Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-30-05 Otsuse kuupäev Tartu, 18. aprill 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Gela Consulting GmbH & Co Beratungs KG hagi Tallinna linna vastu 961 648 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/272/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Gela Consulting GmbH & Co Beratungs KG kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 21. märts 2005. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi ja kostja esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi. Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2004. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-le Advokaadibüroo Aivar Pilv kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 9616 (üheksa tuhat kuussada kuusteist) krooni 48 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Gela Consulting GmbH & Co Beratungs KG esitas Tallinna linna vastu hagi 961 648 krooni saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt andis hageja Gela Moe AS-le rendile kergetööstuse seadmeid. Gela Moe AS rentis kostjalt (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Tallinnas Mustamäe tee 116 asuvaid ruume, kuhu paigutas ka hagejalt renditud seadmed. 26. septembril 1997. a avasid Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnikud Gela Moe AS-le rendile antud ruumide ukse, mille kohta koostasid akti. 7. oktoobri 1997. a lepinguga andis Mustamäe Linnaosa Valitsus rendipinnal paiknenud masinad AS-le North Crown, kes kohustus kustutama Gela Moe AS rendivõla kostja ees summas 163 237 krooni 77 senti. AS Balti Helkama Masin sama päeva hindamisakti kohaselt oli seadmete turuväärtus 265 160 krooni. Vaatamata sellele, et Gela Moe AS võlgnes rendileandjale mitme kuu rendi ega vabastanud ruume, puudus kostjal õiguslik alus ruumide otsese valduse ülevõtmiseks ja hagejale kuuluvate seadmete võõrandamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 320 lg-s 1 sätestatud kinnipidamisõiguse rakendamise eelduseks on, et kinnipeetav vallasasi kuuluks võlgnikule, oleks võlausaldaja valdusesse sattunud seaduslikult ning et nõue oleks seotud kinnipeetava esemega. Hageja seadmetele ei laienenud kostja kui rendileandja kaudne valdus. Kostjal polnud õigust hagejale kuuluvat vara maha müüa, kuid AS North Crown võis need omandada heauskselt. Sellise seadusevastase tegevusega tekitas kostja hagejale kahju, mis tuleb TsK § 448 lg 1 kohaselt hüvitada.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vaidlusaluse vara omanik. Samuti ei ole tõendatud väidetava kahju suurus (s.t esemete ja seadmete hind). Irina Rüütlil, kes käitus kui Gela Moe AS-i esindaja, oli õepoolse ukse võti, millega uks avati, ja seadmed laaditi AS-i North Crown autole. Seda juhuslikult näinud tunnistaja A. Lillepalule selgitas I. Rüütel, et kõik on korras.
3.Kolmanda isiku I. Rüütli seletuse kohaselt töötas ta Gela Moe AS-i ðeff-tollisekretärina. Gela Moe
AS-i kasutuses olnud seadmed olid hageja omad. AS North Crown pidi kostjale seadmete eest tasuma Gela Moe AS-i rendivõla. 7. oktoobri 1997. a lepingule kirjutas I. Rüütel alla, näitamaks sellega tutvumist, kuid nõusolekut seadmete äraviimiseks temalt ei küsitud.
4.Tallinna Linnakohtu 28. novembri 2003. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kasutas Gela Moe AS (likvideerimisel) rendilepingu alusel kostjale kuuluvaid ruume ega vabastanud neid lepingu lõppedes, rentnik oli rendileandjale võlgu renditasu ja rentniku majandustegevus oli seadmete üleandmise ajaks faktiliselt lõppenud. Pooled vaidlevad selle üle, kes vaidlusaluse vara AS-le North Crown üle andis, kellele vara kuulus ning milline oli selle väärtus. Kohus leidis, et tõendatud ei ole, milline vara AS-le North Crown üle anti. Samuti ei ole hageja tõendanud, et vara loetelus olnud seadmed oleksid kuulunud talle. Seega ei ole tõendatud hagejale kahju tekkimine väidetud summas. Kohtule esitatud sisseveo deklaratsioonid tõendavad, et hageja vedas seadmeid Eestisse aastatel 1994-1995, kuid ei ole piisavad, tõendamaks, et vaidlusalune vara asus kõnealusel perioodil rendipinnal. Kostja esitatud 26. septembri 1997. a akti järgi asus vaidlusalusel pinnal oluliselt vähem seadmeid, kui hageja esitatud vara loetelus. 7. oktoobri 1997. a lepingul on I. Rüütli allkiri, keda on seal nimetatud Gela Moe AS-i tegevdirektoriks, ning sellest võib järeldada, et ta nõustus seadmete üleandmisega. Hageja seadusliku esindaja Gertrud Langeheine (ka Gela Moe AS-i asutaja) väitel puudus I. Rüütlil, kes oli Gela Moe AS-i ðeff-tollisekretär, volitus seadmete üleandmiseks. I. Rüütli selgituse kohaselt suhtles Gela Moe AS Eesti äriühingute ja ametiasutustega tema vahendusel. Tema valduses oli rendiruumide võti ja Gela Moe AS-i pitsat. Seega võis ta kohtu arvates näida kolmandatele isikutele isikuna, kellel on volitus esindada Gela Moe AS-i. Tunnistaja A. Lillepalu ütluste kohaselt anti masinad AS-le North Crown üle I. Rüütli initsiatiivil, kes väitis, et tal on selleks seaduslik alus. I. Rüütel ei ole seda kinnitanud, väites, et masinad anti üle kostja initsiatiivil. Asjas esitatud tõendeid hinnates leidis kohus, et puudub alus järelduseks, nagu oleks kostja olnud AS-le North Crown masinate üleandmise initsiaatoriks ja faktiliseks üleandjaks. Linnakohtu arvates ei saa olukorras, kus Gela Moe AS-i rendileping oli lõppenud, rendimaksed tasumata ja majandustegevus faktiliselt lõppenud, pidada rendileandja poolt rendilepingu objekti valduse ülevõtmist õigusvastaseks tegevuseks. Samuti ei ole esile toodud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks rendileandja esindajal pidanud tekkima kahtlus Gela Moe AS ðefftollisekretäri, nn tegevdirektori, Gertrud Langeheine tõlgi ja usaldusisiku I. Rüütli tegevuses masinate üleandmisel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2004. a otsusega jäeti linnakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata, kuid täiendati otsuse põhjendusi. Hageja väitel tekitas kostja talle kahju sellega, et andis Gela Moe AS-i valduses olnud ja hagejale kuulunud vara üle AS-le North Crown. Kolleegium nõustus linnakohtu järeldusega, et hagi pole tõendatud. Ei vaielda selle üle, et Gela Moe AS rentis kostjalt ruume, milles asusid teatud seadmed. Pooled ei vaidle ka selle üle, et mingi kogus Gela Moe AS-i valduses olnud seadmeid anti üle AS-le North Crown. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud
vastupidist. Seega pidi hageja, väites, et seadmete ülendamisega rikuti tema omandiõigust, tõendama, et Gela Moe AS-i valduses olnud ja AS-le North Crown üleantud seadmed olid tema omad. See eeldab ka AS-le North Crown üleantud vara koosseisu tõendamist. Hageja ei ole tõendanud aga AS-le North Crown üleantud vara koosseisu ega seda, et vara oli tegelikult tema omandis. 7. oktoobri 1997. a akti põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata AS-le North Crown üleantud vara koosseisu, sest selles aktis on märgitud vaid vara maksumus, mitte selle loetelu. 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise akti allkirjastamata lisas on märgitud uste avamisel ruumides avastatud asjad, kuid loetelu kohaselt oli rentniku ruumides oluliselt vähem vara, kui hageja esitatud nimekirjas. Muid tõendeid renditud ruumides nende avamisel asunud vara koosseisu kohta ei ole kohtule esitatud. Hageja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku I. Rüütli üldsõnalised kinnitused ei ole piisavad, kinnitamaks, et kogu hagiavalduse lisas loetletud vara anti AS-le North Crown üle. Vara väidetavalt saanud isikut, AS-i North Crown ei ole menetlusse kaasatud. Gela Moe AS-i pole menetlusse kaasatud ja tema seisukoht vaidlusaluse vara omandiõiguse ja valduse kohta pole teada. Kuna hageja ei ole tõendanud, et Gela Moe AS-i valduses olid temale kuuluvad seadmed, siis ei ole vaidluse lahendamiseks tähtsust sellel, millised seadmed AS-le North Crown üle anti, kes oli üleandja ja kas üleandmine oli õiguspärane või mitte.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Kohtud on rikkunud TsMS § 91 lg-d 1-2, § 95 lg-t 1 ja § 171, kui leidsid, et hageja ei ole tõendanud enda omandiõigust vaidlusalustele masinatele ja vara koosseisu selle üleandmise ajal
7.oktoobril 1997. a. Hageja esitas kohtule mitmeid tõendeid vara omandiõiguse ja koosseisu tõendamiseks, mida toetas kolmas isik I. Rüütel. Samas ei tõendanud kostja mingis vormis enda üldsõnalist väidet, et masinad ei kuulunud hagejale ja need võisid asuda kusagil mujal. Samuti ei ole kostja nimetanud ühtegi konkreetset masinat, mis tema arvates hagejale ei kuulunud. Kohtuotsustest ei nähtu, et kohus oleks hageja seadusliku esindaja vande all antud seletust arvestanud kui tavapärasest poole seletusest potentsiaalselt kaalukamat tõendit. Kui kohtud leidsid, et vaatamata esitatud tõenditele on masinate omandiõigus ja koosseis rentniku asukohas tõendamata, oleks linnakohus pidanud TsMS § 171 kohaselt tagama protsessiosalistele asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Hageja kasutas ära kõik tõendamise võimalused, mis võivad teoreetiliselt kõne alla tulla masinate omandiõiguse, koosseisu ja asukoha tõendamiseks. Samas põhistasid kohtud otsuseid kostja üldsõnaliste tõendamata väidetega, samuti protsessiosaliste poolt esile toomata argumentidega. Aluseta on kohtu seisukoht, et Gela Moe AS ja AS North Crown tulnuks kaasata nende seisukoha saamiseks menetlusse. Ringkonnakohus ei vastanud hageja apellatsioonkaebuse argumentidele, mis puudutasid kostja poolt rendilepingu objekti valduse ülevõtmist ja hageja masinate üleandmist AS-le North Crown. Linnakohus ei ole viidanud õigusnormile, mille alusel tehti järeldus ruumide valduse ülevõtmise seaduslikkuse kohta. AÕS § 40 lg 1 kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Kuna käesoleval juhul puudus valduse ülevõtmiseks valdaja Gela
Moe AS-i nõusolek, on valdust rikutud ehk kostja on õigusvastaselt käitunud. Kui linnavalitsus leidis, et ruumide otsene valdus oleks septembris-oktoobris 1997. a pidanud olema talle tagastatud, oleks tal olnud AÕS § 44 lg 1 kohaselt õigus nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Omaabi ei või rakendada asja enda valdusse saamiseks. Pärast ebaseaduslikku valduse ülevõtmist oleks kostja pidanud järgima asjaõigusseaduse sätteid kinnipidamisõiguse kohta. Kohtud on ignoreerinud asjaolu, et pooled ei vaidle teatud koguse masinate üleandmise üle. Kohtupraktikas kujunenud põhimõtte kohaselt, mis on fikseeritud ka võlaõigusseaduse § 127 lg-s 6, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu art 4 lg 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanike või juriidiliste isikute investeeringud teise lepingupoole territooriumil täielikult kaitstud ja kindlustatud. Käesoleval juhul on hageja kaotanud oma investeeringu, jäädes esialgu ilma selle valdusest, hiljem ka omandist.
8.Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
9.Riigikohtu istungil jäid poolte esindajad kassatsioonkaebuses ja vastuses toodud seisukohtade juurde. Hageja esindaja taotles kostjalt kassatsiooniastmes kantud hageja õigusabikulude katteks 27 231 krooni väljamõistmist.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks. Hagi alusena esitatud asjaolude kohaselt tekitas kostja hagejale õigusvastaselt kahju sellega, et ta võttis seadusvastaselt enda valdusse hageja vara, mis oli Gela Moe AS-le renditud ning paigutatud kostjalt Gela Moe AS-le renditud ruumidesse, ja andis selle üle AS-le North Crown. Kostja vastuväidete kohaselt pole hageja tõendanud enda omandiõigust vaidlusalusele varale ja seeläbi ka kahju tekkimist. Samuti väitis kostja, et Gela Moe AS-i töötajale I. Rüütlile jäi kostja poolt ruumide valduse ülevõtmise järel uksevõti, mille abil oli tal juurdepääs hagejalt renditud varale ning tema andis selle vara üle AS-le North Crown.
12.Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud AS-le North Crown üleantud vara koosseisu ega seda, et üleantud vara omanik oli tema. Samas leidis aga linnakohus, et pooled ei vaidle selle üle, et Mustamäe tee 116 rendiruumides asunud vara anti üle AS-le North Crown. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei saa AS-le North Crown üleantud vara kindlakstegemisel arvestada Gela Moe AS-le renditud ruumide avamisel ruumides olnud asju, mis on märgitud 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis. Kohtuotsustes pole arusaadavalt põhjendatud, miks pole piisavad hageja esitatud tõendid selle kohta, et osa 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis märgitud varast kuulub hagejale, kuid viimane oli selle andnud Gela Moe AS-i valdusse. Sellest, et
aktis oli märgitud oluliselt vähem vara, kui oli kirjas hageja esitatud nimekirjas (linnakohtu toimiku lk-d 22-26), ei tulene, et ühtegi hageja asja Mustamäe tee 116 rendipinnal ei olnud. Kohtud on möönnud, et hageja tõi aastatel 1994-1995 Eestisse masinaid ja seadmeid, kuid leidsid, et see ei anna alust järelduseks, et kõik vaidlusalused esemed olid ka Gela Moe AS-i valduses Tallinnas Mustamäe tee 116. Samas ei vaidle pooled selle üle, et 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis märgitud vara oli Gela Moe AS-i valduses. Apellatsioonikohus on leidnud, et
26.septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis on vara kirjeldatud üldsõnaliselt ja tunnuseid märkimata, mistõttu ei ole võimalik vara identifitseerida. Kohtuotsuses pole põhjendatud, miks ei saa aktis märgitud vara identifitseerimisel ja omandi kindlakstegemisel arvestada hageja seadusliku esindaja ja kolmanda isiku seletusi. Omandi kindlakstegemise seisukohalt pole asjakohane ringkonnakohtu otsuses märgitu, et renditud ruumides nende avamisel asunud vara koosseisu tuvastamiseks pole piisavad hageja seadusliku esindaja Gertrud Langeheine ja kolmanda isiku Irina Rüütli üldsõnalised kinnitused selle kohta, nagu oleks kogu hagiavalduse lisas (linnakohtu toimiku lk-d 22-26) loetletud vara 7. oktoobril 1997. a antud üle AS-le North Crown. Apellatsioonikohtu otsuses on põhjendamata, miks on kohtul vaja teada Gela Moe AS-i seisukohta vaidlusaluse vara omandiõiguse ja valduse kohta. Ka ei selgu kohtuotsusest, mis tähtsus on vaidluse lahendamise seisukohalt AS-i North Crown asja kaasamisel. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lõiget 4.
13.Kuna apellatsioonikohus leidis, et hageja vara ei olnud Gela Moe AS-i valduses, siis ei saa kolleegiumi arvates lugeda menetlusnormide rikkumiseks seda, et ringkonnakohus jättis vastamata hageja apellatsioonkaebuse argumentidele, mis puudutasid kostja poolt vara valduse ülevõtmist ja selle üleandmist AS-le North Crown. Tsiviilkoodeksi § 448 lg 1 kohaselt oli kahju tekitamisest tuleneva kohustise vajalikuks tingimuseks kahju olemasolu kannatanul. Kui kannatanule kahju tekkimine on tõendamata, siis puudub kohtul vajadus kahju tekitamisest tuleneva kohustise muid tingimusi analüüsida.
14.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul esmalt esitatud tõendeid hinnates tuvastada, kas ja millised 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis märgitud asjad kuulusid hagejale. Kohus peab TsMS § 95 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu. Seadus ei sätesta, et omandiõigust saaks tõendada ainult teatud liiki tõenditega. Tõendi usutavuse ja kaalukuse üle otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud diskretsioonipiire arvestades. TsMS § 231 lg 4 kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima, ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
15.Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et kasvõi osa 26. septembri 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamise aktis märgitud varast kuulus hagejale, peab ringkonnakohus TsMS § 330 lg 6 kohaselt vastama ka apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad kahju tekitamisest tuleneva kohustise teisi tingimusi. Kolleegium ei soostu linnakohtu seisukohaga, mille järgi ei saa olukorras, kus Gela Moe AS-i
ruumide rendileping oli lõppenud, rendimaksed tasumata ja majandustegevus faktiliselt lõppenud, pidada rendileandja poolt ruumide valduse ülevõtmist õigusvastaseks tegevuseks. Asjaõigusseaduse § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Põhjuslikku seost puudutavaid hageja põhjendusi analüüsides ei tohi õigusliku hinnanguta jätta kostja vastuväiteid hagile, et Gela Moe AS-i töötajale I. Rüütlile jäi kostja poolt ruumide valduse ülevõtmise järel uksevõti, mille abil oli tal juurdepääs rendipinnal olnud varale, ning tema andis vara üle AS-le North Crown. Seega tuleb anda hinnang ka sellele, kas 26. septembril 1997. a Mustamäe tee 116 mitteeluruumide avamine ja seal asunud vara kohta akti koostamine oli põhjuslikus seoses vara üleandmisega AS-le North Crown.
16.Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu art 4 lg 1 rikkumise kohta märgib kolleegium, et viidatud sätte kohaselt on ühe lepingupoole kodanike või juriidiliste isikute investeeringud teise lepingupoole territooriumil täielikult kaitstud ja kindlustatud. See tähendab muuhulgas ka hageja õigust pöörduda oma investeeringuga seotud õiguse või vabaduse väidetava rikkumise korral kohtusse Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras. Samas ei tähenda see, et kui kohtuotsusega jäetakse investeerija nõue rahuldamata, oleks rikutud ka viidatud lepingut. Saksamaa Liitvabariigi kodanike ja juriidiliste isikute investeeringud on kaitstud Eesti Vabariigi kodanike ja juriidiliste isikutega võrdsetel alustel.
17.Hageja taotlus kostjalt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude katteks 27 231 krooni väljamõistmiseks lahendatakse asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja sisulise lahendi tulemusele. A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.