lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-4-2-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 18.10.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-4-2-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
18.10.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
660
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-4-2-04 Määruse kuupäev Tartu, 18. oktoober 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Julia Laffranque, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Kohtuasi Pädeva kohtu määramine pensioniõigusliku staa"i tuvastamise asjas. Menetluse alus Riigikohtus Harju Maakohtu 28. septembri 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2/1685/04 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Määrata pensioniõigusliku staa"i tuvastamine halduskohtu pädevusse.
2.Saata Valentina Kerneri avalduse alusel Harju Maakohtus algatatud tsiviilasi nr 2/1-685/04 menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Valentina Kerner töötas väidetavalt ajavahemikul 9. septembrist 1975. a 3. veebruarini 1981. a ettevõttes Estrõbsnabsbõt.
2.Kuna nii V. Kerneril kui ka Rahvusarhiivil puudusid tõendid V. Kerneri töötamise kohta nimetatud ettevõttes ajavahemikul 1975. a - 1981. a, selgitas Tallinna Pensioniamet V. Kernerile 2. märtsil 2004. a saadetud kirjas, et ettevõttes Estrõbsnabsbõt töötamise tõestamiseks tuleb V. Kerneril pöörduda halduskohtusse.
3.V. Kerner esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu V. Kerneri tööstaa"i kinnitamiseks ettevõttes Estrõbsnabsbõt ajavahemikul 9. septembrist 1975. a 3. veebruarini 1981. a.
4.
Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-1225/2004 jäeti kaebus käiguta ja anti kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Halduskohus leidis, et kaebusest ei selgu, kas kaevatakse Pensioniameti toimingu või otsuse peale või soovitakse väidetava avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist. Halduskohus asus seisukohale, et kui kaevatakse Pensioniameti haldusakti või toimingu peale, siis allub asi Tallinna Halduskohtule; kui soovitakse kindlaks teha töötamist ettevõttes Estrõbsnabsbõt, tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg-le 1 pöörduda Tallinna Linnakohtusse. Kuni ei ole selge kaebuse sisu ja taotlus, ei ole ka selge selle alluvus halduskohtule. Ühtlasi hoiatas kohus, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
5.Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2004. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult, kuna kaebuse esitaja puudusi ei kõrvaldanud.
6.V. Kerner esitas Tallinna Linnakohtule avalduse pensioniõigusliku staa"i kindlakstegemiseks. Tallinna Linnakohus keeldus 23. aprilli 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2/23-3218/04 avalduse vastuvõtmisest ja tagastas selle TsMS § 149 lg 2 p 7 alusel, kuna avaldus ei olnud esitatud avaldaja elukohajärgsele kohtule.
7.V. Kerner esitas 28. mail 2004. a Harju Maakohtule avalduse, millega palus tuvastada juriidiline fakt ja teha kindlaks V. Kerneri tööstaa" ettevõttes Estrõbsnabsbõt.
8.Harju Maakohus lõpetas TsMS § 217 p 1 alusel 28. septembri 2004. a määrusega tsiviilasjas nr 2/1685/04 menetluse V. Kerneri pensioniõigusliku staa"i tõendamise asjas ning saatis asja Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Maakohus leidis, et V. Kerner pöördus kohtusse riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks. Kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub muu seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise üldkohtus, leidis kohus, et V. Kerneri avalduse lahendamine ei kuulu maa- ega linnakohtu pädevusse. RPKS § 40 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuuluvad riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused lahendamisele halduskohtus.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

9.Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on pensioniõigusliku staa"i tõendamiseks pädeva kohtu määramise küsimuses asunud 29. oktoobri 2003. a määruses asjas nr 3-2-1-104-03 seisukohale, et riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine ei kuulu maa- ega linnakohtu pädevusse. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium
11.novembri 2003. a määruses asjas nr 3-2-1-105-03. Viidatud määrustes asus Riigikohus seisukohale, et pensioniõigusliku staa"i tuvastamine riikliku vanaduspensioni saamiseks soodustingimustel kuulub halduskohtu pädevusse.
10.Erikogu ei pea vajalikuks varasemat seisukohta muuta ning leiab, et halduskohtu pädevusse kuulub riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine ka siis, kui tegemist ei ole soodustingimustel pensioniõigusliku staa"i tuvastamisega.
11.V. Kerner esitas Harju Maakohtule avalduse, millega palus tuvastada, et ta töötas ajavahemikul
9.septembrist 1975. a 3. veebruarini 1981. a ettevõttes Estrõbsnabsbõt. Esitatud avaldusest nähtub, et V. Kerner soovib tuvastada riikliku vanaduspensioni saamiseks vajalikku pensioniõiguslikku staa"i. Vastavalt HKMS § 6 lg 3 p-le 3 ja RPKS §-le 40 tuleb V. Kerneril pensioniõigusliku staa"i tuvastamiseks pöörduda halduskohtusse, kuna riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Julia Laffranque, Jüri Põld, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.