lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-2-1-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 03.06.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-1-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
03.06.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1297
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon

MÄÄRUS

3-2-2-1-04 Tartu, 3. juuni 2004. a Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja H. Jõks Uno Paasi hagi Natalja Vedernikova vastu kahju hüvitamiseks ja üürivõla väljamõistmiseks. Tallinna Linnakohtu 22. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2/27119/03 Natalja Vedernikova teistmisavaldus 24. mai 2004. a, kirjalik menetlus Jätta Natalja Vedernikova avaldus Tallinna Linnakohtu 22. mai 2003. a otsuse teistmiseks rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Uno Paas esitas 6. jaanuaril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi Natalja Vedernikova vastu. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista 15 940 krooni 80 senti üürivõla katteks ja 77 724 krooni 80 senti tekitatud kahju hüvitamiseks. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 93 665 krooni 60 senti.
2.Hagiavalduse kohaselt lõpetas Tallinna Linnakohus 2. mai 2000. a otsusega kostjaga ennetähtaegselt üürilepingu eluruumile Majaka 22-14, Tallinn ning otsustas kostja väljakolimisest keeldumise korral teist eluruumi vastu andmata välja tõsta. 4. juuni 2001. a sundkorras väljatõstmise akti kohaselt oli korter lõhutud ning elamiskõlbmatu. Gaasipliit oli korterist välja viidud, köögikraan ja torustik lõhutud, ukseklaasid puruks pekstud jms.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 22. mai 2003. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 93 665 krooni 60 senti ning riigituludesse 5000 krooni riigilõivu.
4.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjat TsMS § 27 lg 1 alusel eelistungile kutsutud ja tagaseljaotsusest hoiatatud vastava väljaande kaudu. Sellega loetakse eelistungi aeg ja nõue kostjale teatavaks tehtuks. TsMS § 198 lg 2 kohaselt, kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võidakse tema kahjuks teha tagaseljaotsus. Sama seaduse § 201 lg 5 kohaselt rahuldatakse hagi kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus leidis, et hagis näidatud asjaoludega on kahju hüvitamise ja üüri nõue põhjendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Teistmisavalduses palus N. Vedernikova linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks ning peatada linnakohtu otsuse täitmine.
6.Avalduse kohaselt lahkus avaldaja korterist juba 2000. a mais ning siis ei esitanud hageja korteri osas mingeid pretensioone. 4. juuni 2001. a sundkorras väljatõstmise aktist ei tea avaldaja midagi. Tagaseljaotsusest sai avaldaja teada alles 2004. a veebruaris, kui kohtutäitur arestis tema pangakonto. Samuti väidab N. Vedernikova, et kohtuotsus on sisuliselt ebaõige.
7.Vastuses teistmisavaldusele leidis U. Paas, et linnakohtu otsuse teistmiseks puudub alus.
8.Riigikohtu 19. mai 2004. a määrusega peatati Tallinna Linnakohtu 22. mai 2003. a tagaseljaotsuse täitmine kuni otsuse tegemiseni Riigikohtus.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub TsMS § 366 lg-s 2 nimetatud teistmise alus.
10.Avaldaja ei ole nimetanud avalduses ühtegi uut asjaolu, mis annaks aluse kohtuotsuse teistmiseks TsMS § 366 jj mõttes. Seetõttu ei saa teistmisavaldust rahuldada. Samuti ei ole võimalik vastata avalduse väidetele, milles vaidlustatakse tagaseljaotsuse sisu.
11.Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Avaldaja on avalduses muuhulgas viidanud sellele, et ta sai tagaseljaotsusest teada alles siis, kui kohtutäitur arestis tema arvelduskonto. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks käsitleda tagaseljaotsuse tegemise eelduste ja tagaseljaotsuse kättetoimetamise problemaatikat.
12.Tagaseljaotsuse tegemise eelduseks oli see, et TsMS § 198 lg 2 kohaselt oli puuduvat poolt hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse ja TsMS § 201 lg 5 kohaselt see, et kostjale oli hageja nõue teatavaks tehtud. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) leidnud, et hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja rõhutanud, et ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Kolleegium märgib, et kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt isiku põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Märgitu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele TsMS § 27 kohaselt. Ainuüksi kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei taga protsessiosalisele piisavalt võimalust saada teada tema suhtes algatatud kohtumenetlusest ja temale saadetud dokumentidest. Samas möönab kolleegium, et peab olema võimalus, mis lubab lugeda kohtudokumendid teatud eeldustel kätteantuks. Selline võimalus peab tagama kohtumenetluse jätkamise nende isikute suhtes, kes hoiduvad kõrvale neile saadetud dokumentide vastuvõtmisest.
13.Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud kohtule rahvastikuregistri teatise, mille kohaselt puudub kostjal registreeritud elukoht. Seejärel on linnakohus üritanud Tallinna Ida politseiosakonna kaudu toimetada kostjale kätte hagiavaldust aadressile Majaka 22-14, Tallinn. Ida Politseiosakond on vastanud, et nimetatud aadressil ei ela kostja 2001. aastast, samuti on vastusele lisatud kohaliku konstaabli ettekanne, mille kohaselt konstaabel küsitles eespool nimetatud aadressil naabreid kostja elukoha kohta. Seejärel on kohus 3. märtsi 2003. a määrusega otsustanud, et kostja tuleb kohtusse kutsuda ja kohtuotsus teatavaks teha ajaleht Äripäev kaudu. Kohtukutsed koos hageja nõude kirjeldusega ja viitega sellele, et hagiavalduse saab kostja kätte kohtust, on avaldatud 3. ja 10. aprillil 2003. a. Kohtuistung määrati 7. maile 2003. a.
14.Kolleegium leiab, et eespool nimetatud toimingutega ei ole tagaseljaotsuse tegemise eeldused täielikult täidetud. Kohus on üritanud kostjale TsMS § 166 lg 1 kohaselt kätte anda hagiavaldust. Kuna seda ei õnnestunud teha isiklikult või muul viisil üle andes, on kohus avaldanud teate hagiavalduse kohtust kättesaamise võimaluse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnevalt ei

ole kohus aga piisavalt täitnud TsMS § 26 lg-s 2 ja § 166 lg-s 1 kohtule pandud kohustust toimida mõistlikus ulatuses selliselt, et kostjale oleks maksimaalselt tagatud võimalus saada teada tema vastu esitatud hagiavaldusest. Kohus on teinud Ida politseiosakonnaole taotluse toimetada hagiavaldus kostjale kätte aadressil Majaka 22-14. See on aga sama aadress, millelt hageja väidete ja hagile lisatud kohtutäituri väljatõstmisakti alusel oli kostja välja tõstetud juba 4. juunil 2001. aastal. Sama aadressi on hageja hagiavalduses nimetanud enda elukohaks. Seega ei ole sisuliselt peale rahvastikuregistri andmebaasi uurimise tehtud toiminguid, mis oleksid suunatud kostja tegeliku viibimiskoha teadasaamisele. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) rõhutanud, et ajalehekuulutuse kaudu võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Kolleegium leiab, et analoogilistel juhtudel peaks kohus tegema täiendavalt toiminguid, et leida andmeid kostja elukoha kohta. Üheks täiendavaks toiminguks võib olla hagejale ettepaneku tegemine leida andmeid kostja elukoha kohta. TsMS § 147 lg 3 järgi peab hageja hagiavalduses märkima, mida ta on teinud kostja aadressi teadasaamiseks. Nimetatud sätte mõtte kohaselt (teha kõik mõistlikult võimalik, et kostja saaks hagiavalduse kätte) ei saa alati piisavaks pidada hageja poolt ainult TsMS § 27 lg 2 nõuete täitmist. Samuti võib kõne alla tulla kohtu pöördumine järelepärimistega kostja elukoha kohta mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib nende ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta. Alles siis, kui need toimingud ei anna tulemust, võib põhjendatuks lugeda kohtudokumendi kätteantuks lugemise selle avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15.Siiski ei ole p-s 14 käsitletu aluseks Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks. Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-3-2-99 (RT III 1999, 24, 236) on Riigikohus asunud seisukohale, et isik saab taotleda kassatsioonikohtult jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist siis, kui on välistatud asja menetlus alama astme kohtus. Käesolevas asjas oleks see eeldus täidetud, kui oleks jõustunud kohtumäärus kaja esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta. Kolleegium märgib, et p-s 14 märgitu võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja ennistamisele.
16.Kaja esitamise tähtaja ennistamise võimaliku alusena viitab kolleegium ka sellele, et kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei pruugi tagada füüsilisest isikust protsessiosalisele piisavat võimalust saada teada temale saadetud dokumentidest. 1. juulini 2003. a avaldati teateid paberkandjal ajaleht Äripäev vahel. Tegemist on eelkõige ettevõtlusega tegelevatele isikutele suunatud väljaandega, mille tiraa" on võrreldes teiste päevalehtedega suhteliselt väiksem (Äripäeva keskmine trükiarv 2003. aastal oli Äripäeva võrguväljaande kohaselt 20 300 eksemplari). Tähtaja ennistamisel sel alusel oleks sobilik kohaldada analoogiat TsMS § 202 lg-s 2 ja § 203 lg-s 1 sätestatuga. Kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldust saaks järelikult esitada 20 päeva jooksul, arvates sellest, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tema suhtes on teatud dokument loetud Ametlikes Teadaannetes avaldamisega kätteantuks. L. Laarmaa, P. Jerofejev, H. Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.