnistamisavalduse läbivaatamisel

selgitab kinnistamiseks pädev isik KRS § 46 lg 1 kohaselt, kas on esitatud nõutavad dokumendid, mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määratakse tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks (KRS § 46 lg 3). Kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik otsuse avalduse rahuldamata jätmise kohta (§ 46 lg 5). Kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks on AÕS § 77 lg 1 kohaselt nõutav ka kaasomanike kokkulepe. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise viisi suhtes, siis vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 otsustab kaasomandi lõpetamise kohus. Seega linnakohtu otsus kaasomandis oleva kinnisasja jagamise kohta saab asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut KRS § 341 lg 7 järgi. Samas märgib kolleegium, et linnakohtu otsusest ei selgu, millistes piirides kinnisasja jagamisel see otsus võiks kaasomaniku nõusolekut asendada.

12.Kolleegium märgib, et vaidlustes, kus kohtuotsuse täitmine oleneb lisaks otsusele ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste tegevusest avalike huvide kaitsel, oleks otstarbekas kaasata vastav asutus TsMS § 89 lg 2 alusel arvamuse andmiseks menetlusse. Näiteks kinnisasja jagamise menetluses saaks kohaliku omavalitsuse asutus avaldada arvamust, kas selline jagamine on põhimõtteliselt võimalik või mitte. See kiirendaks kohtumenetlust ja aitaks vältida kohtuotsuse tegemist, millest tulenev kinnisasja jagamine pole võimalik. Samas ei saaks maa- ja linnakohtu lahendatavas kinnisasja jagamise menetluses otsustada vastavate haldusaktide ja -toimingute seaduslikkuse üle.
13.Ekslik on avaldaja viide TsMS § 333 lg 1 p-le 3. Nimetatud sätte kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi protsessiosaliste kaebuste põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asjasse ei kaasatud. TsMS § 333 annab juhised ringkonnakohtule. Jõustunud otsuste uuesti läbivaatamist TsMS § 333 lg 1 p-s 3 märgitud põhjustel reguleerib TsMS 48. peatükk ehk kohtuvigade parandamise sätteid.
14.Väär on vastustaja väide, et Tallinna linnal ei ole õigust Tallinna Linnavalitsuse eest kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 27 lg 2 järgi riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik tervikuna (nt linn, vald) hõlmab ka selle isiku asutusi (nt linnavalitsust) ja seega on Tallinn linn õigustatud esitama kohtuvigade parandamise avaldust TsMS § 372 järgi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lg 4 p 6 kohaselt esindab valla- või linnasekretär valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid. Kohtuvigade parandamise avaldusele on alla kirjutanud Tallinna linnasekretär.
15.Vastustaja taotlus Tallinna linnalt kohtukulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest vastustaja ei ole kohtukulude kandmist tõendanud. A. Kull, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.