Kohtuasja number 3-2-1-6-05 Määruse kuupäev Tartu, 23. veebruar 2005 Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Ahto Järvela hagi MTÜ Ühendus Koolitusabi vastu 52 650 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/1476/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MTÜ Ühendus Koolitusabi erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 24. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
19.oktoobri 2004. a määrus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada Maie Nugisele MTÜ Ühendus Koolitusabi erikaebuselt 1. novembril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.19. märtsil 2003. a esitas A. Järvela Tallinna Linnakohtule hagi MTÜ Ühendus Koolitusabi vastu 52 650 krooni saamiseks.
2.14. juuli 2003. a tagaseljaotsusega rahuldas Tallinna Linnakohus hagi.
3.27. juulil 2004. a esitas MTÜ Ühendus Koolitusabi kohtule kaja, milles palus tunnistada kostja puudumine kohtuistungilt toimunuks seadusliku takistuse tõttu ja taastada menetlus.
4.12. augusti 2004. a määrusega jättis Tallinna Linnakohus taotluse rahuldamata ja tagastas selle. Tulenevalt TsÜS § 29 lg-st 1 on juriidilise isiku asukoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mittetulundusühingu asukohaks on MTÜS § 3 järgi koht, kus asub mittetulundusühingu juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 8 ja § 198 lg 1 seostavad kohtudokumentide kätteandmist ja hagi esitamist juriidilise isiku asukohaga. MTÜS § 10 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kantakse mittetulundusühingu asukoht ja aadress registrisse. Registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. Seega peab juriidiline isik tagama, et registrisse kantud aadressil oleks võimalik kohtudokumente kätte toimetada või selle võimatuse korral registriandmeid vastavalt muuta. Nimetatud nõuete rikkumist ei saa hinnata kaalukaks põhjuseks TsMS § 45 lg 1 mõttes. Tagaseljaotsus tehti teatavaks ka väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja loetakse sellega TsMS § 202 lg 2 järgi kostjale teatavaks tehtuks. Kostjale kuulunud korteri, mis asus registris märgitud aadressil, müüs kohtutäitur juba 21. mail 2002. a. Ajast, mil korter ei olnud enam kostja reaalses valduses ega olnud juhatuse faktiliseks asukohaks, minetas kostja võimaluse seda registriandmetes jätkuvalt mittetulundusühingu asukohana näidata.
5.Tallinna Linnakohtu 12. augusti 2004. a määruse peale esitas erikaebuse kostja, paludes linnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. oktoobri 2004. a määrusega linnakohtu määruse muutmata. Määruse kohaselt nähtub toimikust, et linnakohus on saatnud kostjale kohtukutse, mille väljastusteadetest selgub, et kostjat ei saadud kätte, samuti, et kostja ei asu antud aadressil. Lisaks on linnakohus oma 7. mai 2003. a kirjaga pöördunud Põhja politseijaoskonna poole, paludes kohtudokumendid kostjale üle anda ja kontrollida, kas kostja asub kohtule teadaoleval aadressil Põhja pst 27. Samuti palus kohus teavet, kas politseil on andmeid kostja faktilise asukoha kohta. Põhja politseijaoskonna 4. juuni 2003. a vastuse kohaselt ei asu MTÜ Ühendus Koolitusabi aadressil Põhja pst 27. Ka ei olnud politseil andmeid kostja faktilise asukoha kohta.
16.juulil 2003. a saatis linnakohus kostja registrisse kantud aadressil tagaseljaotsuse ärakirja, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel. 8. septembril 2003. a avaldas linnakohus väljaandes Ametlikud Teadaanded tagaseljaotsuse resolutsiooni. TsMS § 202 lg 2 kohaselt, kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid tagaseljaotsuse kostjale kätteandmise kohta, tehakse tagaseljaotsuse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sel juhul loetakse resolutsiooni avaldamisega tagaseljaotsus kostjale teatavaks tehtuks. Seega loetakse seaduse kohaselt, et vaidlusalune tagaseljaotsus on kostjale teatavaks tehtud 8. septembril 2003. a. Kostjal oli õigus esitada kaja 20 päeva jooksul. Kostja esitas kaja 27. juulil 2004. a, rikkudes seega kaja esitamiseks ettenähtud tähtaega ca 10 kuu võrra. Linnakohus on võtnud tarvitusele kõik seadusest tulenevad abinõud, teavitamaks kostjat kohtumenetlusest. Kostja väitis, et alusetu kohtuotsus tehti seetõttu, et talle kuulunud kinnisasi (korteriomand) aadressil Põhja pst 27 arestiti ja pandi sundenampakkumisele. Need väited ei vabasta kostjat kui juriidilist isikut kohustusest tagada, et registrisse kantud aadressil oleks võimalik kohtudokumente kätte toimetada. MTÜS § 10 lg 2 kohaselt esitab juhatus registrisse kantud andmete muutumisel avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. Seda kostja juhatus ei teinud. Seega puuduvad alused tähtaja ennistamiseks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Erikaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja taastada menetluse esimese astme kohtus. Erikaebuse kohaselt esitas A. Järvela alusetu hagi. MTÜ Ühendus Koolitusabi ei ole talle kunagi diplomit väljastanud. Alusetu kohtuotsus tehti seetõttu, et kostja ei saanud kätte ühtki kohtuteadet ega kohtukutset istungile. See sai võimalikuks, kuna kohtutäitur müüs kostjale kuulunud kinnisasja. Tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on puuduva poole hoiatamine TsMS § 198 lg 2 kohaselt ja TsMS § 201 lg 5 kohaselt peab kostjale olema hageja nõue teatavaks tehtud. Seda tehtud ei ole, millega on riivatud põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega on seatud kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele TsMS § 27 kohaselt, mis on käesolevas kohtuasjas jäetud kasutamata. Ringkonnakohus ei lugenud seaduslikuks takistuseks seda, et erikaebuse allakirjutajal amputeeriti jalg kinnisasja ebaseadusliku müügiga toimunud üleelamiste tõttu.
8.Vastuses erikaebusele leiab A. Järvela, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
10.Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostjale on kohtukutse saadetud tema registrisse kantud aadressil ning selle väljastusteatest on selgunud, et kostjat ei saadud kätte, samuti see, et kostja ei asunud antud aadressil. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus üritanud hagiavalduse saata registrisse kantud aadressile ning ka siis on väljastusteatele märgitud, et "kostjat ei saadud kätte, ei olnud kedagi" (tl 43). Seejärel on linnakohus pöördunud Põhja politseijaoskonna poole, paludes kohtudokumendid kostjale üle anda. Põhja politseijaoskonna vastuse kohaselt (tl 41) ei asu kostja kutsel märgitud aadressil ning politseil ei ole andmeid kostja faktilise asukoha kohta. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on võtnud tarvitusele kõik seadusest tulenevad abinõud, teavitamaks kostjat kohtumenetlusest.
11.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu viimati mainitud seisukohaga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-155-04 (RT III 2005, 4, 38) asunud seisukohale, et kohus võib pärast andmete saamist, et kostja ei asu registrisse kantud aadressil, lugeda dokumendi TsMS § 28 lg 8 alusel kätteantuks üksnes siis, kui ta on üritanud kostjale dokumente kätte anda ka muul viisil. Muude viiside kohta on nimetatud lahendis leitud, et kohus saaks kohaldada neid kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, mis ei ole vastuolus juriidilise isiku olemusega. Sellisteks säteteks on eelkõige TsMS § 26 lg 3, § 27 lg 6 ja § 28 lg 1. Kolleegium on samal seisukohal.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 kohaselt saadetakse kirjalik kutse postiga, käskjalaga või kohtukordnikuga ja antakse kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka kutse kätteandmise aeg. Juriidilise isiku põhiseaduslikku õigust olla oma asja arutamise juures saab realiseerida üksnes juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1), osaledes ise kohtumenetluses või leides juriidilisele isikule lepingulise esindaja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg-s 1 nimetatud isikule (või tema poolt määratud isikule) saab kohtukutse kätte anda allkirja vastu. Selleks tuleb kohtul lähtuvalt juriidilise isiku liigist välja selgitada isikud, keda võrdsustatakse seaduslike esindajatega. Üldjuhul on need isikud juriidilise isiku juhatuse liikmed. Seejärel tuleb üritada kohtukutse või muu menetlusdokument sellele isikule kätte anda. Ühise esindusõiguse korral võib kutse või muu menetlusdokumendi TsÜS § 122 lg-st 2 tulenevalt kätte anda vähemalt ühele juriidilist isikut ühiselt esindama õigustatud isikutest. Kutse või muu menetlusdokumendi kätteandmiseks saab kohaldada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, v.a kutse avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui juriidilise isiku esindajale ja seega juriidilisele isikule ei õnnestu kutset kätte anda, siis saab kohaldada TsMS § 28 lgt 8.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 147 lg 3 järgi peab hageja hagiavalduses märkima, mida ta on teinud kostja aadressi teadasaamiseks. Nimetatud sätte mõte on teha kõik mõistlikult võimalik, et kostja saaks hagiavalduse kätte, ning seda saab kolleegiumi arvates kohaldada analoogia alusel ka
juriidilise isiku esindajale dokumendi kätteandmisele. Kolleegium märgib, et üheks toiminguks juriidilise isiku esindaja väljaselgitamisel võib olla ka hagejale ettepaneku tegemine leida andmeid juriidilise isiku esindaja elukoha või viibimiskoha kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 1 p 6 järgi võib kohus nõuda hagejalt muu hulgas andmeid, mis võimaldavad kostjale kohtukutse kätte anda. Andmete esitamata jätmise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmist tuleks kolleegiumi arvates kohaldada eelkõige neil juhtudel, mil hageja ei ole teinud kohtu nõudmisest hoolimata mingeid toiminguid andmete hankimiseks.
14.Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kohtud tuvastanud, et neile või hagejale oleks teada olnud kostja faksinumber (nagu tsiviilasjas nr 3-2-1-155-04), ning seega ei saanud kohus kohaldada TsMS § 27 lgt 6, asub kolleegium seisukohale, et muude viiside all tuleb selles asjas kõne alla eelkõige kohtudokumentide edastamine juriidilise isiku seaduslikule esindajale. See võimaldab eeldatavasti kõige efektiivsemalt tagada juriidilise isiku põhiseadusliku õiguse olla asja arutamise juures. Seetõttu ei ole piisav ainuüksi politsei poole pöördumine ning õige on erikaebuse väide, et käesoleval juhul on riivatud kostja põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
15.Kolleegium kordab tsiviilasjas nr 3-2-1-155-04 väljendatud seisukohta, et TsMS § 28 lg 8 põhieesmärgiks tuleb pidada seda, et pahatahtlikule juriidilisest isikust protsessiosalisele, kes üritab protsessi venitada, oleks võimalik lugeda kohtukutse või muu dokument kätte antuks ning jätkata protsessiga või see lõpetada. See säte ei saa muuta tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid, käesoleval juhul õigust olla oma asja arutamise juures ja kaevata edasi tehtud lahendi peale.
16.Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja tema kohta tehtud lahendist teada saada. Seda põhimõtet tuleb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasja nr 3-2-1-75-04 (RT III 2004, 19, 219) kohaselt arvestada ka juhul, kui tähitud postiga saadetud kiri tagastatakse kohtule adressaadi poolt vastuvõtmatult hoiutähtaja möödumise tõttu. Käesoleval juhul on hoiutähtaja möödumise tõttu tagastatud tagaseljaotsuse ärakiri.
17.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus eespool tooduga arvestama.
18.Erikaebuse väited kohtuvaidluse sisulise lahendamise kohta ei ole protsessiõiguse normide rikkumist puudutava erikaebuse lahendamisel asjakohased ning kolleegium ei pea vajalikuks nendele vastata. L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.