lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-3-6-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 03.11.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-6-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
03.11.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
891
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-6-03 Otsuse kuupäev Tartu, 3. november 2003 Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull Kohtuasi OÜ Kuressaare Elamute Hooldus hagi Evi Tralli, Sulev Tralli ja Janika Vilmsi (endine perekonnanimi Viilup) vastu 8467 krooni ja 90 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsus tsiviilasjas nr 2465/1998 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Janika Vilmsi kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 20. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada Indrek Vilmsile Janika Vilmsi kohtuvigade parandamise avalduselt 18. juunil 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti Evi Trallilt, Sulev Trallilt ja Janika Viilupilt OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks solidaarselt välja 8467 krooni ja 90 senti.
2.Saare Maakohtu 5. mai 2003. a määrusega jäeti rahuldamata Janika Vilmsi (endine perekonnanimi Viilup) taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.
Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse Janika Vilms. Avalduse põhjenduste kohaselt ei kutsutud avaldajat kohtusse seaduses ettenähtud korras. Avaldaja sai tema suhtes tehtud kohtuotsusest teada alles 18. märtsil 2003. a, kui ilmnes tema pangakonto arestimine ja sellelt kontolt võeti maha 3078 krooni. Kohtukutset ei ole avaldaja kätte saanud. Kostja E. Trall seda talle ei edastanud. Avaldaja oli selleks ajaks lõpetanud keskkooli ja asunud seoses õpingutega elama Tallinnasse. 11. jaanuari 1999. a kohtuistungi protokollist nähtub, et E. Trall juhtis kohtu tähelepanu sellele, et avaldaja on 1998. aasta septembrist Tallinnasse kooli läinud, mistõttu ei ole teda ka kohtuistungil. Samuti on E. Trall sellele asjaolule juhtinud tähelepanu oma kirjalikus vastuses hagile. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks püüdnud selgitada välja, kas hageja on hagimaterjalid kätte saanud ning kas kohtukutse on avaldajale kohaselt edastatud. Kohus on jätnud tegemata vajalikud toimingud, et tagada avaldajale põhiseaduse §-s 24 sätestatud õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui kostja jätab hagile vastamata, siis peab kohus enne tema suhtes otsuse tegemist kontrollima, kas kostja on loobunud vastuväidetest või ei ole ta hagimaterjale või kutset kätte saanud. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus ka oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-3-4-02.
4.Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele palus OÜ Kuressaare Elamute Hooldus jätta avaldus

rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 1, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada. Saare Maakohtu 19. jaanuari 1999. a otsus tuleb tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Kolleegium leiab, et maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtukutse kätteandmist reguleerivaid norme, jättes avaldaja nõuetekohaselt kohtusse kutsumata ning tagamata tema õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
7.Kohtuotsusest ei selgu, millisel seaduses sätestatud alusel on kohus lugenud kohtukutse J. Vilmsile kätteantuks. Kohtuotsuses on üksnes märge, et kostjad tunnistavad hagi. Asja materjalide kohaselt võisid kohtukutse kätteantuks lugemise aluseks olla TsMS § 28 lg-d 2 ja 7.
8.Toimikust nähtuvalt on kohus 27. oktoobril 1998. a saatnud hagiavalduse kostjatele E. Trallile ja J. Vilmsile ühel ja samal aadressil (Kuressaare, Pikk 60-23). Vastuses hagile on kostja E. Trall märkinud, et tema tütar J. Vilms õpib Tallinna Majanduskoolis, ja leidnud, et tütre käest ei ole õige võlga nõuda. Kolleegium leiab, et neil asjaoludel pidi kohus selgitama välja, kas J. Vilms elab koos E. Tralliga või mitte. Asja materjalide kohaselt on J. Vilmsi kohtukutse antud E. Tralli kätte edasiandmiseks J. Vilmsile. TsMS § 28 lg 7 kohaselt loetakse kutse kätteantuks, kui see on allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Seega ei saanud kohus lugeda kutset TsMS § 28 lg 7 alusel kätteantuks, kuna asjaolud viitasid sellele, et E. Trall ja J. Vilms ei ela koos.
9.Kohtukutse edasiandmist reguleerib TsMS § 28 lg 2. Kolleegium leiab, et see säte on rakendatav nii neil juhtudel, mil kohus eelmenetluse käigus annab ise protsessiosalisele üle kohtukutse teisele asjas väljakutsutud isikule edasiandmiseks, kui ka juhul, mil kutse jõuab protsessiosaliseni kohtukordniku, kohtukäskjala või postiteenuse osutaja vahendusel ja protsessiosaline kinnitab kutse teisele asjas välja kutsutud isikule edasiandmiseks vastuvõtmist oma allkirjaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 2 teise lause kohaselt peab isik, kellele kohus tegi ülesandeks kutse edasiandmise, tagastama kohtule kutse kättesaamise teatise, millele adressaat on alla kirjutanud. Kolleegium on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt saab adressaadile edastamiseks antud kohtukutset lugeda adressaadi poolt kättesaaduks vaid siis, kui kohtule on laekunud adressaadi allkirjaga teatis kutse kättesaamise kohta. Toimikus ei ole J. Vilmsi allkirjaga teatist kohtukutse kättesaamise kohta. Seega ei saanud kohus lugeda kutset kätteantuks ka TsMS § 28 lg 2 alusel.
10.Kolleegium leiab, et kui kostja jätab eespool toodud asjaoludel hagile vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud. Selle kohustuse eiramine rikub kolleegiumi arvates põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Samasugusele seisukohale on Riigikohus asunud oma 29. oktoobri 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-4-02 (RT III 2002, 29, 320).
11.Kohtupraktika ühtsuse tagamiseks märgib kolleegium täiendavalt, et kui kohtumenetluses on täitmata seaduses nimetatud eeldused, mis lubavad kutse lugeda kätteantuks TsMS § 28 lg 2 alusel,

on kohtul võimalik lugeda kutse kätteantuks TsMS § 28 lg 7 alusel vaid siis, kui on täidetud selle sätte kohaldamiseks vajalikud tingimused. Kohtuotsusest peab selguma, millisel alusel on kohtukutse kätteantuks loetud. L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.