Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-28-05 Tartu, 19. aprill 2005. a Eesistuja H. Jõks, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa Vello Putki hagi kindlustusaktsiaseltsi POLARIS-VARA (pankrotis) vastu 477 210 krooni suuruse nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-346/2004 Kindlustusaktsiaseltsi POLARIS-VARA (pankrotis) kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
21. märts 2005. a Hageja Vello Putk Jätta Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.27. detsembril 1999. a esitas Vello Putk kindlustusaktsiaseltsi POLARIS-VARA (edaspidi KAS Polaris-Vara) pankrotimenetluses 820 000 krooni suuruse nõude. V. Putki nõuet tunnustati summas 342 790 krooni ning 477 210 krooni osas jäi nõue tunnustamata pankrotihalduri vastuväite tõttu.
2.V. Putk esitas KAS Polaris-Vara (pankrotis) vastu nõude tunnustamise hagi ja palus tunnustada tema nõuet ka 477 210 krooni osas. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmis hageja 15. jaanuaril 1997. a kostjaga kindlustuslepingu nr EK 004087 (kindlustusperiood algas 11. jaanuaril 1997. a) Võluvälja motelli hoonete kindlustamiseks. Lepingu järgi oli kindlustussumma 1 000 000 krooni ja kindlustatud hoone taastamisväärtus 1 000 000 krooni. Võluvälja motelli hoone hävis 21. juunil 1997. a toimunud tulekahju tagajärjel. Hageja esitas kostjale kahjuavalduse, märkides eeldatavaks kahjuks 937 000 krooni. 23. jaanuaril 1998. a tegi KAS Polaris-Vara kahjukomisjon otsuse ja luges hoone taastamisväärtuseks 523 790 krooni.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu lisaks olevatele KAS Polaris-Vara varakindlustuse üldtingimustele määrab kahju suuruse kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja nimetatud ekspert. Kostja kahjukomisjon lähtus
23.jaanuari 1998. a otsuse tegemisel eksperdi arvamusest, mille kohaselt oli hoone taastamistööde maksumus 523 790 krooni. Kindlustuslepingu aluseks olid kostja üldised kahjutingimused, varakindlustuse üldtingimused ja kodukindlustuse üldtingimused. Lepingu tõlgendamisel ja hüvituskohustuse üle otsustamisel võeti aluseks ka kindlustustingimused. Hageja väide selle kohta, et kindlustuslepingu sõlmimisel määrati kindlaks hoone taastamisväärtus, on ekslik. Kokku lepiti hoone kindlustusväärtus, milleks oli l 000 000 krooni. Kindlustussumma on rahasumma, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusummana piirmääraks. Hoone puhul lepiti kokku selle taastamisväärtuses. Selles lepingus oli tegemist ülekindlustusega, mille puhuks nähakse üldtingimustes ette konkreetsed tagajärjed. Hageja arvamus, et kokkulepitud taastamisväärtus on kindlustusvõtjale alati kohustuslikuks hüvitise suuruseks, ei põhine seadusel. Kindlustushüvitise
puhul on määravaks tekitatud kahju.
4.Tartu Maakohtu 1. märtsi 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.
5.Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2001. a otsusega tühistati maakohtu otsus V. Putki apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis võis viia ebaõige otsuse tegemiseni, ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Tartu Maakohtu 1. juuli 2004. a otsusega hagi rahuldati ning hageja nõuet summas 477 210 krooni tunnustati kostja pankrotimenetluses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping ja selle aluseks olid üldised kindlustustingimused (Polaris ÜKT96), varakindlustuse üldtingimused (Polaris VÜT-96), kodukindlustuse tingimused (Polaris EKV-96) ning see, et tegemist on alakindlustuse juhtumiga. Polaris ÜKT-96 p 29 kohaselt on alakindlustuse puhul kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustussumma väiksem kui kindlustusväärtus. Polaris VÜT96 p-st 7.3 tuleneb, et alakindlustuse puhul hüvitatakse osa kahjusummast. Kui kindlustussumma on madalam kui kindlustusväärtus, siis on hüvitise ja kahjusumma suhe sama nagu kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhe ehk valemina: hüvitus = kahjusumma * kindlustussumma : kindlustusväärtus. Vara taastamismaksumus oli 1. septembri 1997. a seisuga ehitustehnilise ekspertiisi järgi 2 583 912 krooni. Hoone kindlustussumma on 1 000 000 krooni ja kindlustusväärtus 2 583 912 krooni ning nende arvude suhe on 0,4. Hüvitise summa ei ole kindlustussumma * 0,4, nagu väidab kostja, vaid kahjusumma * 0,4. Vastavalt Polaris VÜT-96 p-s 7.3 toodud valemile oleks hüvitise suuruseks 1 000 000 krooni. Hageja esitas pankrotimenetluses tunnustamiseks nõude 820 000 krooni, selle tunnustamata osa summas 477 210 krooni tuleb kohtumenetluses tunnustada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2004. a otsusega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus täiendas maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ja tunnustas nõudeosa summas 477 210 krooni enne teisi nõuete rahuldamisjärke. Apellatsioonikohus ei korranud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg-le 5 tuginedes maakohtu otsuse motiive.
8.Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märkis apellatsioonikohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei olnud poolte vahel 15. jaanuaril 1997. a sõlmitud kindlustuslepingus, selle lisadeks olevates kindlustustingimustes, ega ka tol ajal kehtinud kindlustusseaduses reguleeritud mõiste �kahjusumma" tähendust. Samas oli Polaris VÜT-96 p-s 7.3 sõnastatud hüvitise maksmine kahjusumma mõistet kasutades järgnevalt: "Alakindlustuse puhul kuulub hüvitamisele osa kahjusummast ning hüvitise ja kahjusumma suhe on sama, kui kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse". Polaris VÜT-96 p 7.1 järgi tuli kahju suurus määrata ekspertiisiga. Sama regulatsioon on sisuliselt Polaris ÜKT-96 p-des 8.1, 21.1 ja 29. Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustuslepingus oli hagejale kuuluv hoone kindlustatud taastamisväärtuse kaudu ning kindlustussummaks oli määratud 1 000 000 krooni. 21. juuni 1997. a tulekahjus hävinud hoone taastamisväärtus (summa, mis hoone täieliku hävimise korral kulub selle esialgsel kujul taastamiseks) on kindlaks tehtud ehitustehnilise ekspertiisiga ja see on 2 583 912 krooni. Eksperdi järeldust ei ole pooled vaidlustanud. Kindlustusseaduse (KindlS) § 12 järgi loeti kindlustushüvitiseks rahasummat,
mis makstakse välja kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustuslepingu järgi varalise kahju hüvitamiseks. Kuna ekspertiisi tulemuse järgi oli tegemist alakindlustusega ja kindlustatud hoone hävis täielikult, siis tuli kohaldada Polaris VÜT-96 p-s 7.3 märgitud kahjuhüvitise arvutamise valemit. Arvestades seda, et kindlustatud hoone hävis täielikult, on kahju kindlustusobjekti kindlustusjuhtumieelse seisundiga sarnasesse seisundisse viimiseks vajalik rahasumma, mis ekspertiisiakti kohaselt oli 2 583 912 krooni. Nimetatud summa langes nii sisuliselt kui ka arvuliselt kokku hoone taastamisväärtusega. Kindlustuslepingu järgi oli kindlustusväärtuseks taastamisväärtus. Seega tuli hüvitise suuruse leidmisel kahjusumma 2 583 912 krooni korrutada kindlustussumma 1 000 000 krooni ja kindlustusobjekti tegeliku kindlustusväärtuse ehk taastamisväärtuse 2 583 912 krooni jagatisega. Sellise arvutuse tulemusena on hüvitise suuruseks 1 000 000 krooni, millest tuli maha arvata omavastutuse suurus.
9.Kindlustusseaduse § 11 kohaselt on kindlustussumma rahasumma, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kuigi kindlustussumma on väljamaksusumma piirmääraks, ei ole see kahjusumma ning seetõttu on väär kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt hüvitise summa peaks olema seotud kindlustussumma (1 000 000) ja kindlustusväärtuse (2 583 912 krooni) suhtega (1 000 000 : 2 583 912 = 0,4) ning hüvitise suuruseks oleks seega vaid 400 000 (1 000 000 * 0,4 = 400 000) krooni. Olenemata sellest, et kindlustuslepingu järgne maksimaalne kindlustussumma ehk kindlustusjuhtumi korral väljamakstav summa oli 1 000 000 krooni ning ka Polaris VÜT-96 p 7.3 järgi makstava hüvitise suurus on 1 000 000 krooni, ei tähenda see, et hüvitise suuruse kindlakstegemisel ei rakendata alakindlustuse kohta käivaid sätteid. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjust, s.o 2 583 912 kroonist hüvitatakse kindlustusvõtjale üksnes osa. Asjaolu, et kindlustushüvitise summa on praktiliselt võrdne kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussummaga ehk kindlustusjuhtumi saabumisel väljamakstava maksimumsummaga, tuleneb sellest, et hoone kindlustati taastamisväärtuse kaudu ning see hävis täielikult, s.o ilma jääkväärtuseta. Selle tõttu langesid tekkinud kahju suurus ja kindlustusväärtus (taastamisväärtus) kokku. Kui hoone oleks hävinenud osaliselt, siis oleksid kahjusumma ja taastamisväärtus olnud erinevad arvulised näitajad ning nendest tulenevalt oleks ka kindlustushüvitise summa olnud erinev (väiksem) lepingus märgitud kindlustussummast. Seega on põhjendamatu kostja väide, et maakohtu tõlgendust arvestades poleks alakindlustuse regulatsioonil üldse mõtet, kuna kindlustushüvitis võrduks alati kindlustussummaga.
10.Õige ei ole apellandi väide, et kuna V. Putk deklareeris kindlustuslepingu sõlmimisel, et kindlustatava hoone kindlustusväärtus on 1 000 000 krooni, siis ei saa kindlustusväärtus olla suurem. Lepingu kohaselt kindlustati hoone taastamisväärtuse kaudu ehk selle summa ulatuses, mis hoone täieliku hävimise korral kulub selle esialgsel kujul taastamiseks, ning see oli kooskõlas ka Polaris VÜT-96 p-ga 4.1a, mille järgi hoonete kindlustusväärtuseks võis olla taastamisväärtus.
11.Ringkonnakohus parandas maakohtu otsuse ebatäpsuse, täiendades maakohtu otsuse resolutsiooni p 2. Kuna pankrotimenetluses tunnustati V. Putki esitatud 820 000 krooni suurusest nõudest 17. juulil 2000. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul 342 790 krooni kindlustusvõtja nõudena enne teisi
nõuete rahuldamisjärke, siis tuleb ka 477 210 krooni tunnustada samas rahuldamisjärgus.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Kassatsioonkaebuses palub kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
13.Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et pooled vaidlevad selle üle, kuidas arvutada alakindlustuse korral kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustushüvitise suurus. Kostja arvates tuleb alakindlustuse korral lähtuda poolte tegelikust tahtest ja hüvitada üksnes alakindlustusele vastav osa kindlustussummast. Pooltel on erinev nägemus sellest, kuidas sisustada Polaris VÜT-96 p-s 7.3 sisalduvat mõistet "kahjusumma". Üldtingimuste süsteemsel tõlgendamisel ilmneb, et alakindlustust sätestavas p-s 7.3 kasutatud mõistet "kahjusumma" ei saa tõlgendada nii, nagu seda tegi hageja ja millega nõustusid kohtud. Polaris ÜKT-96 p-st 7 tuleneb, et kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks kindlustussumma. Polaris ÜKT-96 p 29 sätestab, et alakindlustus on olukord, kus kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus. Polaris VÜT-96 annab valemi, kuidas arvutada hüvitis alakindlustuse korral. Alakindlustuse mõte on, et kui isik soovib kindlustada ennast riski vastu vaid teatud osas, siis hüvitatakse talle ka kindlustusjuhtumi saabumisel vaid samaväärne osa. Hageja deklareeris kindlustuslepingu sõlmimisel, et tema hoone kindlustusväärtus (taastamisväärtus) on 1 000 000 krooni, ja teatas, et soovib kindlustada ennast riski vastu kogu selles ulatuses, kindlustades hoone samuti 1 000 000 kroonile. Nüüdseks on selgunud, et hageja eksitas kostjat, sest hoone tegelik väärtus oli 2 583 912 krooni. Kui hageja pidas vajalikuks piirduda hoone kindlustamisel vaid 40% hoone väärtusega ja maksta kindlustuspreemiaid vaid sellelt osalt, siis puudub kindlustusjuhtumi saabudes alus maksta talle rohkem kui 40% kindlustussummast. Nii tuleb kaebaja arvates tõlgendada ka Polaris VÜT-96 punkti 7.3.
14.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on õige ja põhjendatud.
15.Kolleegiumi istungil jäi hageja vastuses esitatud seisukoha juurde ja leidis, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Kostja esindaja palus kirjalikus teatises kassatsioonkaebuse läbi vaadata ilma tema osavõtuta ning kinnitas, et jääb kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kuidas arvutada alakindlustuse korral kindlustusjuhtumil saabumisel kindlustusvõtjale väljamakstav kindlustushüvitise suurus. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja hoone kindlustussumma oli 1 000 000 krooni. Kindlustusjuhtumi tagajärjel hävis hoone täielikult ning kohtumenetluses tehtud ehitustehnilise ekspertiisi järgi oli hoone taastamisväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal 21. juunil 1997. a 2 583 912 krooni. Kindlustuslepingu aluseks olid üldised kindlustustingimused, varakindlustuse üldtingimused (Polaris VÜT-96) ja kodukindlustuse tingimused.
18.Kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud KindlS § 11 kohaselt on kindlustussumma rahasumma, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksmise piirmääraks, kui kindlustuslepingus
ei ole ette nähtud teisti. Sama seaduse § 12 lg 1 kohaselt on kindlustushüvitis rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustuslepingu järgi varalise kahju hüvitamiseks. Kindlustushüvitis on piiratud kindlustatud varale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju suurusega, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud teisti. Kindlustusväärtus on sama seaduse § 16 järgi kindlustatava vara maksumus, mis määratakse kindlaks kindlustuslepingu sõlmimise momendil kas seaduse või kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelise kokkuleppe alusel ning mis ei tohi olla suurem kui kindlustatud vara taastamisväärtus vara hävimise või kahjustamise korral. Kohtud on tuvastanud, et hoone taastamisväärtus oli kindlustusjuhtumi ajal 2 583 912 krooni ning pooled leppisid kindlustuslepingus kokku kindlustussummas 1 000 000 krooni ja kindlusväärtuses (taastamisväärtuses) 1 000 000 krooni.
19.Polaris VÜT-96 p 4.7 järgi on taastamisväärtus summa, mis hoone täieliku hävimise korral kulub selle esialgsel kujul taastamiseks. Polaris VÜT p 6.3 järgi on alakindlustusega tegemist juhul, kui kokkulepitud kindlustussumma on vara kindlustusväärtusest väiksem. Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustussumma on väiksem vara kindlustusväärtusest, s.o taastamisväärtusest ja tegemist on alakindlustusega. Polaris VÜT-96 p 7.3 sätestab, kuidas määratakse alakindlustuse puhul kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitatav summa. Vastavalt p-le 7.3 hüvitatakse alakindlustuse puhul osa kahjusummast. Selle punkti teine lause on sõnastatud järgmiselt: "Hüvitise ja kahjusumma suhe on sama, kui kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse, ehk valemina: Hüvitis = kahjusumma x kindlustussumma : kindlustusväärtus".
20.Varakindlustuse üldtingimustes väljendatud valemi järgi võrdub täiskindlustuse puhul kindlustussumma ja kindlustusväärtuse jagatis 1-ga (kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse) ning alakindlustuse puhul on jagatis väiksem kui 1. Kohtud tuvastasid, et selles asjas on vastav jagatis 0,4. Kohtud leidsid õigesti, et hüvitise arvutamise valemi järgi tuli jagatis korrutada kahjusummaga. Kostja leiab kaebuses, et viidatud valemis ei saa kahjusummana ja kindlustusväärtusena märkida arvu 2 583 912, nagu seda tegi ringkonnakohus ja mis annaks kindlustushüvitise suuruseks 1 000 000 krooni. Kuigi kostja ei ole otseselt märkinud, kui suur on tema arvates kahjusumma, tuleneb tema väidetest, et selleks peaks olema 1 000 000 krooni ja kindlustushüvitiseks seega 400 000 krooni. Kostja väite õigsust tuleb kontrollida nii kindlustustingimusi kui alakindlustuse üldisi eesmärke analüüsides.
21.Vastupidiselt täiskindlustusele, kus kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse kogu tekkinud kahju, s.t kindlustusobjekti taastamisväärtus, on alakindlustuse regulatsiooni eesmärgiks hüvitada tekkinud kahju proportsionaalselt kokkulepitud kindlustussummaga. See eesmärk tuleb selgemalt esile kindlustusobjekti osalise hävimise korral. Sellisel juhul arvutatakse kindlustushüvitis kindlustussummast, vähendades viimast proportsionaalselt vastavalt kindlustusobjekti kahjustustega. Kindlustusvõtja saab sellisel juhul hüvitiseks kindlustussummaga proportsionaalselt võrdse osa taastamisväärtusest. See on ka põhjendatud, sest juhul, kui hävib osa alakindlustatud kindlustusobjektist, ei oleks õigustatud kindlustushüvitise saamine kogu hävinud osa taastamisväärtuse suuruses. Kui aga hävinud on kogu kindlustusobjekt, siis võrdub kindlustushüvitise
suurus kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustussummaga, mis väljendab vastavat proportsiooni taastamisväärtusesse. Seda järeldust kinnitab ka kindlustustingimustes alakindlustuse arvestamiseks toodud valem. Polaris VÜT-96 p 7.3 kohaselt on alakindlustuse korral hüvitise ja kahjusumma suhe sama, kui kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse. Ei vaielda selle üle, et kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse on käesoleval juhul 0,4. Ringkonnakohtu poolt arvutatud hüvitise (1 000 000 krooni) suhe kahjusummasse (2 583 912 krooni) on samuti 0,4 (vt otsuse p 8). Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kuna kindlustusleping sõlmiti taastamisväärtuses ja hoone hävis täielikult, siis tulebki kindlustusandjal hüvitada kahju kindlustussumma ulatuses, mis on 40% taastamisväärtusest. See on ka kooskõlas Polaris VÜT-96 p-ga 7.3, mille kohaselt hüvitatakse alakindlustuse puhul osa kahjusummast.
22.Ka võlaõigusseaduse § 482 kohaselt on alakindlustusega tegemist, kui kindlustussumma on väiksem kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal ning siis vastutab kindlustusandja kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. H. Jõks, P. Jerofejev, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.