Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-93-04 Otsuse kuupäev Tartu, 29. september 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi OÜ Victoria Shipping hagi AS Transcom vastu lepingujärgse võla 3 148 180 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/191/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Victoria Shipping kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. september 2004. a Istungil osalenud isikud AS Transcom esindaja vandeadvokaat M. Mägi Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3.märtsi 2004. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.OÜ Victoria Shipping kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Victoria Shipping kassatsioonkaebuselt
15.aprillil 2004. a makstud kautsjon 4 802 (neli tuhat kaheksasada kaks) krooni 70 senti ja Andrei Lebedevile OÜ Victoria Shipping eest 5. aprillil 2004. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Victoria Shipping esitas 19. veebruaril 2003. a hagi AS Transcom Pärnu (pärast ühinemist ärinimi AS Transcom) vastu 3 148 180 krooni saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid AS Matcom (muudetud ärinimi AS Transcom Pärnu) ja OÜ Victoria Shipping 16. märtsil 2001. a lepingu, mille kohaselt kohustus OÜ Victoria Shipping tegema ujuvekskavaatoriga Bastion süvendustöid Rohuküla-Heltermaa laevakanalil ja Paldiski lõunasadamas. Lepingu p 4.3 järgi kohustus kostja finantseerima hagejat kokkulepitud mahus ja tähtaegadel. Iga finantseeringu osas pidid pooled eraldi kokku leppima ja koostama protokolli, mis pidi olema lepingu lahutamatu osa. Tööde teostamiseks rentis OÜ Victoria Shipping 1. märtsil 2001. a AS-lt Ehitustööde Mehhaniseerimise Trust ujuvekskavaatori Bastion ja eripraamid. Hageja täitis lepinguga võetud kohustused tellija pretensioonideta. Hageja kulud tehtud tööde osas olid kokku 12 162 224 krooni 23 senti, millest kostja jättis tasumata 3 148 180 krooni 60 senti, mis seisneb Bastioni rendikulus, kütusekulus, materjalidega varustamise kulus, lisaks pargase rent, tollikulu ja käibemaks.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja ei ole viidanud ühelegi protokollile, millest tulenevalt võiks hagejal tekkida nõudeõigus kostja vastu. Hageja ei tõendanud, et tehtud kulutused oleksid seotud vaidlusaluse lepingu täitmisega. Kostja tasus hagejale 20. märtsist 2001. a 11. juulini 2001. a esitatud arvete alusel 9 014 036 krooni. Pärast 11. juulit 2001. a ei ole hageja kostjale ühtegi arvet esitanud, millest võib järeldada, et hageja möönab esitatud nõude õigusliku aluse puudumist.
3.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-lt Transcom välja 500 270 krooni. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid 16. märtsil 2001. a töövõtulepingu süvendustööde teostamiseks Rohuküla"Heltermaa laevakanalis ja Paldiski lõunasadamas süvendusseadmega Bastion. Selle lepingu punkti 4.3 kohaselt kohustus kostja finantseerima hagejat kokkulepitud ulatuses ja
tähtaegadel ning iga finantseeringu osas pidid pooled eraldi kokku leppima ja koostama lepingu lahutamatuks osaks oleva protokolli. Pooled kirjalikke protokolle kohtule ei esitanud. Sellest võis järeldada, et kirjalikke protokolle ei koostatud. Kohtule esitatud 4. juuni 2001. a garantiikirja kohaselt kostja garanteeris Bastioni 1 000 000 krooni suuruse rendi maksmise hiljemalt 8. juuniks 2001. a ja 11. juuli 2001. a kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale 1 000 000 krooni kahe nädala jooksul pärast projektijärgsete tööde teostamist ja vastuvõttu tellija poolt.
4.Pärast 4. juunit 2001. a on kostja hagejale tasunud 3 376 924 krooni. Selle üle pooled ei vaidle. Seega tõendas kostja, et ta on garandina kohustuse täitnud. Pärast 11. juuli 2001. a kokkulepet on kostja maksnud hagejale 499 730 krooni. Objekti on asutud kasutama ja seega on kostja teostatud töö vastu võtnud. Tsiviilkoodeksi § 369 lg 1 järgi pidi tellija maksma töövõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist, kui seaduse või lepinguga ei ole teisti kindlaks määratud. Kuna kokkulepitud summast on maksmata 500 270 krooni, siis tuleb see kostjalt hageja kasuks sisse nõuda. Ülejäänud hagi hinna maksmise kohta pooltel kirjalik kokkulepe puudub ja hageja pole tõendanud ka suulise kokkuleppe olemasolu.
5.AS Transcom esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas. Kohtuotsust ei vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. märtsi 2004. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis OÜ Victoria Shipping hagi 3 148 180 krooni 63 sendi saamiseks rahuldamata.
7.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustamata asjaoluks see, et hageja alates 14. juulist 2001. a enam töid ei teostanud ning töövõtulepingu alusel on kostja hagejale maksnud 9 014 043 krooni. Tsiviilvaidlus on pooltel tekkinud 16. märtsi 2001. a töövõtulepingu täitmisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 11. juuli 2001. a kokkuleppe alusel 1 miljon krooni ja kas 11. ja 13. juulil 2001. a esitatud arvete alusel makstud 499 730 krooni on makstud lepingu või kokkuleppe alusel. Pooled kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et pärast 11. juulit 2001. a tasus hageja 499 730 krooni 16. märtsi 2001. a lepingu alusel. Kuigi 499 730 krooni tasus kostja pärast 11. juulit 2001. a, ei anna see iseenesest alust pidada seda makset tasumiseks kokkuleppe alusel.
8.Ekslik on maakohtu järeldus, et kostja peab hagejale tasuma 11. juuli 2001. a kokkuleppe alusel veel 500 270 krooni. 11. juuli 2001. a kokkuleppe sisust tulenevalt ei olnud selle sõlmimise hetkel kokkuleppes silmas peetud töid veel teostatud. Asjas ei leidnud tõendamist, et kõnealuste tööde projekti oleks koostatud. Samas nägi 16. märtsil 2001. a sõlmitud töövõtulepingu p 4.3 ette iga finantseeringu kohta eraldi kokkuleppe ja protokolli koostamist, mis pidi olema lepingu lahutamatu osa. Sama lepingu punkti 8.1 kohaselt võis lepingu tingimusi muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Suulised kokkulepped on kehtetud.
9.Hageja ei ole tõendanud pärast 11. juuli 2001. a kokkuleppe sõlmimist tööde teostamist. Kostja möönab, et isegi juhul, kui oleks leidnud tõendamist varem heakskiidetud konkreetne projekt, sidusid
pooled 11. juuli 2001. a kokkuleppe sõlmimisel 1 miljoni krooni tasumise puuduste kõrvaldamisega nimetatud projektis. Kuna hageja ei tõendanud, milliseid töid ja millise projekti järgi ta tegi, ei saanud kohus hageja nõuet rahuldada. Vaidlust ei ole ju selles, et 11. juuli 2001. a kokkulepe oli tingimuslik ning pidi eeldama tööde tegemist peale kokkuleppe sõlmimist. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast kokkuleppe sõlmimist töid ei tehtud.
10.Kohus on asja läbivaatamisel ebaõigesti määratlenud poolte tõendamiskoormise ja jätnud kostja vastuväited tähelepanuta. Hageja taotles kostjalt 1 miljoni krooni maksmist kokkuleppe alusel. Kui kostja väitis, et 11. juuli 2001. a kokkuleppes nimetatud projektijärgseid töid ei teostatud ja tal seetõttu maksmise kohustust ei tekkinud, oleks hageja pidanud oma nõuet, s.t konkreetsete tööde tegemist pärast 11. juulit 2001. a, tõendama.
11.Kohus on otsuses põhjendanud hagi rahuldamist sellega, et töövõtulepingu objekti on asutud kasutama ja seega on kostja teostatud tööd vastu võetud. Kostja on õigesti märkinud, et kuna tõendatud ei ole, millised tööd on hageja teostanud ning millise projekti järgi, ei saa järeldada, et kostja on asunud vastavate tööde tulemusi kasutama ja on need vastu võtnud. Paldiski lõunasadama kasutuselevõtmine ei oma tähendust kokkuleppest tuleneva kohustuse tekkimise seisukohast. Olematuid süvendustöid ei saa lugeda kostja poolt vastu võetuks. Töövõtulepingu alusel saab lugeda objekti tellija poolt vastuvõetuks selle kasutuselevõtuga, kui töövõtja on teinud nõuetekohase töö ja tellija keeldub seda vastu võtmast, kuid samas on asunud tehtud tööd kasutama. Selles asjas nimetatud asjaolud puuduvad.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palub tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Hageja ei vaidlusta asjaolu, et pärast 14. juulit 2001. a ta tööd ei teinud ja kostja on maksnud talle 9 014 043 krooni. Kostja on jätnud maksmata 3 148 180 krooni 63 senti, kuid hageja nõustub ka sellega, et maakohus rahuldas tema hagi osaliselt ja kohustas kostjat maksma 500 270 krooni. Hageja leiab, et apellatsioonikohtu järeldused hagi rahuldamata jätmise osas on ebaõiged, laialivalguvad ning põhjendamata.
14.Ringkonnakohus leidis, et 499 730 krooni tasuti küll pärast 11. juulit 2001. a, kuid see ei anna iseenesest alust pidada seda tasu maksmiseks kokkuleppe järgi. Ringkonnakohus ei selgita, mis summa see oli ja miks kostja seda maksis. Põhjasüvendamistööde teostamiseks koostati projekt tööde alguses. Täiendava projekti koostamiseks puudus vajadus. Kokkuleppe sõnastuses "kokkulepitud projekt" ei anna infot objekti kohta. Hageja soovib töövõtuga seotud kulude hüvitamist seoses süvendustöödega, mis olid fikseeritud töövõtulepingus ja tööde projektis.
15.Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti töövõtulepingust ja võlgnevuse tasumisest tekkinud suhteid. Kuigi töövõtulepingu järgi tuli iga finantseeringu kohta sõlmida eraldi kokkulepe ja koostada protokoll, seda ei tehtud. Samas maksis kostja hagejale tehtud tööde eest. Ringkonnakohtu otsusest
võiks järeldada, et poolte suulised kokkulepped 9 014 043 krooni maksmiseks on kehtetud. Kostja aga ei ole sellist vaidlust tõstatanud. Hageja esitas koos hagiavaldusega dokumendid tööde teostamisega seotud kulude kohta, garantiikirja ja 11. juuli 2001. a kirjaliku kokkuleppe. Hageja nõue tuleneb TsK §-st 355. Lähtudes töövõtulepingu tingimustest, pidi kostja maksma hagejale kokkulepitud tähtaegadel ja ulatuses. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ilma pretensioonideta. Peatellija AS Tallinna Sadam võttis Rohuküla"Heltermaa liini ja Paldiski lõunasadama põhjasüvendustööd vastu 21. septembri 2001. a aktiga. Sellest ajast algas lepingus määratud objektidel laevasõit. Kostja ei ole kohtule esitanud dokumenti, millest nähtuks, et ülalnimetatud objektid ei ole vastu võetud.
16.Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Vastavalt TsK § 366 lg-le 2 pidi tellija viivitamatult teatama, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Sama seaduse § 367 lg 1 järgi tuli töö lepingutingimustele mittevastavuse korral esitada hagi kuue kuu jooksul. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tal oli pretensioone hageja tööde tegemise kohta ja hageja ei soovi neid rahuldada. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et põhjasüvendustööd on tegemata.
17.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme lahendi seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale apellatsioonkaebus esitati. Ringkonnakohtus vaieldi üksnes selles üle, kas kostjal oli kohustus tasuda hagejale 11. juulil 2001. a sõlmitud kokkuleppe alusel 1 miljon krooni ja kas 11. ja 13. juuli 2001. a arvete alusel makstud 499 730 krooni on tasutud lepingu või kokkuleppe järgi. Muu üle pooled ringkonnakohtus ei vaielnud. Hageja on esitanud kassatsioonkaebuses mitmeid väiteid, millele ta ei ole varasema kohtumenetluse käigus tuginenud: objekti avamine üldiseks laevaliikluseks, töövõtulepingust tulenevate pretensioonide esitamata jätmine.
18.Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja vastuses toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista kassatsiooniastmes kostja kantud õigusabikulude katteks 15 930 krooni.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
20.Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga, et kuna hageja esimese astme kohtu otsuse peale hagi rahuldamata jätmise osas apellatsioonkaebust ei esitanud, siis vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja peab maksma hagejale 11. juulil 2001. a kokkulepitu järgi veel 500 270 krooni.
21.Selle vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, milles pooled 11. juulil 2001. a kokku leppisid. Maakohus leidis, et hageja tegi 16. märtsi 2001. a töövõtulepingus kokkulepitud töö ja kostja on töö vastu võtnud, sest objekt on võetud kasutusele. 11. juulil 2001. a lepiti kokku, et pärast projektijärgsete tööde vastuvõtmist kohustub kostja maksma hagejale 1 000 000 krooni ja kuna töö on objekti kasutama asumisega vastu võetud, siis on kostja kohustatud maksma hagejale 1 000 000 krooni. Kuna kostja on pärast 11. juulit 2001. a tasunud hagejale 499 730 krooni, siis tuleb kostjalt
hageja kasuks välja mõista 500 270 krooni. Ka ringkonnakohus leidis, et vaidlus on pooltel tekkinud
16.märtsi 2001. a lepingu täitmisest. Samas leidis ringkonnakohus, et 11. juuli 2001. a kokkulepe ei ole seotud 16. märtsi 2001. a töövõtulepinguga, vaid selle sisust tulenevalt ei olnud selle sõlmimise hetkel kokkuleppes silmas peetud töid teostatud ja projekti koostatud. Kuna hageja pole tõendanud, milliseid töid ja millise projekti järgi ta tegi, ei saa järeldada, et kostja on asunud vastavate tööde tulemusi kasutama ja on tööd vastu võtnud. Samas möönis ringkonnakohus, et pooled võisid kokkuleppe siduda ka puuduste kõrvaldamisega varem heakskiidetud projektis.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et pärast 14. juulit 2001. a hageja süvendustöid ei teinud. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja nõude aluseks oli kokkulepe. Hageja on hagiavalduses esitanud rahalise nõude 16. märtsil 2001. a sõlmitud töövõtulepingu alusel ja leiab ka kassatsioonkaebuses, et tema nõue tuleneb töövõtulepingust ning 11. juuli 2001. a kokkuleppes lepiti kokku maksmise tähtajas.
23.Kohtule esitatud 11. juuli 2001. a kokkuleppe sõnastus on järgmine: "Käesolevaga on allakirjutanud osapooled kokku leppinud, et AS Matcom tasub Viktoria Shipping Ltd-le kahe nädala jooksul peale projektijärgsete tööde teostamist ja vastuvõttu Tellija poolt 1 000 000 EEK ning ülejäänud kulude arvestus toimub kuu aja jooksul peale ülatoodud tähtaega".
24.Kuni 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 64 lg 1 kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-97-99 (RT III 2000, 1, 12) leidnud, et poolte tahe tuleb välja selgitada, lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et nimetatud kokkulepe tuleb jätta kõrvale ainuüksi seetõttu, et hageja pole tõendanud täiendavate tööde tegemist pärast kokkuleppe sõlmist ja projekti olemasolu. Kuna ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse hagi rahuldamise osas, siis ta pidi otsuses põhjendama, miks ta leiab, et kokkuleppe sisust tulevalt ei olnud selle sõlmimise hetkel kokkuleppes silmas peetud töid veel teostatud. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et kokkuleppes ei ole märgitud ühtegi tööd ega ka 16. märtsi 2001. a lepingus kokkulepitule täiendavat tööd. Kokkuleppe sõnastus võis tähendada ka seda, et kostja tunnistas maksmise kohustust ja lubas tasuda kahe nädala jooksul peale töövõtulepingus märgitud tööde vastuvõtmist.
25.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, siis peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on vastuoluline. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi kontrollis kohus TsMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses otsuse temalt 500 270 krooni välja mõistmise osas. Hagi rahuldamata jätmise osas kohtuotsust ei vaidlustatud. Kohtuotsuse resolutsioonis tühistas apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse 500 270 krooni väljamõistmise osas. Seejärel jättis aga ringkonnakohus OÜ Victoria Shipping hagi AS Transcom vastu rahuldamata 3 148 180 krooni 63 sendi saamiseks. Seega võttis ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsioonis seisukoha ka nõude osas, mida
apellatsioonimenetluses ei vaidlustatud ja läbi ei vaadatud.
26.Poolte kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude hüvitamine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel. A. Kull, V. Kõve, Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.