lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-3-1-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.02.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-1-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.02.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1176
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 249 lg 2, 3Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemineSHS § 18 lg 1SHS § 19TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 256 lg 1Ütluste andmise keeldTsMS § 258 lg 1Erandjuhul tunnistamise kohustusTsMS § 259Ütluste andmisest keeldumise kordTsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 83 lg 3

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-1-05 Otsuse kuupäev Tartu, 2. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa Kohtuasi Saku valla avaldus XXXXX XXXXXXX teovõimetuks tunnistamiseks, talle eestkostja määramiseks ja hoolekandeasutusse paigutamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2/1490/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXXXX XXXXXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24. jaanuar 2005. a kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2002. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada MTÜ-le Eesti Patsientide Esindusühing
2.novembril 2004. a X. XXXXXXXXX kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.16. mail 2002. a esitas Saku vald Harju Maakohtule avalduse tunnistada XXXXX XXXXXXXX teovõimetuks ja määrata tema eestkostjaks XXXXX XXXX-XXXXXXX. 6. novembril 2002. a esitas avaldaja taotluse X. XXXXXXXX teovõime piiramiseks ja samal päeval ka taotluse X. XXXXXXXX paigutamiseks hoolekandeasutusse. 27. novembril 2002. a esitas Saku vald täiendava avalduse X. XXXXXXXX paigutamiseks erihooldekodusse. Avalduse ja selle täienduste kohaselt on X. XXXXXXX korduvalt viibinud ravil Tallinna Psühhiaatriahaiglas. Tema tervislik seisund on viimase kahe aasta jooksul tunduvalt halvenenud. X. XXXXXXXX teod on ettearvamatud. Raviarsti määratud ravimeid ta ei tarvita, samuti keeldub vabatahtlikult ravile minemast.
Kohtualluvus viibimiskoha järgi
2.Harju Maakohtu 11. detsembri 2002. a otsusega seati X. XXXXXXXX üle eestkoste, eestkostjaks määrati X. XXXX-XXXXXXX. Kohus lubas X. XXXXXXXXX oma vara käsutamise alal teha tehinguid ainult eeskostja nõusolekul, välja arvatud elukondlikud pisitehingud. Samuti otsustas kohus paigutada X. XXXXXXX erihooldekodusse kuni üheks aastaks. Otsuse kohaselt on avaldus põhjendatud. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole X. XXXXXXX nõrgamõistuslik, kuid põeb vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, mis avaldub tema tajumise-, mõttekäiguhäiretes ja tunde-tahteelu hälvetes. Temal esinevad psüühikahäired on sellise iseloomu ja ulatusega, et takistavad tal kestvalt aru saamast oma tegude tähendusest ja neid juhtimast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Avaldaja on isik, kes TsMS § 256 lg 1 alusel võib esitada nõude piiratud teovõimega isikule eestkostja määramiseks. Seega tuleb avaldus eestkostja määramiseks rahuldada. X. XXXX-XXXXXXX vastab perekonnaseaduse §-s 95 esitatud nõuetele. X. XXXXXXXX paigutamiseks hoolekandeasutusse esinevad sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 19

lg-s 1 nimetatud asjaolud " eksperdiarvamuse kohaselt põeb X. XXXXXXX vaimuhaigust ning tema psühhootiliste elamuste tõttu on olemas reaalne oht temale ja ühiskonnale ning avaldaja arvamuse kohaselt halveneb X. XXXXXXXX tervislik seisund pidevalt. Ta ei täida raviarsti juhiseid ning keeldub sotsiaaltöötajatega koostööd tegemast. Seega tuleb X. XXXXXXX tulenevalt SHS § 18 lg 1 p-st 9 paigutada erihooldekodusse ilma tema nõusolekuta.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Harju Maakohtu otsuse peale esitas 8. novembril 2004. a kohtuvea parandamise avalduse XXXXX XXXXXXX. Avaldaja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
4.Avalduse kohaselt ei kaasatud avaldajat protsessi. Kohus rikkus sellega TsMS § 249 lg 2. Kohtuotsust ei ole avaldajale saadetud. Kohus rikkus TsMS § 249 lg 3, mille kohaselt on kohtul kohustus aktiivselt protsessis osaleda. Kohus ei küsinud piiratud teovõimega isiku arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Kohus rikkus TsMS § 259, mille kohaselt kutsutakse piiratud teovõimega isik kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Kohtu otsusest ei nähtu, et seda võimalust oleks kaalutud. Kohus rikkus TsMS § 231 lg 4, jättes otsuse olulises osas motiveerimata. Rikutud on X. XXXXXXXXpõhiseaduslikke ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi, sest talt võeti vabadus ebaseaduslikult, ta ei saanud olla oma kohtuasja arutamise juures ega kaevata edasi tema suhtes tehtud kohtuotsuse peale.
5.Vastustes avaldusele leiavad Saku vald ja X. XXXX-XXXXXXX, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 3 alusel rahuldada. Harju Maakohtu 11. detsembri 2002. a otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Õige on avalduse väide, et maakohus jättis aluseta X. XXXXXXXX huvitatud isikuna asja kaasamata. Toimikust ei nähtu, et X. XXXXXXXXXX või tema esindajale oleks saadetud Saku valla avaldus.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist ja hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema kohta esitatud avaldusest.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Kolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362) väljendatud seisukohal, mille kohaselt on nimetatud

sätte eesmärk hagita menetluse eripära arvestades ka isiku kaitsmine, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) tal kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Sellest sättest tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Esmalt on kohtul võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi arvel.

10.Kohus peab samuti TsMS § 258 lg 1 alusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik, kelle suhtes määrati ekspertiis, on võimeline kohtuistungil osalema. Kahtluse korral peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada koos eksperdiga isikuga kohtudes. Kindlasti ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata sel juhtumil, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust X. XXXXXXXX võime kohta osaleda kohtuistungil. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Seega on õige avalduse väide, et kohus ei ole kaalunud X. XXXXXXXX kohtuistungile kutsumist. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lg-t 3 ja § 259 teist lauset.
11.Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 13. novembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362), 30. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-303 (RT III 2003, 33, 346), 16. novembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348) ja 14. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10).
12.Kolleegium märgib täiendavalt, et SHS § 19 alusel isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses (vt eespool viidatud lahend tsiviilasjas nr 3-23-2-04). Menetlustes, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peavad isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, olema kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses. Seega tuleb kohtutel järgida käesoleva otsuse p-des 7-10 öeldut.
13.Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.