Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-4-04 Otsuse kuupäev Tartu, 9. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtuasi xxxxx-xxxxx xxxxxxx avaldus xxxxxx xxx (xxx) teovõimetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 27. aprilli 1999. a otsus tsiviilasjas nr 2/5/371951/99 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik xxxxx xxx avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 27. aprilli 1999. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada xxxxxx xxxxxxxxxx 9. oktoobril 2004. a xxxxx xxx kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.xxxxx-xxxxx xxxxxx esitas kohtule avalduse, milles palus tunnistada teovõimetuks oma tütre xxxxx xxx. Avalduse kohaselt on x. xxx teise grupi invaliid ja ta ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Kohtuistungil jäi avaldaja avalduses toodu juurde ja palus avalduse rahuldada ning määrata x. xxx eestkostjaks x. xxx tütar xxxxx-xxxxxxx xxx. Huvitatud isik x.-x. xxx toetas avaldust. Tallinna linna esindaja istungile ei ilmunud.
2.Kohus määras eelmenetluses ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktist nähtub, et x. xxx ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Oma psüühilise seisundi tõttu ei saa ta osa võtta kohtuistungist. Linnakohus rahuldas 27. aprillil 1999. a xxxxx-xxxxx xxxxxxx avalduse, tunnistas x. xxx teovõimetuks ja määras talle eestkostjaks x.-x. xxx.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas 11. oktoobril 2004. a kohtuvigade parandamise avalduse xxxxx xxx.
4.Kohus rikkus perekonnaseaduse (PeS) § 95 lg-t 3. See norm sätestab, et eestkostja valikul tuleb kontrollida eestkostja omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus ei kontrollinud, kas x.-x. xxx on sobilik olema eestkostjaks ja samuti puudus kohtul eestkosteasutuse arvamus eestkostja isiku kohta.
5.Linnakohus rikkus TsMS § 249 lõikeid 2 ja 3. Kuna teovõimetuks tunnistamise avaldus puudutas eelkõige x. xxx huve, oleks kohus pidanud ta protsessi kaasama, hoolimata asjaolust, et ekspertide arvamusel ei olnud ta võimeline istungil osalema. Kohtul tulnuks x. xxxxx määrata esindaja, kelle vahendusel oleks ta saanud teostada TsMS §-s 67 sätestatud õigusi, sh kaevata kohtuotsuse peale edasi seaduses sätestatud korras.
6.TsMS § 249 lg 3 kohaselt oli kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud.
7.Kohus rikkus TsMS § 257 lg-t 1. Kohtule esitatud avaldusest ei selgu, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve.
8.TsMS § 259 lg 2 sätestab, et eestkostja määramise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kohtuistungile ei ilmunud Tallinna linn kui eestkosteasutus.
9.xxxxx-xxxxx xxxxxx vaidleb kohtuvigade parandamise avaldusele vastu.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud. Avaldus tuleb TsMS § 372 lg 1 p 2 alusel rahuldada ja asi saata TsMS § 362 p 4 alusel Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Õige on avalduse väide, et maakohus jättis alusetult x. xxx huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et x. xxxxx või tema esindajale oleks saadetud x.-x. xxxxxxx avaldus.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele eestkostja määramisttaotletakse, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada avalduse saabumisest.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse ning kui isiku, kellele eestkostja määramist taotletakse, vaimne seisund seda võimaldab, siis ka tema osavõtul. Kolleegium jääb tsiviilasjas 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362) väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt on nimetatud sätte eesmärk hagita menetluse eripära arvestades ka isiku kaitsmine, kelle vaimne tervis ei võimalda tal kohtuistungist osa võtta, kuna tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Seega peab kohus eelmenetluses välja selgitama, kas isiku, kelle suhtes eestkostja määramist otsustatakse, vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja eksperdi arvamuse kohaselt ei ole x. xxx vaimse seisundi tõttu võimeline osa võtma kohtuistungist. Iseenesest asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil osalema, ei tähenda automaatselt seda, et kohus ei peaks nimetatud isikut asjasse kaasama. Eksperdiarvamus on tõendiks TsMS § 90 lg 2 kohaselt. TsMS § 95 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Menetlustes, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalne võimalik aste. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.
14.Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis tuleb TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule
esindajaks advokaat. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle sama sätte kohaselt määrata esindajaks advokaat riigi arvel.
15.Kolleegium on samale seisukohale asunud otsustes 3-2-3-3-03 (RT III 2003, 33, 346); 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362); 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348); 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10) ja 3-2-3-105.
16.Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et kohus rikkus TsMS § 259 lg-t 2 (kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis), kui vaatas teovõimetuks tunnistamise avalduse läbi eestkosteasutuse osavõtuta. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna linn on olnud istungi toimumisest teadlik, kuid linna esindaja ei ole istungil viibinud. TsMS § 259 lg 2 järgi tuleb teovõimetuks tunnistamise avaldus läbi vaadata avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Samuti kaasata kõik asjast huvitatud isikud.
17.Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. T. Tampuu, P. Jerofejev, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.