Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-15-04 Tartu, 18. veebruar 2004. a Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu
Kohtuasi
OÜ Dorervalo hagi Marina Kuznetsova ja Andrei Viktorovi vastu võla 13 732 krooni 55 sendi ja viiviste 13 335 krooni 25 sendi väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-200/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Dorervalo kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. jaanuar 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
23.septembri 2003. a otsus osas, millega jäeti täielikult rahuldamata OÜ Dorervalo hagi Marina Kuznetsova vastu võla 13 732 krooni 55 sendi ja viiviste 13 335 krooni 25 sendi väljamõistmiseks ning mõisteti OÜ-lt Dorervalo riigituludesse riigilõiv 1400 krooni.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada.
5.Tagastada Heli-Triin Räisile 22. oktoobril 2003. a OÜ Dorervalo kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 271 (kakssada seitsekümmend üks) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Dorervalo esitas hagi Marina Kuznetsova ja Andrei Viktorovi vastu võla 13 732 krooni 55 sendi ja viivise 13 335 krooni 25 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Dorervalo ja M. Kuznetsova 21. septembril 1998. a krediidilepingu nr 75, mille alusel sai M. Kuznetsova hagejale kuuluvast kauplusest ehitusmaterjale, kohustudes nende eest tasuma seitsme päeva jooksul. M. Kuznetsova sai krediidilepingu alusel 21.,
23.ja 24. septembril 1998. a ehitusmaterjale kokku 14 732 krooni 55 sendi eest. M. Kuznetsova on hagejale tasunud 1000 krooni. Vastavalt krediidilepingule arvestati tähtajaks tasumata summadelt viivist 0,15% päevas.
2.Kostja M. Kuznetsova ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema ega tema volitatud isikud krediiti kasutanud.
3.Kostja A. Viktorov võttis maakohtu 15. jaanuari 2002. a eelistungil õigeks, et tema sai hageja kauplusest ehitusmaterjale ilma M. Kuznetsova kirjaliku volikirjata ja et saadud ehitusmaterjalid viidi autoga Heinar Juuse Iisakus asuva maja ehitusele.
4.Ida-Viru Maakohtu 11. veebruari 2003. a otsusega jäeti kostja A. Viktorovi vastu esitatud hagi rahuldamata. Kostja M. Kuznetsova vastu esitatud hagi rahuldati osaliselt ning talt mõisteti hageja kasuks välja 18 732 krooni 55 senti ja kohtukulude katteks 1677 krooni. Maakohus vähendas viivist 5000 kroonini. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole OÜ Dorervalo hagiavalduses nimetatud 14 732 krooni
55 sendi väärtuses ehitusmaterjale M. Kuznetsovale isiklikult üle andnud. 1998. a septembris kehtinud TsÜS § 94 lg 1 järgi võis füüsiline isik teha tehingu isiklikult või esindaja kaudu. TsÜS § 98 lg 1 ja § 99 lg 1 kohaselt on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võis tegutseda esindatava nimel ja volikiri on esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust. Krediidilepingu nr 75 p 4.5 järgi pidi müüja OÜ Dorervalo väljastama kauba ainult ostja M. Kuznetsova volitatud isikutele. Kui ostja ei esitanud lihtkirjalikku volikirja, oli müüjal õigus kauba väljastamisest keelduda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte valduses olnud krediidilepingute eksemplaridel on A. Viktorovi allkirjad ja tema allkirjad on ka kõikidel arvesaatelehtedel. Kostja A. Viktorovi seletuste kohaselt oli ta kõnealuse krediidilepingu sõlmimise juures ning suulise kokkuleppe kohaselt pidi tema hakkama hagejalt kaupa vastu võtma. Volituste vormistamine esindaja allkirja näidisega krediidilepingul ei ole vastuolus lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 98 lg-s 2 sätestatuga. Asjaolu, et M. Kuznetsova äripartnerid teda väidetavalt petsid, ei vabasta M. Kuznetsovat tsiviilvastutusest krediidilepingu täitmisel. A. Viktorov ei olnud krediidilepingu pooleks ega ole hagejale nimetatud lepingust tulenevalt kahju tekitanud.
5.M. Kuznetsova palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi tema vastu rahuldamata. Ta sõlmis küll hagejaga krediidilepingu, kuid pole lepingu alusel ehitusmaterjale ostnud. Ta ei andnud A. Viktorovile volitust kauba ostmiseks ega vastuta OÜ Dorervalo müüjate ega A. Viktorovi tegevuse eest. 1000 krooni tasus ta hagejale ähvarduste mõjul. M. Kuznetsova palus apellatsioonkaebuses tunnistada, et ta tegi 1000 krooni suuruse makse sunniviisiliselt, ja kohustada hagejat see talle tagastama.
6.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kaup võeti vastu M. Kuznetsova teadmisel ja heakskiidul.
1.oktoobri 1998. a tööettevõtulepingu sõlmimisega kiitis M. Kuznetsova kui tellija heaks, et A. Viktorov kui tööettevõtja võttis kauba OÜ-lt Dorervalo vastu. M. Kuznetsova on kohtus kinnitanud, et kui H. Juuse oleks talle ehitusmaterjalide eest raha maksnud, oleks ta hagejale arved ära tasunud. M. Kuznetsova oli võlast teadlik, sest ta maksis osa esimesest arvest hagejale ära. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Viru Ringkonnakohus tühistas 23. septembri 2003. a otsusega maakohtu otsus osas, millega M. Kuznetsovalt mõisteti OÜ Dorervalo kasuks välja 18 732 krooni 55 senti ja kohtukulude katteks 1677 krooni, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hagi M. Kuznetsova vastu rahuldamata. Muus osas jätis ringkonnakohus maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 1400 krooni.
8.TsÜS § 108 lg 1 järgi tuleb tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel toimida heas usus. Krediidilepingu nr 75 p-s 4.5 sisalduv kokkulepe, mille järgi pidi müüja OÜ Dorervalo väljastama kauba ainult ostja M. Kuznetsova volitatud isikutele ja kui ostja ei esitanud müüjale lihtkirjalikku volikirja isiku kohta, oli müüjal õigus kauba väljastamisest keelduda, on selge ja arusaadav. Heas
usus toimides oli lepingupooltel alust loota, et kumbki lepingupool seda kokkulepet täidab.
9.Pooled ei vaidle enam selle üle, et hagiavalduses nimetatud ehitusmaterjale 14 732 krooni 55 sendi väärtuses pole hageja kostjale isiklikult üle andnud.
10.TsÜS § 98 lg 1 järgi on volitus õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Esindaja volitust väljendab TsÜS § 99 lg 1 kohaselt temale esindatava välja antud volikiri. M. Kuznetsova ei andnud A. Viktorovile volitust hagejalt kauba ostmiseks. A. Viktorov seletas ringkonnakohtu istungil, et ehitusmaterjale valisid nad OÜ Dorervalo kaupluses koos A. Bondjukoviga, tema kirjutas alla M. Kuznetsova nimele välja kirjutatud arve-saatelehtedele, kauba said nad kätte volikirja esitamata ning kaup anti üle Iisakus H. Juusele. Mingeid lepingulisi suhteid A. Viktorovil M. Kuznetsovaga 1998. a septembris ei olnud.
11.Volikirjana ei saa käsitada A. Viktorovi allkirja näidist krediidilepingul. Sellest loetamatust allkirjast ei ole võimalik välja lugeda ei esindaja nime ega isikukoodi, samuti seda, kes, millises ulatuses ja millise tähtajaga oli esindajale volitused andnud ja milline oli nende volituste sisu. Allkirja näidist ei saa samastada krediidilepingu p-s 4.5 nimetatud ostja lihtkirjaliku volikirjaga.
12.Asja materjalidest ja hageja esindaja seletusest ringkonnakohtu istungil nähtub, et krediidilepingule kirjutas alla ja A. Viktorovile väljastasid kauba erinevad OÜ Dorervalo töötajad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millele tuginedes lugesid A. Viktorovile 21.,
23.ja 24. septembril 1998. a kauba väljastanud müügijuht A. Jundas ja müügijuhi assistent J. Pet"korit"ko, kes kumbki ei võtnud osa krediidilepingu sõlmimisest, teda füüsilisest isikust ettevõtja M. Kuznetsova volitatud esindajaks.
13.M. Kuznetsova ja A. Viktorovi vahel 1. oktoobril 1998. a tööettevõtulepingu sõlmimist ei saa käsitada 1998. a septembris tehtud tehingu heakskiiduna TsÜS § 103 lg 2 tähenduses. Hageja ei ole hagiavaldustes tehingu heakskiidule viidanud.
14.Krediidilepingu p-s 4.5 oli kirjalikult kokku lepitud, et kaup väljastatakse ostja M. Kuznetsova esindajale lihtkirjaliku volikirja alusel. Hageja andis 1998. a septembris kauba A. Viktorovile, kellel puudus M. Kuznetsova esindamiseks volitus. Ehitusmaterjalide ostu-müügilepingud on vastavalt TsÜS § 103 lg-le 1 tühised. M. Kuznetsoval ei saa olla kohustust maksta tühiste ostu-müügilepingute alusel hagejale krediidilepingus kokkulepitud tingimustel ehitusmaterjalide eest ega tasuda viiviseid.
15.Kuna vastavalt TsMS § 319 lg-le 2 ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõuet, mida esimese astme kohtus ei esitatud, jättis ringkonnakohus M. Kuznetsova apellatsioonkaebuses esitatud nõuded tähelepanuta.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
16.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti täielikult rahuldamata hagi M. Kuznetsova vastu ja mõisteti hagejalt riigituludesse riigilõiv 1400 krooni, ning uue otsusega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel materiaalja protsessiõiguse norme. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et M. Kuznetsova ei andnud A. Viktorovile volitust OÜ-lt Dorervalo kauba saamiseks. M. Kuznetsova ja A. Viktorov sõlmisid 1. oktoobril 1998. a
tööettevõtulepingu Iisakus asuval objektil ehitustööde tegemiseks. Leping sõlmiti pärast seda, kui kaup oli OÜ-st Dorervalo võetud. M. Kuznetsova oli kauba võtmisest ja arvetest teadlik. Lepingu sõlmimine tõendab, et M. Kuznetsova kiitis kauba võtmise heaks. Asjaolu, et kaup võeti vastu M. Kuznetsova teadmisel ning heakskiidul, kinnitab see, et ta oli ise kauba vastuvõtmise ja Iisakusse toimetamise juures. M. Kuznetsova on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, mil viisil ta kauba vastuvõtmisest teada sai. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et 3. detsembri 1998. a avalduses Ida-Viru Prokuratuurile kinnitas M. Kuznetsova, et A. Viktorovile oli vormistatud volikiri, ning M. Kuznetsova enda väite, et juhul kui H. Juuse oleks raha ära maksnud, oleks ta hageja arved tasunud. Osa arvest on M. Kuznetsova hagejale ka tasunud. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et volituste vormistamine esindaja allkirja näidisena krediidilepingul ei ole samastatav krediidilepingu p-s 4.5 nimetatud lihtkirjaliku volikirjaga. Allkirja näidis ei ole oma vormilt vastuolus lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 98 lg-s 2 sätestatuga. Krediidilepingu järgi oli müüjal õigus kauba väljastamisest keelduda, kui ostja ei esitanud müüjale lihtkirjalikku volikirja. Hageja toimis krediidilepingu täitmisel ja kauba väljastamisel heas usus. Ringkonnakohtu järeldus, et ehitusmaterjalide ostu-müügilepingud on vastavalt TsÜS § 103 lg-le 1 tühised, on ebaõige. Asjas on tõendatud, et A. Viktorov oli M. Kuznetsova poolt volitatud isik. Andes tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu ja jättes tähelepanuta kaebuses esile toodud asjaolud, rikkus kohus TsMS § 95 ja § 330 lg 4.
17.Vastuses kassatsioonkaebusele palus M. Kuznetsova jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18.Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
19.TsMS § 330 lg 4 kohaselt tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas märkida ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 95 lg 1 kohaselt peab kohus seadusest juhindudes hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kui ringkonnakohus tühistab osaliselt esimese astme kohtu otsuse ja lahendab asja sisuliselt seda esimese astme kohtule tagasi saatmata, siis tuleb otsuse tegemisel arvestada ka esimese astme kohtu otsuse põhjendava osa kohta kehtestatud nõudeid. Sellisel juhul peab ringkonnakohus TsMS § 231 lg 4 kohaselt oma otsuses põhjendama, miks ta ei arvesta mõnd esitatud tõendit, samuti analüüsima kõiki tõendeid.
20.Ringkonnakohus on jätnud hindamata kostja A. Viktorovi seletuse, mille kohaselt ta oli krediidilepingu allkirjastamise juures; lepiti kokku, et tema hakkab hagejalt kaupa vastu võtma ning 21. septembril 1998. a oli kaupade vastuvõtmise juures ka M. Kuznetsova (maakohtu toimiku lk-d 80-81). Samuti ei ole ringkonnakohus hinnanud tunnistaja H. Juuse ütlusi (maakohtu toimiku lkd 80-81), M. Kuznetsova kohtule antud erinevaid seletusi ning M. Kuznetsova 3. detsembri 1998. a avaldust Ida-Viru Prokuratuurile. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, misssugust tähtsust omab asja lahendamise seisukohalt vaidlustamata asjalolu - 1000 krooni maksmine M. Kuznetsova poolt
hagejale kõnealuse krediidilepingu täitmiseks.
21.Ringkonnakohus leidis, et ehitusmaterjalide ostu-müügilepingud on vastavalt TsÜS § 103 lg-le 1 tühised. Samas ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks ta leiab, et lisaks krediidilepingule, kus oli kokku lepitud ehitusmaterjalide ostmises ja lepingu täitmise korras, tuli iga kord kauba üleandmiselvastuvõtmisel sõlmida eraldi ostu-müügileping.
22.Kauba vastuvõtmine juba sõlmitud ostu-müügilepingu alusel ei olnud selle sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi käsitatav tehinguna või õigustoiminguna. Seetõttu ei oma tähtsust, kas kauba vastuvõtjal oli volitus tehingute või õigustoimingute tegemiseks. Vaielda saab selle üle, kas müüja on ostu-müügilepingut kohaselt täitnud, sh kas kaup on antud üle lepingus kokku lepitud isikule.
23.Hageja väitis, et ta leppis M. Kuznetsovaga ja A. Viktoroviga kokku selles, et kauba võtab vastu A. Viktorov. Juhul, kui see väide leiab tõendamist, on hageja, andes kauba üle A. Viktorovile, eeldatavasti täitnud lepingut korrektselt. Sellisel juhul on hageja heauskselt järginud kõnealuse krediidilepingu p 4.5 esimeses lauses kokkulepitut - "Müüja väljastab kauba ainult Ostja poolt volitatud isikule". Krediidilepingu p 4.5 teises lauses kokkulepitu - "Kui Ostja ei esitanud Müüjale lihtkirjalikku volikirja isiku kohta on Müüjal õigus kauba väljastamisest keelduda" - ei pruugi olla asjakohane A. Viktorovi suhtes, kui tuvastatakse, et talle oli antud suuline volitus kauba vastuvõtmiseks krediidilepingu sõlmimisel. Pooled võisid krediidilepingu p-s 4.5 mõistlikult võttes pidada silmas seda, et hagejale krediidilepingu alusel müüdud kaupu võib vastu võtma tulla veel keegi kolmas isik peale A. Viktorovi. L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.