lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-48-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.05.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-48-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.05.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1171
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-48-05 Määruse kuupäev Tartu, 9. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi Rutt Raudkepi hagi Korteriühistu Luha 30 vastu üldkoosoleku otsuste tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2005. a määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja tagastamise kohta asjas nr 2-2/524/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rutt Raudkepi erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 25. aprill 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2005. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Erikaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rutt Raudkepp esitas kohtule hagiavalduse Korteriühistu Luha 30 23. augusti 2004. a üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. 14. detsembri 2004. a määrusega jättis Tallinna Linnakohus avalduse käiguta, leides, et avaldus on puudustega. Kohus märkis, et nõue vajab konkretiseerimist ja tasuda tuleb riigilõiv. Samuti palus kohus esitada hagiavalduse selgesti loetavas masinakirjas või põhjendada selle esitamise objektiivset võimatust. Ühtlasi hoiatas kohus, et kohtu nõudmise tähtpäevaks, s.o 27. detsembriks 2004. a täitmata jätmise korral avaldust menetlusse ei võeta ning tagastatakse hagejale.
2.Hageja kohtu märgitud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldanud. 29. detsembri 2004. a määrusega keeldus kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus ei pidanud võimalikuks arvestada hageja väidet, et tal oli kohtu nõudmise täitmiseks vähe aega, ja leidis, et see asjaolu oleks võinud olla aluseks taotlusele protsessitähtaja pikendamiseks. Kohus selgitas, et avalduse tagastamine ei võta R. Raudkepilt õigust pöörduda puuduste kõrvaldamise järel sama nõudega uuesti kohtusse.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.R. Raudkepp esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse. Erikaebuse põhjenduste kohaselt esitas ta kohtu määratud tähtpäevaks taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Väikese sissetuleku tõttu ei olnud tal võimalik esitada hagiavaldust masinakirjas ning kuna ta esitas hagi mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 3 alusel, mis sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti seaduse ja põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud vastu võtma ühtki otsust. Seega ei olnud tähtis see, milliseid 23. augusti 2004. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid hagis vaidlustati. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. veebruari 2005. a määrusega linnakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et TsMS § 7 lg 6 järgi tuleb hagiavaldus esitada selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4. See puudus oli aluseks avalduse käiguta jätmisel ja hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks hagiavaldust masinakirjas. Protsessiseadusest ei tulene võimalust vabastada hageja selle nõude täitmisest madala sissetuleku tõttu. Kuna üksnes nimetatud

puuduse tõttu ei saanud hagiavaldust menetlusse võtta, siis ei olnud kohtul vaja lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise küsimust. Linnakohus on hagejale selgitanud, et tal on õigus esitada kohtule sama, kuid puudusteta hagiavaldus uuesti.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.R. Raudkepp esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse. Ta palus tühistada apellatsioonikohtu ja linnakohtu määrused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja selle tagastamise kohta ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Erikaebuse põhjenduste kohaselt teatas avaldaja linnakohtule, et esitas käsikirjalise hagiavalduse maksejõuetuse tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 7 lg 6 ja § 149 ei näe ette käsikirjalise hagiavalduse tagastamist esitajale. Masinakirja nõude eesmärk on korrektse asjaajamise tagamine ja kaebuse sisust arusaamine. Riigikohtu halduskolleegium on 13. veebruari 2001. a määruses leidnud, et kui isikul ei ole võimalik avaldust masinakirjas esitada, võib käekirja loetavuse korral käsikirjalist avaldust menetleda. Linnakohus nõudis 14. detsembri 2004. a määrusega hagi vormistamist masinakirjas või põhjendatust selle vormistamise võimatuse kohta. Avaldaja põhjendas, miks ta esitab käsikirjalise hagiavalduse. Linnakohus ei esitanud hagiavalduse vormistamiseks absoluutset masinakirja nõuet. Ringkonnakohus leides vastupidiselt, et kuna hagiavaldust ei tulnud menetlusse võtta juba üksnes nimetatud puuduse tõttu, ei olnud kohtul vaja lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise küsimust, rikkus TsMS § 319 lg-s 1 sätestatud nõuet. Linnakohtu 29. detsembri 2004. a määruses masinakirjas hagiavalduse vormistamata jätmise kohta viidet ei ole. Ringkonnakohus on primaarseks tõstnud avalduse vormistamise masinakirjas, linnakohus pidas esmaseks nõude täpsustamist. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et protsessiseadusest ei tulene võimalust vabastada hageja hagiavalduse masinakirjas esitamise nõude täitmisest madala sissetuleku tõttu. Selline ringkonnakohtu seisukoht ei ole kooskõlas põhiseadusega.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
7.R. Raudkepp on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse põhjusel, et tema arvates ei näe TsMS § 7 lg 6 ja § 149 ette käsikirjalise hagiavalduse tagastamist selle esitajale. Seetõttu käsitleb kolleegium küsimust, kas TsMS § 7 lg-s 6 sätestatud hagiavalduse loetavas masinakirjas esitamise kohustuse täitmata jätmine on asjaolu, mis annab õiguse kohtul TsMS § 149 alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ja see esitajale tagastada.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 7 lg 6 kohaselt esitatakse avaldus ja hagiavaldus, apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus kohtule selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4. Seega tuleb hagiavalduse vormi osas lähtuda TsMS § 7 lg-s 6 sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 7 lg 6 eesmärki on kolleegium selgitanud oma 24. jaanuari 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-04 (RT III 2005, 4, 42). Kolleegium leidis märgitud otsuses, et selle normi põhiliseks eesmärgiks on teise protsessiosalise kaitse, sest protsessiosalisel ei ole

võimalik end kaitsta nõude või kaebuse vastu, mis ei ole talle arusaadav tehnilistel põhjustel. Lisaks on kolleegium leidnud, et samuti on TsMS § 7 lg 6 eesmärk kohtusse pöörduja enda kaitse. Kui kohus ei saa aru tema avaldusest selle loetamatuse tõttu, võivad avalduse esitanud isiku enda õigused jääda kaitseta. Seega on selle sätte eesmärgiks korrektse kohtupidamise tagamine, milles on kaitstud mõlema poole huvid seeläbi, et esitatud avaldus peab olema loetav ja arusaadav nii kohtule kui pooltele. Kolleegium leiab, et TsMS § 7 lg 6 eesmärgi saab lugeda täidetuks ka juhul, kui käsitsi kirjutatud ja kohtule esitatud hagiavaldus on selgesti loetav. R. Raudkepp on hagiavalduse esitanud selgesti loetavas käsikirjas ning esitanud kohtule ka palve käsikirjalise hagiavalduse vastuvõtmiseks ja tõendid, miks ta ei saa esitada hagiavaldust TsMS § 7 lg-s 6 sätestatud vormis.

9.Kohtud on ebaõigesti jätnud arvestamata TsMS §-des 147 ja 149 sätestatu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 147 sätestab nõuded hagiavalduse vormile ja sisule ning § 149 sätestab avalduse tagastamise alused. Vastavalt TsMS § 147 lg-le 1 esitatakse hagiavaldus kohtule kirjalikult. Asjaolude loetelu, mille esinemise tõttu on kohtul õigus keelduda määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja see tagastada, on sätestatud ammendavalt TsMS § 149 lg 2 p-des 1-10. Selles loetelus ei ole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena käsikirjalise hagiavalduse esitamine. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 149 lg-s 4 on märgitud viitega sama seadustiku §-le 147 need asjaolud, milliste olemasolul kohus nõuab puuduste kõrvaldamist, ja kohtu nõudmiste täitmata jätmisel, tagastab kohus avalduse määrusega. Nii nagu TsMS § 149 lõige 2 ei näe ka sama paragrahvi lõige 4 ette võimalust tagastada avaldust masinakirja vorminõude rikkumise tõttu. Seega on ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõigusenormi, kui ta leidis, et hagiavalduse vorminõude rikkumine on hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise aluseks ja kohus võib selle avaldajale tagastada.
10.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Tallinna Linnakohus ei tagastanud hagiavaldust TsMS § 7 lg-s 6 sätestatud vorminõuete täitmata jätmise tõttu. 29. detsembri 2004. a määruses märkis linnakohus, et kohtule on endiselt arusaamatu, mida avaldaja soovib. Kohus täpsustas: "Kuivõrd avaldaja ei soovinudki avaldust täpsustada, ei oma tähendust avaldaja viide, et tal jäi kohtu nõude täitmiseks vähe aega. Tähtaja pikendamist avaldaja ei ole taotlenud. Kuivõrd nõue ei ole selge, ei saa määrata ka tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ning otsustada sellises suuruses riigilõivu tasumisest vabastamist." Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada erikaebus sisuliselt. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.