Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-36-05 Otsuse kuupäev Tartu, 18. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtuasi Sergei Misniku hagi Narva linna vastu distsiplinaarkaristuste ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja trahvina kinnipeetud 400 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 19. novembri 2004. a otsus nr 2-2198/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Narva linna kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18. aprill 2005. a Istungil osalenud isikud Hageja S. Misnik. Juures viibis tõlk L. Lomp. Resolutsioon Jätta Viru Ringkonnakohtu 19. novembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Misnik esitas Narva Linnakohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks ja tühistada 24. detsembri 2001. a ja 14. jaanuari 2002. a käskkirjad talle distsiplinaarkaristuste määramise kohta ning kostjalt välja mõista trahvina kinnipeetud 400 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötab hageja lasteaia Pingviin basseini kehalise kasvatuse õpetajana. Lasteaia juhataja karistas S. Misnikut 24. detsembril 2001. a rahatrahviga vääritu teo eest. Käskkirja kohaselt käitus hageja 21. detsembril 2001. a lastevanematega suheldes vääritult ja tööandjat diskrediteerivalt. Lasteaia juhataja 14. jaanuari 2002. a käskkirjaga avaldati hagejale noomitus töölepingu süstemaatilise rikkumise eest, sest hageja ei pidanud kinni tööajast ning ei täitnud tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja leidis, et tööandja karistas teda distsiplinaarkorras põhjendamatult ja ilmselt seoses sellega, et hageja kuulub ametiühingu Vikerkaar juhatusse. Kollektiivlepingu seaduse § 9 järgi ei olnud tööandjal kollektiivlepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimiste ajal õigust hagejale distsiplinaarkaristust määrata. Ametiühing Vikerkaar alustas 17. detsembril 2001. a Narva linnaga läbirääkimisi kollektiivlepingu osaks oleva töötasu kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja on läbirääkimiste komisjoni liige. Töövaidluskomisjon jättis 14. veebruaril 2002. a hageja avalduse distsiplinaarkaristuste tühistamiseks rahuldamata.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et määras hagejale vaidlusalused distsiplinaarkaristused kooskõlas töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse nõuetega. Samuti väitis kostja, et distsiplinaarkaristuste määramise ajal ei olnud hagejal tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks.
3.Narva Linnakohus jättis 26. märtsi 2004. a otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus tuvastas, et hageja karistamine 24. detsembri 2001. a käskkirjaga oli seaduslik. Tööandja luges põhjendatult hageja käitumise lastevanematega suhtlemisel 21. detsembril 2001. a väärituks ning töötajat ja tööandjat diskrediteerivaks. Kuna hageja distsiplinaarsüütegu on tõendatud, ei anna karistuse tühistamiseks alust see, et hagejalt ei võetud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 7 järgi seletust. Rahatrahvi määramisel ei rikkunud tööandja TDVS § 11 lg 2 p 4 nõudeid,
sest trahvi sai kinni pidada hageja ühest palgast ning seega polnud vajadust märkida käskkirja trahvi kinnipidamise ulatust protsentides. Samuti luges kohus tõendatuks, et hageja rikkus süüliselt oma töökohustusi kui ei järginud tööajareþiimi. Seega oli tema karistamine 14. jaanuari 2002. a käskkirjaga põhjendatud. Laseteasutuse põhimäärusest lähtuvalt võis lasteaia juhataja distsiplinaarkaristust määrata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli kollektiivlepingu sõlmimisel läbirääkimiste komisjoni liige ja tööandjal ei olnud seetõttu õigust teda karistada. Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 9 kehtestab sellise garantii ainult esindajatele, kes võtavad osa läbirääkimistest kollektiivlepingu sõlmimise üle, mitte aga ükskõik millistel läbirääkimistel või kohtumistel.
4.Hageja esitas Narva Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. novembri 2004. a otsusega Narva Linnakohtu otsuse ja rahuldas hagi. Ringkonnakohus tühistas lasteaia Pingviin 24. detsembri 2001. a ja 14. jaanuari 2002. a käskkirjad S. Misnikule distsiplinaarkaristuste määramise kohta ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja trahvina S. Misnikult kinnipeetud 400 krooni. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus tõlgendas vääralt KLS § 9. Samuti rikkus linnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-t 4, kui jättis põhjendamata, miks ta ei arvestanud hageja esitatud tõendeid ametiühingu Vikerkaar ja Narva linna vahelistest läbirääkimistest kollektiivlepingu sõlmimiseks ning hageja kuulumisest läbirääkimistel osaleva poole esindajate hulka. Seega ei ole linnakohtu otsus kooskõlas TsMS § 227 lg-ga 1. Kollektiivlepingu seaduse § 9 näeb ette läbirääkimistes osalevate poolte esindajate tagatised, mille kohaselt ei või läbirääkimistel osalevaid poolte esindajaid läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras karistada, samuti tööandja algatusel nendega töölepingut lõpetada, tulenevalt töölepingu seaduse § 91 lg 1 p-st 4. Viidatud säte välistab läbirääkimiste ajal läbirääkimistel osaleva poole esindaja distsiplinaarkorras karistamise. Kohus tuvastas, et hageja oli 6. novembril 2001. a registreeritud ametiühingu Vikerkaar usaldusisik ja kollektiivlepingu sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel osalevate töötajate ühingu esindaja. Ametiühing Vikerkaar tegi 28. novembril 2001. a Narva linnale ettepaneku alustada läbirääkimistega kollektiivlepingu sõlmimiseks. Kollektiivlepingu seaduse § 7 lg 3 kohaselt pidid pooled läbirääkimisi alustama hiljemalt 6. detsembril 2001. a. Tegelikkuses alustati läbirääkimistega 17. detsembril 2001. a. Seal lepiti kokku uus kokkusaamine 2002. a alguses ning läbirääkimised on kestnud jätkuvalt kuni 2003. aastani. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et karistuste määramise ajal läbirääkimisi tegelikult ei toimunud. Kuna hagejale distsiplinaarkaristuste määramine oli KLS § 9 järgi ebaseaduslik, tuleb karistused TDVS § 23 lg 2 alusel tühistada. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 järgi tuleb rahuldada ka hageja nõue ebaseadusliku distsiplinaarkaristuse alusel temalt rahatrahvina kinnipeetud 400 krooni väljamõistmiseks. Tõendamist ei leidnud distsiplinaarkaristuste määramine hagejale vastuolus ametiühingute seaduse § 19 lg-ga 2.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale
ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et hagejale laienesid KLS §-s 9 sätestatud garantiid ning jättis tähelepanuta kollektiivlepingu seaduse teised sätted. Kassaatori arvates ei vastanud kollektiivlepingu sõlmimise üle peetavate läbirääkimiste pooled kollektiivlepingu seadusele. Samuti polnud hagejal volitusi läbirääkimiste pidamiseks töötajate esindajana, sest ta ei olnud töötajate usaldusisiku seaduse (TUS) § 2 lg-s 1 märgitud isikuks. Ringkonnakohus ei hinnanud toimuvate läbirääkimiste vastavust kollektiivlepingu seadusele. Läbirääkimiste alustamisel ei esitatud KLS § 7 lg 2 kohaselt kollektiivlepingu projekti (esitati alles 2003. a mais) ning seega puudus läbirääkimiste pidamiseks seaduslik alus. Kostja arvates ei vasta ringkonnakohtu otsus ka TsMS § 231 lg 4 nõuetele. Kohus ei analüüsinud kostja väidet, et KLS §-s 9 ettenähtud garantiid ei laiene mistahes läbirääkimistel või kohtumistel osalemisele, vaid ainult esindajatele, kes osalevad kollektiivlepingu sõlmimisel. Samuti ei analüüsinud ringkonnakohus, miks hageja pole esitanud kohtule tõendina kollektiivlepingu projekti, millest selguks, et läbirääkimiste ettepanek tehti 17. detsembril 2001. a.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja leidis, et ringkonnakohus kohaldas asja lahendamisel õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud protsessiõiguse norme.
8.Riigikohtu istungil jäi hageja S. Misnik kassatsioonkaebusele esitatud vastuväidete juurde.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
10.Pooltel on vaidlus selles, kas hagejale laienevad KLS §-s 9 sätestatud tagatised. Laienemise korral on hageja distsiplinaarkorras karistamine 24. detsembril 2001. a ja 14. jaanuaril 2002. a. viidatud sättega vastuolus. Kollektiivlepingu seaduse § 9 sätestab, et läbirääkimistes osalevaid poolte esindajaid ei või läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras karistada, samuti tööandja algatusel nendega töölepingut lõpetada, tulenevalt töölepingu seaduse paragrahv 91 1. lõike punktist 4 ning nendega võib tööandja algatusel töölepingu lõpetada vaid sama seaduse paragrahvis 94 ettenähtud korras. Seega oleneb distsiplinaarkaristuste määramise õigsus sellest, kas toimusid kollektiivlepingu seaduse mõttes pooltevahelised läbirääkimised ja kas S. Misnik oli nendes läbirääkimistes osaleva poole esindajaks, kellele laienes KLS §-s 9 sätestatud kaitse.
11.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega kollektiivlepingu poolte mittevastavusest kollektiivlepingu seadusele. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuse või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid (KLS § 2 lg 1). Kollektiivlepingu seaduse § 3 lg 2 p-dest 1�3 ning § 3 lg-st 1 tulenevalt toimub kollektiivlepingute sõlmimine kolmel tasandil kahe või kolme osapoole vahel. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. Ringkonnakohus on tuvastanud, et 6. novembril 2001. a registreeritud ametiühing Vikerkaar kui töötajate ühing alustas tööandjaga läbirääkimisi esimesel tasandil. Sellekohane taotlus on
registreeritud Narva Linnavalitsuses 29. novembril 2001. a. Vastavalt KLS § 3 lg 2 p-le 1 sõlmitakse kollektiivleping tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel. Kollektiivlepingu seaduse § 3 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna- või vallavalitsus. Lasteaed Pingviin on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatav asutus ning seega oli eeltoodud sätte kohaselt Narva Linnavalitsus pädev tööandjana pidama läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks ametiühinguga Vikerkaar.
12.Kolleegium ei nõustu ka kassatsioonkaebuse väidetega, et hagejal puudusid volitused töötajate esindajana läbirääkimiste pidamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et 11. oktoobril 2001. a toimunud ametiühingu Vikerkaar asutamiskoosolekul valiti hageja ametiühinguorganisatsiooni juhatuse liikmeks ja usaldusisikuks. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg 1 sätestab, et usaldusisik on ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga. Sama paragrahvi lõige 2 kehtestab, et töötajate ühing selle seaduse mõttes on töösuhetealaste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus. Töötajate usaldusisiku seaduse § 4 lg 1 järgi esindab töötajate ühingu usaldusisik ühingu liikmeid. Eeltoodud sätetest järeldub, et hagejal olid töötajate ühingu (ametiühingu) valitud esindajana volitused läbirääkimisteks tööandjaga kollektiivlepingu sõlmimise üle. Hageja 11. oktoobril 2001. a saadud volitustele usaldusisikuna ei avaldanud mõju asjaolu, et ametiühing Vikerkaar registreeriti mittetulundusühingute registris 6. novembril 2001. a. Riigikohus on 13. veebruari 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-02 (RT III 2002, 7, 73) selgitanud, et kuna usaldusisikut võib valida ka töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolek ja ühendus, mis pole juriidiline isik, siis on selline õigus ka ametiühingut asutavatel töötajatel.
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks alustati kooskõlas seaduse nõuetega. Nõuded kollektiivlepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste alustamisele on esitatud KLS §-s 7. Viidatud paragrahvi lõige 2 kohaselt valmistab kollektiivlepingu projekti ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada. Sama paragrahvi lõige 3 järgi alustavad pooled läbirääkimisi seitsme päeva jookul pärast vastava teate saamist. Ringkonnakohus on tuvastanud, et ametiühing Vikerkaar tegi Narva linnale ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks 28. novembril 2001. a. Ettepanek on registreeritud Narva Linnavalitsuse kantseleis 29. novembril 2001. a. Kuigi kohtuotsuse põhjendustes on jäänud kajastamata hinnang läbirääkimiste ettepaneku vastavusest KLS § 7 lg 2 nõuetele, ei anna see alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Nimetatud protsessiõiguse normi rikkumine pole kaasa toonud asja ebaõiget lahendamist. Ametiühing Vikerkaar esitas läbirääkimiste ettepaneku lisana Narva linnale ka kollektiivlepingu osaks oleva töötasu kokkuleppe projekti ning selle vastuvõtmine on registreeritud Narva Linnavalitsuse kantseleis (II kd, tlk 20). Asjakohatud on kostja etteheited, et ringkonnakohus ei selgitanud välja, miks hageja pole esitanud kohtule tõendina kollektiivlepingu projekti. Narva Linnakohtu istungitel ei ole kostja taotlenud kollektiivlepingu projekti toimiku
materjalide juurde lisamist.
14.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus tõlgendas õigesti kollektiivlepingu seadust, leides, et peetavaid läbirääkimisi tuleb käsitada protsessina, mille jooksul toimub tegelik arutelu, sellekohane kirjavahetus jms. Samas on kohus vastuoluliselt seostanud KLS §-s 9 sätestatud garantii alguse läbirääkivate poolte koosoleku toimumisega 17. detsembril 2001. a. Seaduse mõtte kohaselt on läbirääkimiste kui protsessi algus määratletav KLS § 7 lg 2 alusel läbirääkimiste ettepaneku vastuvõtmisega ning kokkuleppele jõudmise mõistlik tähtaeg fikseeritakse poolte kokkuleppega. Käesolevas asjas võeti läbirääkimiste algataja ettepanek kollektiivlepingu sõlmimiseks vastu
29.novembril 2001. a. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et hagejale distsiplinaarkorras karistuste määramine 24. detsembril 2001. a ja 14. jaanuaril 2002. a oli KLS §-s 9 sätestatud tagatiste tõttu ebaseaduslik. L. Laarmaa, P. Jerofejev, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.