Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-147-04 Otsuse kuupäev Tartu, 22. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja P. Jerofejev Kohtuasi Vladimir Parfjonovi hagi Kohtla-Järve linna vastu ostumüügilepingu kehtetuks tunnistamiseks, korteri ja ehitise erastamiseks ning kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 3. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-296/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Parfjonovi ja Kohtla-Järve linna kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 6. detsember 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Viru Ringkonnakohtu 3. juuni 2004. a otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus tunnustas Kohtla-Järve linna ja A. Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud KohtlaJärvel Pioneeri 15 asuva ehitise erastamise ostu-müügilepingu tühisust, jättis rahuldamata V. Parfjonovi kahju hüvitamise nõude ning mõistis kostjalt välja tervikuna hageja õigusabikulud ning 60 (kuuskümmend) krooni riigilõivu riigituludesse. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
1.Vladimir Parfjonov esitas 8. mail 2001. a Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse Kohtla-Järve linna vastu 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks põhjendusel, et selle lepinguga erastati A. Matevosjanile Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15 asuv elamu. Hageja oli KohtlaJärve linnale tasunud selles majas asuva korteri nr 18 erastamiseks 10. veebruaril 1997. a 3500 EVP krooni. 18. märtsi 2003. a täiendavas hagiavalduses palus hageja erastada temale vaidlusalune eluruum ja mõista kostjalt varalise kahju hüvitamiseks välja kokku 654 671 krooni (linnakohtu otsuses 652 671 krooni). Hageja väidetud kahju koosnes kohtukuludest, teise eluruumi üürimisega seotud kulutustest, hageja materiaalsel vastutusel olnud vara kaotsiminekust ja tema isikliku vara maksumusest ning hüvitisest selle eest, et hageja ei saanud kahe aasta ja kolme kuu jooksul töötada.
2.Kohtla-Järve linn hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et temaga oleks sõlmitud erastamise ostu-müügileping. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et esitas tähtaegselt erastamise kohustatud subjektile avalduse eluruumi erastamiseks selle üürnikuna. Lisaks oli sellel ajal Kohtla-Järve Linnakohtus hageja ja AS Kohtla Elamu vahel käimas kohtuvaidlus üürilepingu kehtivuse üle Pioneeri 15-18 asuva eluruumi kasutamiseks. Ostueesõigusega erastamise aluseks on aga üürilepingu olemasolu. Kostja vastuse kohaselt on 9. jaanuaril 2001. a Kohta-Järve linna ja Askanaz Matevosjani vahel sõlmitud erastamise ostu-müügileping kehtiv, kuna see sõlmiti kooskõlas kehtivate õigus- ja haldusaktidega. 1999. aastal kinnitatud munitsipaalvara erastamise programm 2000. aastaks nägi ette Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15 asuva elamu erastamise tervikuna eelläbirääkimistega pakkumise korras. Tähtaegselt esitas pakkumise elamu erastamiseks ainult A. Matevosjan, kes tunnistati ka
erastamiskonkursi võitjaks. Kostja leiab, et hageja ei ole õigustatud nõudma 2001. aastal sõlmitud erastamise ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist, kuna hageja ei ole lepingu pooleks ning ta ei osalenud ka erastamiskonkursil. Kõik elamuga seotud üürilepingud läksid erastamislepinguga üle A. Matevosjanile ning seega ei ole hageja huve kuidagi rikutud.
3.Kolmas isik A. Matevosjan palus jätta hagi rahuldamata.
4.Ida-Viru Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2003. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis Kohtla-Järve Linnavalitsuselt välja alusetult saadud 3500 EVP krooni. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus kohaldas eluruumide erastamise seaduse (EES) §-de 3, 4 ja 5 sätteid ning leidis, et eluruume, mille üürniku vastu on esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ei erastata kuni hagi lahendamiseni kehtestatud korras. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15-18 asuva korteri erastamist, kuna kohtuistungil ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks eluruumide erastamise kohustatud subjektile tähtaegselt esitanud kirjaliku avalduse tema kasutuses oleva korteri erastamiseks. 3500 EVP krooni, mis hageja maksis AS-le Astet, kes oli erastamise kohustatud subjekti Kohtla-Järve Linnavalitsuse volitatud esindaja, tuleb tagastada kui alusetult saadu. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda kogu Pioneeri 15 asuva elamu erastamist, kuna ta ei osalenud eelläbirääkimistega pakkumisel. Samuti ei ole tal õigus nõuda A. Matevosjaniga sõlmitud erastamise ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist, kuna A. Matevosjan osales erastamisel, võitis selle ning seaduse kohaselt tuligi temaga sõlmida Kohtla-Järvel Pioneeri 15 asuva ehitise ostu-müügileping. Kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata, kuna ei tuvastanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel. Maakohus luges tõendatuks, et kostja käitus erastamisprotsessis õiguspäraselt.
5.Viru Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldataks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Viru Ringkonnakohus tühistas 3. juuni 2004. a otsusega Ida-Viru Maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tunnustas Kohtla-Järve linna ja A. Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15 asuva elamu ostu-müügilepingu tühisust. Kohtla-Järve linnalt mõisteti välja advokaadi abi eest 2566 krooni ja 50 senti ning riigituludesse riigilõivu 60 krooni. Kohtla-Järvel Pioneeri 15 asuva ehitise ja eluruumi koos maaga erastama kohustamise ja materiaalse kahju hüvitamise hagi jäeti rahuldamata.
7.Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on Kohtla-Järve Linnakohtu 17. mai 1999. a otsusega tuvastatud, et hagejal on kehtiv üürileping Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15-18 asuva eluruumi kasutamiseks ja ta on esitanud avalduse korteri erastamiseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ka asja materjalide ja poolte seletustega tõendatud, et hageja esitas avalduse eluruumi erastamiseks
õigeaegselt ja tasus selle eest 3500 EVP krooni. Kohtule ei esitatud tõendeid, et hageja ei esitanud erastamise avaldust EES §-s 5 sätestatud tähtajaks, mis on EES § 9 kohaselt üks aluseid eluruumi erastamiseks avalikul enampakkumisel. Asjaolusid, mis oleks andnud õiguse kostjal Kohtla-Järve linnas Pioneeri 15-18 asuv eluruum enampakkumisel erastada, ei esine. Need seaduserikkumised on asjas olulised ning seetõttu tuleb tunnustada ostu-müügilepingu tühisust.
8.Hageja nõue ehitise ja maa erastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna selle küsimuse lahendamine kuulub Kohtla-Järve Linnavalitsuse pädevusse pärast eluruumi erastamise küsimuse lahendamist vastavalt eluruumide erastamise seadusele.
9.Hageja nõude materiaalse kahju hüvitamiseks jättis ringkonnakohus rahuldamata "põhjusliku seose ja tõendamatuse puudumise" tõttu. Hageja peab esitama tõendid põhjusliku seose kohta temale varalise kahju tekkimise ja kostja tegevuse kohta. Veel märkis ringkonnakohus, et tagastavate EVP-de summa saab otsustada pärast erastatava eluruumi hinna määramist EES § 7 kohaselt.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kassatsioonkaebused esitasid V. Parfjonov ja Kohtla-Järve linn.
11.Hageja esitas kassatsioonkaebuse kogu ringkonnakohtu otsuse peale. Tema arvates on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse norme ja valesti kohaldanud eluruumide erastamise seaduse sätteid. Hageja palub rahuldada kõik tema nõuded ja täiendavalt kostjalt välja mõista 12 000 krooni kulude ja ebamugavuste katteks, mis tekkisid Kohtla-Järve Linnavalitsuse tegude tagajärjel.
12.Kohtla-Järve linn palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega tunnustati ostumüügilepingu tühisust ja mõisteti kostjalt välja õigusabikulud 2566 krooni ja 50 senti ning riigituludesse riigilõiv 60 krooni. Kostja palus ka selles osas jätta hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et Kohtla-Järve Linnakohtu 17. mai 1999. a otsusega on tuvastatud hageja poolt avalduse esitamine korteri erastamiseks. Nimetatud otsusega tuvastati üksnes üürisuhte olemasolu AS Kohtla Elamu ja V. Parfjonovi vahel. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 231 lg-t 3 ja § 227 lg-t 2, kuna kohtu järeldus on põhjendamata ja ei vasta asjas kogutud tõenditele. Ringkonnakohtu otsus ei ole täidetav osas, milles leiti, et linnavalitsusel tuleb kõigepealt lahendada hageja avaldus Kohtla-Järvel Pioneeri 15-18 asuva eluruumi erastamiseks. Sellist avaldust pole esitatud. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et hageja ei olekski saanud korterit erastada, kuna
1.märtsist 1997. a kuni 17. maini 1999. a oli Kohtla-Järve Linnakohtu menetluses hagi V. Parfjonovi vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks. Samuti ei pööranud kohus tähelepanu kostja väidetele, et hageja eelläbirääkimistega pakkumisel avaldust ei esitanud ning pakkumismenetlusest osa ei võtnud. Samas soovib hageja nii korteri kui kogu elamu erastamist endale. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes seaduse oluline rikkumine, mis tõi kaasa 2001. a sõlmitud erastamislepingu tühisuse. Ainsa põhjusena on toodud välja kohtu ekslik järeldus, et hageja esitas tähtaegselt eluruumi ostueesõigusega erastamise avalduse. Kohtukulude osas märkis kostja, et kuna hageja nõuded rahuldati osaliselt, pidi kohus õigusabikulude
väljamõistmisel lähtuma rahuldatud nõuete suurusest. Kohus mõistis aga õigusabikulud tervikuna välja kostjalt.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu osas, millega tunnustati Kohtla-Järve linna ja A. Matevosjani vahel
9.jaanuaril 2001. a sõlmitud Kohtla-Järvel Pioneeri 15 asuva ehitise erastamise ostu-müügilepingu tühisust ning jäeti rahuldamata Vladimir Parfjonovi kahju hüvitamise nõue ja mõisteti hageja õigusabikulud välja kostjalt. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks arutamiseks Ida-Viru Maakohtule. Muus osas ei anna kassatsioonkaebuste väited alust kohtuotsuse tühistamiseks.
14.Ringkonnakohus tunnustas Kohtla-Järve linna ja A. Matevosjani vahel 9. jaanuaril 2001. a sõlmitud Kohtla-Järvel Pioneeri 15 asuva ehitise ostu-müügilepingu tühisust. Erinevalt maakohtust leidis Viru Ringkonnakohus, et Vladimir Parfjonovi esitas õigeaegselt Kohtla-Järvel Pioneeri 15-18 asuva eluruumi erastamisavalduse. Seejuures tugines apellatsioonikohus Kohtla-Järve Linnakohtu 17. mai 1999. a otsusele tsiviilasjas nr 2-982/97. Selles otsuses on lause "...Ka ei ole kostja esitanud kohtule korteri ostu-müügilepingut, kuigi väidab, et on korteri erastanud ja selle eest Kohtla-Järve Linnavalitsusele tasunud." Kolleegium märgib, et selle lausega ei ole kohus tuvastanud erastamisavalduse esitamist. Kui kohus leiab, et see on tuvastatud mõnes teises kohtuotsuse osas, siis tuleb sellele osundada. Erastamisavalduse õigeaegse esitamise tuvastamisel on ringkonnakohus viidanud üldsõnaliselt ka asja materjalidele ja poolte seletustele. Millised asja materjalid tõendavad, et V. Parfjonov esitas erastamisavalduse õigeaegselt, kohtuotsusest ei selgu. Sellega rikkus kohus TsMS § 330 lg-t 4, mis kohustab osundama tõendile, millest kohus teeb järelduse asjaolu olemasolu või puudumise kohta. Samuti ei selgu kohtuotsusest, millal andis kostja esindaja seletuse, millest järeldub erastamisavalduse tähtaegne esitamine.
15.Vastavalt TsMS § 330 lg-le 4 märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Tulenevalt TsMS § 231 lg-st 4 ja § 330 lgst 5 peab ringkonnakohus juhul, kui ta tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, põhjendama, miks ta ei nõustu maakohtu põhjendustega ning hageja või kostja väidetega. Ringkonnakohus ei ole tähtaegselt erastamisavalduse esitamise tuvastamisel arvestanud kostja väiteid, mida arvestas maakohus, leides, et Kohtla-Järvel Pioneeri 15-18 asuva korteri erastamine V. Parfjonovile oli välistatud üürilepingu üle peetava vaidluse tõttu. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta kostja väite osas, mille kohaselt ei ole V. Parfjonov esitanud kohtule oma ostueesõigusega erastamisavalduse koopiat, mis tal sellise avalduse esitamise korral peaks olemas olema. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, kuidas 3500 EVP krooni maksmine 10. veebruaril 1997. a tõendab erastamisavalduse tähtaegset esitamist.
16.Ringkonnakohus on erastamisavalduse õigeaegse esitamise tuvastatuks lugemisel märkinud, et kostja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, mille esinemisel oleks Kohtla-Järve linnal olnud
õigus Pioneeri 15-18 asuv eluruum enampakkumisel erastada. Sellega on ringkonnakohus põhjendamatult ümber pööranud tsiviilkohtumenetluses kehtiva tõendamiskoormise ning sisuliselt vabastanud hageja oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustusest. Sellega on apellatsioonikohus rikkunud TsMS § 91 lg-t 1, mille kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited.
17.Seoses hageja nõudega tuvastada 9. jaanuari 2001. a lepingu tühisus märgib kolleegium täiendavalt järgmist. Selles lepingudokumendis sisaldub nii võlaõiguslik ostu-müügileping kui ka asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmise kohta (lepingu p 7.2). Võlaõiguslik ostu-müügileping ei mõjuta selle lepingu pooleks mitteoleva V. Parfjonovi õigusi ja kohustusi. Selle lepinguga üksnes võeti kohustus omand üle anda (TsK § 242 lg 1). Seega puudub hagejal õiguslik huvi selle lepingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja õiguslik huvi võib olla suunatud aga omandi üleandmise kokkuleppe (lepingudokumendi p-s 7.2 sisalduv asjaõigusleping) tühisuse tuvastamisele, kuna just see kokkulepe oli omandiõiguse tekkimise aluseks (AÕS § 92). Täpsemalt on lepingute eristamisel peatutud näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse 3-2-1-128-03 (RT III 2003, 35, 368) p-des 10 ja 12 ning otsuse 32-1-127-03 (RT III 2003, 34, 357) p-des 27-29. Samuti otsustes 3-2-1-130-01 (RT III 2002, 1, 7) ja 32-1-2-02 (RT III 2002, 5, 51). Olenemata sellest, kumma lepingu tühisuse tuvastamist hageja soovib, on ta oma nõude esitanud mõlema lepingupoole, nii Kohtla-Järve linna kui Askanaz Matevosjani vastu. TsMS § 77 kohaselt lasus kohtul kohustus kaasata A. Matevosjan asja kostjana. Seda pole tehtud ja seetõttu tuleb asi TsMS § 362 p 4 alusel tühistatud osas saata uueks arutamiseks esimese astme kohtusse.
18.Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, et kohus on põhjendamatult hageja õigusabikulud tervikuna välja mõistnud kostjalt. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus hagi osalisel rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Ringkonnakohus rahuldas hagi erastamise ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamise osas, hageja nõuded talle vaidlusaluse eluruumi erastamiseks ja kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Sellest tulenevalt puudus ringkonnakohtul alus kogu õigusabikulu väljamõistmiseks kostjalt.
19.Hageja esitatud kahju hüvitamise nõude osas ei vasta apellatsioonikohtu otsus TsMS §-de 227 lg 1 ja 330 lg 4 nõuetele. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist põhjendas apellatsioonikohus järgmiselt: "...nõue materiaalse kahju hüvitamiseks põhjusliku seose ja tõendamatuse puudumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Hageja peab esitama tõendid põhjusliku seose kohta temale materiaalse kahju tekkimise ja kostja tegevuse kohta. ... asja läbivaatav kohus võib teha protsessiosalisele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid." Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milline õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustise element on tõendamata. Kas tõendamata on kahju, kahjutekitaja õigusvastane tegevus või ainult põhjuslik seos nende vahel. Samuti ei selgu kohtuotsusest, millise seaduse alusel ringkonnakohus kahju hüvitamise nõuet lahendas. Kohaldatava seaduse selgitamisel on oluline, millal pandi toime teod, millega hageja arvates talle kahju tekitati. Kolleegium märgib, et materiaalse kahju hüvitamise nõude lahendamine võib olla raskendatud ka
seetõttu, et hagiavaldusest (Kohtla-Järve Linnakohtu t l-d 95-97) ei selgu, millised olid need KohtlaJärve linna õigusvastased teod, millistega hageja arvates talle kahju tekitati. Selles osas võib osutuda vajalikuks lasta hagejal viia hagiavaldus vastavusse TsMS § 147 lg 1 p-de 4 ja 5 nõuetega. Samuti tuleb kohtul võtta seisukoht kahju hüvitamise hagilt riigilõivu tasumise osas.
20.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata Vladimir Parfjonovi nõue kohustada linna talle eluruumid erastama. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on määruses nr 3-2-1-34-96 (RT III 1996, 24, 330) asunud seisukohale, et halduskohtu pädevusse kuulub vaidlus eluruumi erastamise üle enne erastatava eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimist ning maa- või linnakohtu pädevusse kuulub vaidlus, mis tekib eluruumi ostu-müügilepingust. Selline seisukoht on leidnud kinnitust ka hilisemas kohtupraktikas eluruumide erastamisel tekkinud vaidluste lahendamisel (vt tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-101-98 (RT III 1998, 28, 275), üldkogu otsus 3-4-1-10-00 (RT III 2001, 1, 1), tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelise erikogu määrus nr 3-3-4-3-01). Käesoleval juhul ei ole Kohtla-Järve linn ja V. Parfjonov sõlminud erastamise ostu-müügilepingut. Hageja esitatud nõuded talle Kohtla-Järvel Pioneeri 15-18 asuva eluruumi erastamiseks ja terve Pioneeri 15 asuva ehitise erastamiseks ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse, kuna need ei tulene erastamise ostu-müügilepingust. Ostu-müügilepingule eelnevad toimingud viiakse läbi haldusmenetluse raames ja nende õiguspärasuse kontroll toimub halduskohtus. A. Kull, H. Jõks, P. Jerofejev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.