lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-93-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.09.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-93-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.09.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1169
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-93-03 Otsuse kuupäev Tartu, 10. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu Kohtuasi AS "ur hagi ERGO Kindlustuse AS vastu kindlustushüvitise ja viiviste, kokku 27 864 krooni ja 60 sendi väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-97/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS "ur kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 1. september 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS "ur ja ERGO Kindlustuse AS (endine BICO-LEKS Kindlustuse AS) 8. aprillil 2001. a vabatahtliku vara kindlustuslepingu (kodukindlustusleping). Ööl vastu 19. juunit 2001. a tabas kindlustusobjekti asukohaga Narva-Jõesuu Aia t 47 pikselöök. Hagejal tekkis kahju, sest vooluvõrku lülitatud kodutehnika (olmeelektroonika) läks rikki. 21. juunil 2001. a esitas hageja kostjale kindlustushüvitise saamiseks taotluse, mille rahuldamisest kostja keeldus. Hageja leidis, et kindlustuslepinguga oli kaetud ka tulerisk, mistõttu kostja on kohustatud kindlustushüvitise välja maksma. Hageja palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitisena 23 105 krooni, millele lisandub viivis 4 759 krooni ja 60 senti.
2.Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja esitatud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et kuna kahju tekkis pikselöögi kaudsest mõjust, mitte välgu vahetust kokkupuutest materiaalsete esemetega, siis selliselt põhjustatud kahju ei kuulu kindlustusjuhtumite hulka, millele kindlustusleping laienes.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 14. oktoobri 2002. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 27 864 krooni ja 60 senti. Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal on tulenevalt kindlustusseaduse (kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis) §-dest 9 ja 19 kohustus maksta hagejale välja kindlustushüvitis ja kindlustuslepingust tulenev viivis. Kohus arvestas dokumentaalse tõendina kindlustusinspektsiooni arvamustega ja nõustus nendes toodud põhjendustega. Kindlustuspoliisi kohaselt olid kindlustuslepingu lahutamatuks osaks muuhulgas kodukindlustuse tingimused ja kindlustatava vara nimekiri. Nimetatud tingimuste p 18.2.1.2 järgi on kindlustusjuhtumiks kahjud, mille põhjustas pikselöök, mille all mõistetakse välgu vahetut kokkupuudet materiaalsete esemetega, põhjustades purustusi või tulekahju. Kindlustatava vara nimekirjas olid loetletud välgulöögi tagajärjel rikutud esemed, kuid kostja kirjeldatud viisil (vahetu kokkupuude välguga) polnuks neile kahju tekitamine võimalik, sest esemed asusid ruumis. Seega pole kodukindlustuse tingimuste sõnastus üheselt mõistetav. Õiglane on tõlgendada kodukindlustuse
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

tingimuste p 18.2.1.2 hageja kasuks, kuna ta on kostja kui tüüptingimuste kasutajaga võrreldes läbirääkimistel nõrgemas positsioonis.

4.ERGO Kindlustuse AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et linnakohus rikkus TsMS § 95 lg 1 ja § 227 lg 1 ning tõlgendas ebaõigesti kindlustuslepingut. Linnakohus kohaldas ebaõigesti kindlustusseaduse § 8 ja § 9 ning arvestas ebaõigesti viivisesumma. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kodukindlustuse tingimuste kohaselt võivad kindlustusjuhtumi tekkimise põhjusteks vastavalt kindlustuslepingus märgitule olla tuli, vesi, murdvargus, loodusõnnetus, vandalism, kodutehnika rike või kindlustusvõtja tegevuse tagajärjel kolmandate isikute esitatud nõue. Kodukindlustuse avalduse järgi soovis hageja kindlustada koduse vara tule, vee, loodusõnnetuse ja murdvarguse vastu. Hageja ei kindlustanud kodust vara kodutehnika rikke vastu. Tegemist pole kodukindlustuse tingimuste p-s 18.2.1.2 sätestatud kindlustusjuhtumiga, sest hageja pole tõendanud, et kahju tekkis välguga vahetu kokkupuute tagajärjel. Käesoleval juhul on tegemist kindlustusjuhtumiga kodutehnika rikke tõttu. Kodukindlustuse tingimuste p 18.7.1.3 kohaselt mõistetakse kodutehnikarikke all otsesest välgutabamusest ja selle siirdeprotsessist tingitud elektromagnetilise võnkumise tagajärjel kodutehnikale tekkinud kahju. Nimetatud riski vastu ei olnud vaidlusalune vara kindlustatud. Linnakohus leidis, et kodukindlustuse tingimuste p 18.2.1.2 ei saa tõlgendada viisil, nagu väidab kostja. Linnakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Põhjendatud pole, et linnakohus tugines hagi rahuldamisel vaid kindlustusinspektsiooni arvamusele. Teistele asjas esitatud tõenditele pole kohus hinnangut andnud. Ebaõige on linnakohtu järeldus poolte ebavõrdsest läbirääkimispositsioonist. Kindlustuslepingu sõlmimise ajal osutas hageja edasikindlustamisteenust ning tegutses kindlustusmaaklerina.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kassatsioonkaebuses palub AS "ur ringkonnakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus tõlgendas kindlustuslepingut ebaõigesti. Kodukindlustuse tingimuste p 18.2.1.2 tähendab, et kui välgulöögi tagajärjel saavad kahjustada ükskõik millised esemed kindlustatud varast, siis on tegemist kindlustusjuhtumiga. Ringkonnakohus rikkus TsMS §-s 92 sätestatut, kui võttis arvesse kodutehnika rikete kindlustamist puudutavad asjaolud. Samuti polnud tsiviilasjas tähtsust asjaolul, et hageja tegutses kindlustusmaaklerina. Kindlustusinspektsiooni kirjad vastasid TsMS § 90 ja § 117 nõuetele ning omasid asjas tähtsust.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele leiab ERGO Kindlustuse AS, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus tõlgendas kodukindlustuse tingimusi õigesti ning leidis põhjendatult, et kindlustusvõtja ei olnud kindlustanud ennast selle riski vastu, mille tulemusena said kahjustada kindlustatud asjad. Ringkonnakohus hindas tõendeid objektiivselt ja põhjalikult.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
9.Ringkonnakohus ei ole kindlustuslepingu tõlgendamisel rikkunud materiaalõiguse norme. 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 64 lg 1 kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisti. Seega pidi ringkonnakohus poolte sõlmitud kodukindlustuslepingu tõlgendamisel välja selgitama poolte tegeliku tahte. Ringkonnakohus on järginud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatut ja välja selgitanud poolte tegeliku tahte, vastates kõikidele poolte väidetele ning hinnates kõiki asjas esitatud tõendeid.
10.Ringkonnakohus on kindlustuslepingu tõlgendamisel võtnud poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel põhjendatult aluseks kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevad kodukindlustuse tingimused, kodukindlustuse sooviavalduse ning kindlustatava vara nimekirja. Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ei ole vaidlusalusel juhtumil tema arvates tegemist kodukindlustuse tingimuste ps 18.2.1.2 ettenähtud kindlustusjuhtumiga.
11.Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 92, sest kostja on hagile vastu vaieldes tuginenud muuhulgas sellele, et hageja ei kindlustanud kodust vara kodutehnika rikke vastu. Selline võimalus oli ette nähtud kodukindlustuse tingimuste p-s 18.7.1.3, mille kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustatava vara nimekirjas märgitud tehniliselt korras kodutehnikale tekkinud kahjud ja sellega seotud kulutused, mille põhjustas otsene välgutabamus ja selle siirdeprotsessist tingitud elektromagnetiline võnkumine. Kohtud on tuvastanud, et hageja vara sai kahjustada kodukindlustuse tingimuste p-s 18.7.1.3 kirjeldatud viisil, mitte aga kodukindlustuse tingimuste p-s 18.2.1.2 ettenähtud viisil, s.o välgu vahetust kokkupuutest materiaalsete esemetega, mis põhjustas purustusi või tulekahju.
12.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et linnakohus on kindlustuslepingu tõlgendamisel ebaõigesti tuginenud üksnes kindlustusinspektsiooni poolt hagejale antud kirjalikele arvamustele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 90 lg-le 2 võib tõendiks olla ka dokumentaalne tõend. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 117 lg 1 järgi on dokumentaalsed tõendid igasugused kirjalikud, pildistamisega või video, heli- või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokumendid, mis sisaldavad andmeid asja lahendamisel tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.
13.Kohtud ei ole tuvastanud, et kindlustusinspektsiooni poolt hagejale antud kirjalikud arvamused sisaldaksid asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Nimetatud kirjalikud arvamused sisaldavad kindlustusinspektsiooni õiguslikku hinnangut lahkarvamustele, mis on tekkinud hageja ja kostja vahel seoses kindlustuslepingu tõlgendamisega. Kindlustusinspektsiooni arvamused ei ole käsitatavad ka TsMS § 117 lg-s 3 nimetatud asja tundva asutuse arvamusena, sest selle sätte mõtte kohaselt ei ole

mõeldud arvamust, mis on antud õiguslikes küsimustes. Kindlustusinspektsiooni antud õiguslikud hinnangud ei olnud asja menetlevatele kohtutele seadusest tulenevalt kohustuslikud. J. Odar, L. Laarmaa, T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.