lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-3-1-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 24.03.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-1-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
24.03.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
958
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-3-1-04 Otsuse kuupäev Tartu, 24. märts 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Eha Suija kaebus kohtutäituri otsuse peale täitemenetluse peatamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrus tsiviilasjas nr 21160/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Neeme Neevitsa kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 8. märts 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada K. Holtsile N. Neevitsa eest 21. jaanuaril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eha Suija esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oleg Sirotini 10. juuli 2003. a otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt rahuldas Tartu Maakohus 29. novembri 2002. a otsusega E. Suija hagi Neeme Neevitsa vastu 60 000 krooni saamiseks. E. Suija esitas kohtutäitur O. Sirotinile avalduse kohtuotsuse täitmiseks. 10. juuli 2003. a otsusega peatas kohtutäitur osaliselt täitemenetluse TMS § 34 lg 2 p 5 alusel, sest N. Neevits esitas täituri tegevuse peale kaebuse, milles taotles täiturilt tasaarvestuse kohaldamist. Kuna täitur ei saa N. Neevitsa kaebust rahuldada ja tasaarvestust kohaldada, ei olnud täituril põhjust täitemenetlust peatada. TMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt täidab kohtutäitur jõustunud kohtuotsuseid.
2.Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrusega kaebus rahuldati. Määruse põhjenduste kohaselt kuuluvad TMS § 1 lg 1 p 1 järgi täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kohtuotsused ja määrused tsiviilasjades. Sissenõudja E. Suija esitas kohtutäitur O. Sirotinile täitmiseks Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsuse, mille alusel algatas kohtutäitur 7. mail 2003. a täitemenetluse N. Neevitsa suhtes. Kuna võlgnik ei täitnud nõuet vabatahtlikult, saatis kohtutäitur 12. juunil 2003. a N. Neevitsa töökohta AS Maag töötasu arestimise teate. Arestimise teatest nähtub, et nõude suurus on kokku 67 662 krooni 50 senti: võlg 60 000 krooni, riigilõiv 3500 krooni ja kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 4130 krooni.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
30.juunil 2003. a esitas N. Neevits kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse põhjenduste kohaselt tasaarvestas N. Neevits E. Suija nõude 50 000 krooni ulatuses oma nõudega E. Suija vastu, mille tulemusena vähenes E. Suija nõue N. Neevitsa vastu 50 000 krooni võrra. 10. juuli 2003. a otsusega peatas kohtutäitur O. Sirotin täitemenetluse 50 000 krooni nõude osas. Täitemenetluse peatamise alused on toodud TMS §-s 34. Selle paragrahvi 1. lõige sätestab ammendavalt juhud, mil kohtutäituril on kohustus peatada täitemenetlus. Sama paragrahvi lõige 2 loetleb alused, millal täituril on õigus otsustada, kas menetluse peatamine on vajalik või mitte. Tulenevalt TMS § 34 lg 2 p-st 5 võib kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel kohtutäitur ise otsustada, kas peatada kaebuse lahendamise ajaks täitemenetlus või mitte. Maakohus leidis, et käesoleval juhul polnud täitemenetluse peatamine põhjendatud ega seaduslik. Kohtutäitur ei saa ilma

võlgniku kasuks tehtud täitedokumendita omal äranägemisel tasaarvestuse üle otsustada. Kuna N. Neevits ei esitanud kohtutäiturile täitedokumenti ega ka võlaõiguslikku tehingut kinnitavat dokumenti, pidi juba kaebuse esitamisel olema selge, et kaebust ei saa rahuldada ning seetõttu ei ole täitemenetluse peatamine otstarbekas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Tartu Maakohtu määruse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse N. Neevits. Avaldaja palus tühistada Tartu Maakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avalduse põhjenduste kohaselt rikkus kohus TsMS § 249 lg 2 teist lauset, jättes menetlusse kaasamata N. Neevitsa, kes on TsMS § 249 lg 2 mõttes asjast huvitatud isik. Maakohtu määrus puudutas avaldaja õigusi, kuna sellega tühistati kohtutäituri otsus, millega peatati täitemenetlus avaldaja vastu 50 000 krooni nõude osas.
4.E. Suija leiab vastuses kohtuvea parandamise avaldusele, et maakohtu määrus on seaduslik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 3 alusel rahuldada. Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 247 lg 1 sätestab hagita asjade loetelu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis kuuluvad läbivaatamisele hagita menetluses. Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse maa- või linnakohtule mitte hagina, vaid TsMS § 247 lg 2 tähenduses hagita asjana. Samale seisukohale jõudis Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-145-03 (RT III 2004, 1, 12).
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 2 esimese lause kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Sama lõike teise lause kohaselt kaasab kohus kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Nimetatud nõue tuleneb hagita menetluse iseloomust - kohtul on TsMS § 249 lg 3 järgi kohustus kontrollida ka avaldusele vastuväidete puudumise korral avalduse seadusele vastavust ja tõendatust.
8.Käesoleval juhul on Tartu Maakohus analüüsinud, kas kohtutäitur O. Sirotini otsus täitemenetluse peatamiseks tuleb tühistada või mitte. Kohtutäituri otsus täitemenetlus peatada puudutab nii võlgniku kui ka sissenõudja huve. Võlgnikule tähendab see vähemalt ajutist võimalust täitedokumendiga väljamõistetud summa tasumata jätmiseks, sissenõudja jaoks tähendab see vähemalt ajutiselt väljamõistetud summa saamata jäämist. Eelneva põhjal saab kolleegiumi arvates järeldada seda, et kohtumenetlus, milles lahendatakse kohtutäituri otsuse tühistamise küsimust, puudutab nii võlgniku kui ka sissenõudja huve. Seetõttu oleks tulnud menetlusse kaasata ka võlgnik N. Neevits. Selles vaidluses on huvitatud isik ka kohtutäitur, kelle otsuse tühistamist nõutakse. Olenevalt asjaoludest võib kohtutäituril tekkida kahju hüvitamise kohustus, kui selgub, et täitemenetluse ebaseadusliku peatamisega on tekitatud sissenõudjale kahju.
9.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et täitemenetluses peab olema tagatud ka võlgniku huvide arvestamine (vt nt TMS § 26 lg 1, § 50 lg 5, § 51, § 57). Võlgniku huvidega arvestamise põhimõte

kehtib ka täitemenetlusega seotud kohtuvaidluses. Võlgniku kaasamine tagab võlgnikule põhiseaduse § 24 lg-st 2 tuleneva õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. Juuresoleku õigus tähendab muuhulgas võlgniku õigust olla ära kuulatud ja samuti seda, et kohus peab tema seisukohta arvestama ja sellega mittenõustumist põhjendama. Põhimõtteliselt samale seisukohale jõudis Riigikohtu tsiviilkolleegium oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-147-03 (RT III 2004, 2, 27). A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.