lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-3-2-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 16.11.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-2-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
16.11.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1204
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-2-04 Otsuse kuupäev Tartu, 16. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Tartu linna avaldus XXXXX XXXXXXX eestkostja määramiseks ja tema paigutamiseks hoolekandeasutusse. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 6. märtsi 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2372/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXXXX XXXXX, kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 18. oktoober 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. märtsi 2003. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule 23. juulil 2004. a XXXXX XXXXXX kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.18. detsembril 2002. a esitas Tartu linn Tartu Maakohtule avalduse XXXXXX XXXXXXXX eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei saa X. XXXXX aru oma tegude tähendusest ning ei ole võimeline neid juhtima. E. K on andnud kirjaliku nõusoleku olla X. XXXXXXXX eestkostjaks. Eestkosteasutus on seisukohal, et E. K sobib eestkostjaks. Kuna X. XXXXX võib olla oma tervisliku seisundi tõttu ohtlik nii iseendale kui teistele isikutele, siis on vajalik paigutada ta tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse.
2.Tartu Maakohus rahuldas 6. märtsi 2003. a otsusega Tartu linna avalduse ja seadis eestkoste piiratud teovõimega X. XXXXXX üle. Eestkostjaks määrati E. K. X. XXXXXXX keelati teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta, millest tulenevalt tunnistati X. XXXXX ühtlasi valmisõiguse osas teovõimetuks. X. XXXXX paigutati tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse üheks aastaks. Maakohtu otsuse kohaselt esineb X. XXXXXXX luululine häire. Samaaegselt on X. XXXXXXX orgaaniline ajukahjustus, mis avaldub sügavates mäluhäiretes, intellekti tagasilanguses ja igapäevaeluga toimetulematuses. Ekspertiisiakti kohaselt ei võimalda X. XXXXXX vaimne seisund tal anda arvamust talle eestkostja määramise ning eestkostja isiku kohta. X. XXXXX ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima. Järelikult ei ole X. XXXXX võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning ta tuleb tunnistada ka valimisõiguse osas teovõimetuks. X. XXXXX tuleb paigutada tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutusse, sest tal on diagnoositud paranoidne häire, ta võib olla ohtlik endale või teistele. Muid abinõusid ei ole võimalik rakendada, sest puuduvad lähedased isikud, kes nõustuksid X. XXXXXX hooldama, tagades pideva järelevalve.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse X. XXXXX. Avalduse põhjenduste kohaselt rikkus kohus sotsiaalhoolekande seaduse (SHKS) § 19 lg-t 1, § 31 ja § 32. Kohus ei uurinud hoolikalt, kas esinevad kõik isiku hoolekandeasutusse paigutamiseks vajalikud tingimused. Kuna X. XXXXXX ei kaasatud protsessi, ei olnud tal võimalik esitada tõendeid enda

kaitseks ja kohtu kasutuses olnud tõendid olid ühepoolsed. Keegi ei küsinud asja kohta X. XXXXXX enda arvamust ega selgitanud välja tema tahet. Kohus rikkus TsMS § 95 lg-t 2 ja TsMS § 249 lg-t 3, juhindudes vaid ekspertiisiaktist, jättes kontrollimata, kas avalduses esitatud asjaolusid tõendavad ka muud tõendid. Kohtuotsuses pole põhjendatud, milliste X. XXXXXX huvide kaitseks talle eestkostja määrati ning miks talle ei saa jätta ühtegi õigust. Eestkostja määramise avaldusest ei nähtu, kuidas see puudutas Tartu linna huve ja kas X. XXXXX soovib E. K enda eestkostjaks. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud X. XXXXXX istungile kutsumise võimalust. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega, sest isiku sundkorras hooldekodusse paigutamise avalduse läbivaatamiseks puudub kohtul reeglistik. Rikutud on X. XXXXXX põhiseaduslikke ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi, sest talt võeti vabadus ebaseaduslikult, ta ei saanud olla oma kohtuasja arutamise juures ega kaevata edasi tema kohta tehtud kohtuotsuse peale. X. XXXXXX ei kutsutud kohtuistungile. Isegi kui X. XXXXX ei olnud võimeline kohtuistungil osalema, pidi tal olema võimalus väljendada oma seisukohti muul talle sobivamal moel. X. XXXXX ei saanud tema kohta käivat kohtuotsust, mistõttu ei olnud tal võimalik esitada apellatsioonkaebust. X. XXXXXXX puudus võimalus tõhusale menetlusele enda kaitseks.

4.Tartu linn kohtuvea parandamise avaldusele vastanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 2, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada, sest Tartu Maakohus on otsustanud X. XXXXXX õiguste üle ilma teda asja kaasamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele eestkostja määramist ja kelle hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta taotletakse, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab, kutsutakse ta kohtuistungile. Seega peab kohus pärast isiku asja kaasamist välja selgitama, kas tema vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kahtluse korral peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada koos eksperdiga isikuga kohtudes. Kohus ei tohi jätta isikut ära kuulamata, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid

isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Samasugusele seisukohale on Riigikohus asunud 13. novembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362). Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust X. XXXXXX võime kohta osaleda kohtuistungil. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lõikeid 2 ja 3 ning § 259. Kolleegium leiab samuti, et kohtuotsusest peab nähtuma, miks kohus nõustub eksperdi arvamusega, mille kohaselt on põhjendatud isiku istungile kutsumata jätmine.

7.Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis tuleb TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindajaks advokaat. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle sama sätte kohaselt määrata esindajaks advokaat riigi arvel.
8.Kolleegium ei soostu kohtuvigade parandamise avalduse väitega, et SHKS § 19 on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega, sest kohtul puuduvad reeglid, mille alusel isiku sundkorras hooldekodusse paigutamise avaldust läbi vaadata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 2 kohaselt kohaldab kohus protsessisuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Kui selline seadusesäte puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Isiku õigusi ja vabadusi võib piirata üksnes siis, kui see võimalus on otse ette nähtud seaduses. Kolleegium leiab, et sotsiaalhoolekande seaduse § 19 alusel isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses. TsMS § 249 lg 2 kohaselt kaasab kohus hagita menetlusse kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Sama paragrahvi 3. lõike järgi on kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud ka siis, kui vastuväited avaldusele puuduvad. Samuti nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel avaldaja kulul. Kolleegium leiab, et hagita menetluses on isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses.
9.Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei saa seaduse kohaselt olla kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.