lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-3-3-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 30.10.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-3-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
30.10.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-3-03 Otsuse kuupäev Tartu, 30. oktoober 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuasi A-I. A avaldus M. A teovõimetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a otsus tsiviilasjas nr 2/5/231866/00 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. A kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 6. oktoober 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada Eesti Patsientide Esindusühingule M. A kohtuvigade parandamise avalduselt 27. mail 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a otsusega tunnistati M. A tema ema A-I. A avalduse alusel teovõimetuks. M. A eestkostjaks määrati tema vend Eero A. Kohus leidis, et M. A tuleb tunnistada teovõimetuks, kuna eelmenetluses kohtu määratud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi
21.veebruari 2000. a aktist nr 83 nähtub, et ta põeb vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. M. A psüühikahäired on oma iseloomult ja ulatuselt sellised, mis takistavad tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ning neid juhtida. A.-I. A palvel ning E. A nõusolekul tuleb M. A eestkostjaks määrata E. A. Huvitatud isik Tallinna Linn toetas avaldust.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

2.Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse M. A. Avalduse põhjenduste kohaselt ei informeeritud M. A Tallinna Linnakohtu istungi toimumisest, millel arutati tema teovõimetust. Sellega võeti M. A võimalus ise või esindaja kaudu kohtuistungil osaleda, mistõttu ta ei saanud esitada avaldusele vastuväiteid ega tõendeid. Sellega rikuti avaldaja põhi- ja protsessiõigusi ning põhiseaduse ja rahvusvaheliste konventsioonide sätteid. Linnakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 247 lg 1 p 2 järgi kuulus isiku teovõime piiramine või teovõimetuks tunnistamine hagita asjade hulka. Hagita menetluses vaatab kohus TsMS § 249 lg 2 järgi avalduse läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Seega ei kuulu isik, kelle teovõime piiramist taotletakse, protsessiosaliste hulka ning tal puuduvad protsessiosalise õigused. Kuni teovõimetuks tunnistamiseni oli avaldaja teovõimeline ning tal olid kõik protsessiõigused. Avaldaja jäeti ka ilma TsMS § 83 lg-s 3 sätestatud õigusest ajada asja kohtu määratud esindaja kaudu. TsMS § 259 lg 2 sätestas, et isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse, kutsutakse kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Linnakohtu otsusest ei nähtu, et seda võimalust oleks M. A suhtes kaalutud. TsMS § 66 lg 1 p 2 ja § 83 lg 3 on vastuolus põhiseaduse §-dega 11 ja 13, kuna loovad olukorra, et isikul, kelle teovõimetust kohus arutab, ei ole võimalik olla kohtus esindatud. TsMS

§ 259 lg 2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 24, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Ka juhul, kui isik ei ole võimeline kohtuistungil osalema, peab tal olema võimalus väljendada oma seisukohti tema õiguste piiramise asjas muul sobival viisil. Tsiviilkohtumenetluse seadustik on vastuolus põhiseaduse §-ga 24 ka selles osas, milles see ei võimalda piiratud teovõimega isikul kaevata tema kohta tehtud otsuse peale kõrgemalseisvale kohtule.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3.Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 lg 1 p 2, § 373 lg 2 ja § 363 p 2 alusel rahuldada, sest linnakohus on teinud otsuse M. A teovõimetuks tunnistamise kohta M. A ennast asja kaasamata.
4.Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, et tsiviilkohtumenetluse seadustik on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvaheliste konventsioonidega osas, milles see ei võimaldanud teda käsitada protsessiosalisena. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus polnud sätestatud keeldu kaasata asja isikut, kelle teovõimetuks tunnistamist kohus arutas.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Asja linnakohtus läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 259 lg 2 sätestas, et teovõimetuks tunnistamise avalduse vaatab kohus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Isik, kelle teovõimetuks tunnistamist taotleti, tuli kutsuda kohtuistungile, kui seda võimaldas tema vaimne tervis. Neid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tuleb tõlgendada koostoimes põhiseaduse § 24 lõikega 2, mis sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, sama paragrahvi lõikega 5, mille järgi igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, ning samuti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lõikega 1, mille kohaselt igaühel on õigus oma tsiviilõiguste ja -kohustuste üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele.
6.Linnakohus oleks pidanud M. A kaasama asja huvitatud isikuna, sest otsustati tema õiguste ja kohustuste üle. Alles pärast M. A asja kaasamist pidi kohus välja selgitama, kas tema vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta.
7.Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa võtta ja oma huvisid kaitsta, siis tuleb talle põhiseaduse § 24 lõigetes 2 ja 5 sätestatud õiguste tagamiseks, kasutades analoogiat, määrata TsMS § 83 lg 3 kohaselt esindajaks advokaat riigi arvel.
8.Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et 1. juulist 2002. a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus ja koos sellega jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused ei näe enam ette täisealise isiku teovõimetuks tunnistamist. Kohus saab menetleda M. Ale eestkostja määramist. J. Odar, A. Kull, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.