Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-3-04 Kohtuotsuse kuupäev Tartu, 14. detsember 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtuasi XXXX XXXXX avaldus XXXX XXXXXXX eestkostja määramiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2- 795/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXXX XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15. november 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2003. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule 5. augustil 2004. a XXXX XXXXX kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXX XXXX esitas 21. mail 2003. a Tartu Maakohtule avalduse oma ema XXXX XXXXX teovõime piiramiseks ja talle eeskostja määramiseks. 16. oktoobril 2003. a täiendas X. XXXX oma avaldust taotlusega paigutada X. XXXX erihooldekodusse, kuna ta on ohtlik ümbritsevatele inimestele. Avalduse kohaselt põeb X. XXXX süvenevat vaimuhaigust, ta on vaenulikult meelestatud perekonnaliikmete vastu. Avaldaja arvates ei saa X. XXXX aru toimuvast, võib teha endale kahjulikke tehinguid ning vajab seetõttu eestkostet. Avaldaja on nõus olema oma ema eestkostja.
2.Tartu Maakohus kuulas ära avaldaja seletuse, eestkosteasutuse esindaja seisukoha, tunnistaja ütlused, eksperdi arvamuse ning leidis, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus seadis eestkoste piiratud teovõimega X. XXXXX üle. Eestkostjaks määrati X. XXXX. Kohus keelas X. XXXXXX teha iseseisvaid tehinguid, millest tulenevalt tunnistas X. XXXXX valimisõiguse osas teovõimetuks TsMS § 260 lg 4 alusel. Kohus paigutas X. XXXXX tema enda nõusolekuta üheks aastaks hoolekandeasutusse tugevdatud järelevalvega osakonda.
3.Eestkosteasutuse esindaja leidis, et X. XXXX on sobiv isik eestkostjaks.
4.Kohtupsühhiaatria ekspert I. Laas koostas 5. septembril 2003. a ekspertiisiakti, millest nähtus, et eksperdil ei olnud võimalik X. XXXXXXX vestelda, sest uuritav leidis, et psühhiaatri abi võib vajada tema poeg ning keeldus eksperti majja sisse laskmast. Seetõttu kuulas kohus eksperdi juuresolekul kohtuistungil ära avaldaja seletuse, eestkosteasutuse esindaja arvamuse ja tunnistaja ütlused, milliste tõendite alusel andis ekspert I. Laas arvamuse, et X. XXXX põeb vaimuhaigust, mis algas 4-5 aastat tagasi. X. XXXXX tervis on pidevalt halvenenud. Ta ei saa aru oma tegude tähendusest ja ei ole võimeline neid juhtima. Ekspert on seisukohal, et X. XXXX võib olla ohtlik. Ta ei ole kodus hooldatav ning vajab paigutamist erihooldekodusse tugevdatud järelevalve alla.
Eksperdi arvamusest ilmneb, et X. XXXXXX puudub täielikult kriitika oma vaimse seisundi suhtes. Käitumine on ajendatud meelepetetest ja luulust. Kohus leidis, et X. XXXXX enda huvides on keelata tal kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta.
5.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHKS) § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse alusel järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isik on vaimuhaige või alkohoolik või narkomaan; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kohus leidis, et on olemas seaduses sätestatud alused X. XXXXX paigutamiseks hoolekandeasutusse ilma tema nõusolekuta üheks aastaks. Eksperdi arvamuse kohaselt annab X. XXXXX vaimne seisund alust arvata, et ta võib olla ohtlik teistele isikutele, kui ta ei ole paigutatud hooldekodusse tugevdatud järelevalve alla.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse X. XXXX. Avalduse põhjenduste kohaselt rikkus kohus SHKS § 19 lg-t 1, § 31 ja § 32. Kohus ei uurinud hoolikalt, kas esinevad kõik isiku hoolekandeasutusse paigutamiseks vajalikud tingimused. Kohus püüdis tuvastada, kas X. XXXXXX esines vaimuhaigus, kuid see ei ole piisav isiku vabaduse piiramiseks. Kohtu esitatud küsimustes eksperdile ei püütudki tuvastada X. XXXXX ohtlikkust iseendale või teistele, vaid tema kestvat võimet aru saada oma tegudest ja neid juhtida, mis iseenesest ei saa olla aluseks SHKS § 19 lg-s 1 sätestatud vabaduse piiramiseks. Enne kui võtta isikult vabadus, tuleb SHKS § 19 lg-st 1 lähtudes ammendada muud võimalused. Kuna X. XXXXX ei kaasatud protsessi, ei olnud tal võimalik esitada tõendeid enda kaitseks ja kohtu kasutuses olnud tõendid olid ühepoolsed. Keegi ei küsinud X. XXXXX arvamust ega selgitanud välja tema tahet. Avaldaja arvates on ebaõige kohtute praktika, mille kohaselt psühhiaater diagnoosib elusal inimesel vaimuhaiguse tunnistajate ütluse alusel isiku endaga kohtumata. Seaduses ei ole reguleeritud, kuidas peab toimuma kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemine tsiviilasjades ja milline on andmete miinimum, millele tuginedes kohtupsühhiaatriaekspert võib arvamuse anda. Kuna kohtupsühhiaatriaeksperdi arvamust küsitakse enamasti sellistes asjades, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab olema kindlasti sätestatud, et isikut, kes on kõne- ja kontaktivõimeline, peab ekspert isiklikult uurima. X. XXXX ei saanud informatsiooni tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest, teda ei kaasatud protsessiosalisena ja tal puudus protsessis esindaja. Ekspertiisiaktist nähtub, et eksperdi arvates oli X. XXXXX kohtuistungist osavõtt vajalik. Kohus ei üritanudki teda menetlusse kaasata. Avaldajal ei olnud võimalik teostada oma protsessiteovõimet. X. XXXX ei ole saanud kohtust tema kohta tehtud kohtuotsust, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada apellatsioonkaebust. X. XXXXXX puudus võimalus tõhusale menetlusele enda kaitseks.
Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, milliste X. XXXXX huvide kaitseks talle eestkostja määrati ning miks talle ei saa jätta ühtegi õigust. Eestkostja määramise avaldusest ei nähtu, kas X. XXXX soovib X. XXXXX endale eestkostjaks. SHKS § 19 on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega, sest isiku sundkorras hooldekodusse paigutamise avalduse läbivaatamiseks puudub kohtul reeglistik. Rikutud on X. XXXXX põhiseaduslikke ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi, sest talt võeti vabadus ebaseaduslikult, ta ei saanud olla oma kohtuasja arutamise juures ega kaevata edasi tema suhtes tehtud kohtuotsuse peale.
7.Tartu Vallavalitsus vaidleb kohtuvigade parandamise avaldusele vastu.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja avaldus tuleb TsMS § 372 lg 1 p 2 alusel rahuldada ja asi saata TsMS § 362 p 4 alusel Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele eestkostja määramist ja kelle hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta taotletakse, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Asjaolu, et maakohus on X. XXXXX kutsunud 20. septembril 2003. a toimunud istungile, ei tähenda iseenesest seda, et linnakohus oleks täitnud kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõudeid X. XXXXX asja kaasamisel.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse ning kui vaimne seisund seda võimaldab, siis ka isiku, kelle eestkostja määramist taotletakse, osavõtul. Seega peab kohus eelmenetluses välja selgitama, kas vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kahtluse korral peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada koos eksperdiga isikuga kohtudes. Kohus ei tohi jätta isikut ära kuulamata, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Samasugusele seisukohale on Riigikohus asunud 13. novembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 ( RT III 2003, 35, 362) ja
16.novembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348). Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust X. XXXXX võime kohta osaleda kohtuistungil. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lõikeid 2 ja 3 ning § 259.
10.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas ei ole ekspert uuritavaga isiklikult kohtunud. Kolleegium leiab, et menetluses, millega piiratakse isiku teovõimet ja/või isik paigutatakse hoolekandeasutuse tugevdatud järelevalvega osakonda, on lubamatu see, et ekspert ilma uuritavaga kohtumata annab hinnangu tema vaimsele tervisele ja samuti ka tema ohtlikkusele iseenda ja teiste inimeste vastu. Menetlustes, mille juriidiliseks tagajärjeks on isikuõiguste piiramine, peab kolleegiumi arvates kõne- ja kontaktivõimeliste isikut ekspert isiklikult uurima.
11.Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis tuleb TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindajaks advokaat. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle sama sätte kohaselt määrata esindajaks advokaat riigi arvel.
12.Kolleegium ei soostu kohtuvigade parandamise avalduse väitega, et SHKS § 19 on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega, sest kohtul puuduvad reeglid, mille alusel isiku sundkorras hooldekodusse paigutamise avaldust läbi vaadata. Kolleegium on oma 16. novembri 2004. a lahendis nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33, 348) leidnud, et TsMS § 9 lg 2 kohaselt kohaldab kohus protsessisuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Kui selline seadusesäte puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Samuti leidis kolleegium viidatud lahendis, et hagita menetluses on isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses.
13.Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. V. Kõve, P. Jerofejev, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.