lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-3-5-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.11.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-5-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.11.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1915
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 249 lg 1, 3Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tuginemineTsMS § 257 lg 1, 5Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisestTsMS § 83 lg 3Kohtualluvus viibimiskoha järgiTsMS § 229 lg 1Tõendi mõisteTsMS § 250 lg 3Eeltõendamismenetlusega tekitatud kahju hüvitamineTsMS § 258 lg 1Erandjuhul tunnistamise kohustusTsMS § 259 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon

3-2-3-5-03 Tartu, 13. november 2003. a Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Viimsi valla avaldus T. M teovõimetuks tunnistamiseks ja tema üle eestkoste seadmiseks. Harju Maakohtu 8. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2/1-205/02 T. M kohtuvigade parandamise avaldus 13. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Harju Maakohtu 8. mai 2002. a otsus.
2.Saata asi Harju Maakohtule T. M-le eestkostja määramise otsustamiseks.
3.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada MTÜ-le Eesti Patsientide Esindusühing
30.juunil 2003. a T. M kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Ütluste andmisest keeldumise kord
TsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 66 lg 1Menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed
TsMS § 70 lg 2Rahvusvaheline kohtualluvus
TsMS § 71 lg 2Kohtualluvuse kokkulepe
8. märtsil 2002. a esitas Viimsi vald Harju Maakohtule avalduse, milles palus piirata T. M teovõimet ja seada tema üle eestkoste. Avalduse kohaselt elab T. M Viimsi valla munitsipaalasutuses Rannapere pansionaat (hooldekodus). T. M ei saa ilmselt püsivalt oma tegevuse tähendusest aru. Ta on tellinud kataloogikaupu ega suuda nende eest tasuda, põhjustades hooldekodule palju arusaamatusi ja probleeme. Ta suhtleb hooldekodu juhtkonnaga kirja teel ega maksa tasu hooldekodus viibimise eest. 7. mail 2002. a täiendas Viimsi vald avaldust ja palus tunnistada T. M teovõimetuks. 8. mai 2002. a Harju Maakohtu otsusega tunnistati T. M teovõimetuks ja tema eestkostjaks määrati hooldekodu juhataja S. Saks.
2.Harju Maakohtu 8. mai 2002. a otsusest ilmneb, et eksperdi arvamuse kohaselt põeb T. M paranoidset skisofreeniat, mistõttu ta ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning ta vajab teovõimetuks tunnistamist. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks. Nõusoleku eestkostjaks olemise kohta on andnud hooldekodu juhataja S. Saks. Tema ja T. M vahelised suhted on head. S. Saks on isikuomaduste ja võimete poolest sobilik täitma eestkostja kohustusi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Harju Maakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse T. M. Avaldaja palus tühistada Harju Maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks Harju Maakohtule.

4.Avalduse kohaselt ei informeeritud avaldajat Harju Maakohtu istungi toimumisest. Ta sai kohtuotsuse koopia Eesti Patsientide Esindusühingu vahendusel aasta pärast kohtuotsuse kuulutamist. Sellega võeti avaldajalt õigus kasutada protsessiosalise õigusi. Maakohus ei esitanud eksperdile küsimust, kas T. M on võimeline kohtuistungist osa võtma. Samuti ei kaalunud kohus võimalust kaasata T. M protsessi asjast huvitatud isikuna. Kohus rikkus TsMS § 259 lg 2, mille kohaselt kutsutakse isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kohtuistungile, kui seda võimaldab tema vaimne tervis. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks isiku istungile kutsumist kaalunud. Eksperdile ei esitatud sellist küsimust. Kuna avaldaja ei olnud pool, puudus tal ka TsMS § 83 lg-st 3 tulenev võimalus ajada asja riigi poolt tasustatava esindaja kaudu. Avaldaja õiguste selline riive on vastuolus PS §-ga 11, kuna tegemist ei ole demokraatlikus ühiskonnas vajaliku piiranguga.
5.Kohus rikkus TsMS § 70 lg 2, mille kohaselt on igal isikul tsiviilprotsessiõigusvõime. Jättes T. M protsessi kaasamata, välistas kohus T. M seadusest tuleneva võime omada tsiviilprotsessiõigusi. Samuti rikkus kohus TsMS § 71 lg 2.
6.Kohus rikkus TsMS § 229 lg 1, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Esitatud avalduses taotleti isiku teovõime piiramist. Kohus väljus sellest nõudest, kui esitas eksperdile küsimuse, kas avaldaja saab oma tegudest aru. See oli kohtu eelotsustuslik seisukoht.
7.Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 231 lg-ga 4, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohtuotsuse põhjendavas osas ei ole nimetatud asjaolusid, mida kohus istungil tuvastas ega järeldusi, milliseid ta neist asjaoludest tegi. Samuti ei selgu otsusest, milliste tõenditega on tõendatud avaldaja väited ja seletused.
8.Kohus rikkus TsMS § 249 lg 3, mille kohaselt ei võta avaldusele vastuväidete puudumine kohtult kohustust kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid ise omal algatusel avaldaja kulul.
9.Kohus rikkus TsMS § 257 lg 1, mille kohaselt märgitakse isiku teovõimetuks tunnistamise avalduses, kuidas isiku teovõimetuks tunnistamine puudutab avaldaja huve. Taotlusest ei nähtu, kuidas Vallavalitsuse huve on puudutatud. Samuti rikkus kohus TsMS § 257 lg 5, mille kohaselt märgitakse avalduses, kas isik, kelle teovõime piiramist taotletakse, soovib avalduses nimetatud isikut eestkostjaks.
10.TsMS § 66 lg 1 p 2 ja § 83 lg 3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 11, kuna võtavad hagita menetluses isikult, kelle teovõimetuks tunnistamise üle kohus otsustas, TsMS §-s 67 ja § 83 lg-s 3 sätestatud tsiviilprotsessis pooleks oleva isiku õigused.
11.TsMS § 66 lg 1 p 2 ning § 83 lg 3 on vastuolus PS §-ga 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Asjaolu, et avaldajal puudus võimalus olla kohtus esindatud ja teostada tsiviilprotsessiõigusi, näitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted ei taganud talle riigi ja seaduse kaitset.
12.TsMS § 259 lg 2 on vastuolus PS §-ga 24, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Ka juhul, kui isik ei ole võimeline kohtu istungil osalema, peab tal olema võimalus väljendada oma seisukohti tema õiguste piiramise osas muul talle sobivamal moel.
13.Põhiseaduse §-ga 24 on vastuolus ka asjaolu, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus puuduvad sätted, mis näeksid ette piiratud teovõimega isikule tegeliku ja realiseeritava võimaluse tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Edasikaebeõigus ei ole praktikas realiseeritav, kuna avaldajat ei kutsutud istungile ning kohus ei pea väljastama kohtuotsust isikule, kes pole protsessiosaline. Õige oleks hakata edasikaebamise tähtaega arvestama ajast, mil isik on otsuse kätte saanud.
14.Viimsi vald leiab vastuses kohtuvea parandamise avaldusele, et maakohtu otsus on seaduslik.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15.Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel rahuldada. Harju Maakohtu 8. mai 2002. a otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks T. M-le eestkostja määramise otsustamiseks.
16.Õige on avalduse väide, et maakohus jättis aluseta T. M huvitatud isikuna asja kaasamata.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 1. juulit 2002. a taotleti või kellele pärast 1. juulit 2002. a taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada avalduse saabumisest.
18.Järgmisena tuleb kolleegiumi arvates lahendada küsimus, kas asja kaasatud isik tuleb kutsuda kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 lg 2 (1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioon) kohaselt kutsuti isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Kolleegium leiab, et nimetatud sätete eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades ka kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda. Viimati mainitud sättest tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Esmalt on kohtul võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi arvel.
19.Kohus on samuti kohustatud TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramise korral esitama eksperdile muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kahtluse korral peab

kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada koos eksperdiga isikuga kohtudes. Kindlasti ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata sel juhtumil, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust T. M võime kohta osaleda kohtuistungil. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lg 3 ja § 259 lg-id 1 ja 2.

20.Kolleegium leiab, et kohtuotsusest peab nähtuma, miks kohus nõustub eksperdiarvamusega, mille kohaselt on põhjendatud isiku istungile kutsumata jätmine.
21.Seoses avalduse väitega edasikaebamisõiguse puudumise kohta märgib kolleegium järgmist. Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega. Samale seisukohale hagiavalduse kätteandmise osas on Riigikohus jõudnud oma lahendis 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384). Samuti peab eelneva tõttu erinevalt TsMS § 250 lg-s 3 sätestatust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkama kulgema otsuse kätteandmisest arvates. Eelöeldu võimaldab kolleegiumi arvates isikul teostada TsMS §-s 250 ettenähtud edasikaebeõigust.
22.Järgmisena peab kolleegium vajalikuks vastata avalduse väidetele, et TsMS § 66 lg 1 p 2, § 83 lg 3 ning § 259 lg 2 rikuvad põhiseaduse §-des 11, 13 ja 24 sätestatud põhiõigusi. Kolleegium on eelnevates punktides jõudnud seisukohale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete abil on isikul võimalik eestkoste seadmise menetluses enda õigusi kaitsta, sh esindaja kaudu. Samuti on võimalik otsuse peale edasi kaevata. Seetõttu ei näe kolleegium nimetatud sätete vastuolu põhiseadusega ega pea vajalikuks eraldi analüüsida avaldaja sellekohaseid väiteid.
23.Ebaõige on avalduse väide, et kohus on rikkunud TsMS § 70 lg 2. Nimetatud säte deklareerib, et igal isikul on tsiviilprotsessiõigusvõime. Õigus omada tsiviilprotsessiõigusvõimet on isikul sõltumata sellest, kas kohus kaasab ta protsessi või mitte. Rikkuda saab sätet, mis lubab õiguse omajal oma õigusi ühel või teisel viisil teostada, sh näiteks kasutada õigust olla ärakuulatud.
24.Avalduses on õigesti leitud, et kohus rikkus TsMS § 71 lg 2, mis vaidluse ajal kehtinud redaktsioonis sätestas, et tsiviilprotsessiteovõime on teovõimelisel ja piiratud teovõimega täisealisel füüsilisel isikul, samuti juriidilisel isikul. Kuna isiku teovõimetus tuvastatakse alles jõustunud kohtuotsusega, tuleb menetluse kestel käsitada isikut teovõimelisena ning võimaldada tal teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusi ja -kohustusi.
25.Kolleegium leiab, et kohus ei ole rikkunud TsMS § 229 lg 1. Kohtule esitati nõue teovõime piiramiseks, mida avaldaja pärast eksperdiarvamuse saamist muutis, paludes tuvastada isiku teovõimetus. Kohus ei ole otsuses nõude piire ületanud. Avaldajal on õigus kuni seaduses ettenähtud ajani oma nõuet muuta.
26.Ebaõige on avalduse väide, et kohus rikkus TsMS § 257 lg 1. Avalduse kohaselt on T. M oma tegudega põhjustanud hooldekodule probleeme. Vald on huvitatud sellest, et hoolekandeasutus toimiks normaalselt.
27.Õige on avalduse väide, et kohus on rikkunud TsMS § 231 lg 4. Kohtuotsuses ei ole kohus analüüsinud avalduse väiteid, et T. M-l puudub reaalsustaju raha kasutamisel ja hooldekoduga suhtlemisel. Kohtuotsusest ei selgu, millega on kohus lugenud need väited tõendatuks.
28.Õige on avalduse väide, et kohtule esitatud avalduses ei olnud märgitud, kas T. M soovib avalduses nimetatud isikut endale eestkostjaks. Kohus oleks TsMS § 249 lg 1 kohaldades pidanud andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti oleks puuduv nõusolek võinud ajendada kohut tundma huvi isiku enda võime kohta oma kohtuasjas arvamust avaldada.
29.Asja uuel läbivaatamisel tuleb arvestada, et 1. juulist 2002. a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus ei näe ette täiskasvanud isiku teovõimetuks tunnistamise võimalust. Samuti on samast ajast alates tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritud ainult piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise menetlus. H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.