Kohtuasja number 3-2-1-81-03 Otsuse kuupäev Tartu, 16. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Tampuu Kohtuasi Eino Tamme hagi Sirje Subbe-Tamme vastu abikaasade ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/152/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eino Tamme erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 26. mai 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
28.jaanuari 2003. a määrus.
2.Saata asi Tallinna Linnakohtule menetluse jätkamiseks.
3.Erikaebus rahuldada.
4.Tagastada Eino Tammele tema kaebuselt 7. veebruaril 2003 tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 2000. a otsusega kuulutati välja Eino Tamme pankrot.
2.15. jaanuaril 2001. a esitas E. Tamm pankrotiseaduse (PankrS) § 52 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtule hagi Sirje Subbe-Tamme vastu abikaasade ühisvara jagamiseks.
3.
29. märtsil 2001. a esitas S. Subbe-Tamm vastuhagi, milles palus tunnistada Tallinnas Lauliku 57 asuva kinnistu ja 1999. aastal hagejaga ühiselt omandatud vara abikaasade ühisvaraks ning välistada talle kuuluv osa pankrotivarast.
4.25. septembril 2002. a esitas E. Tamme pankrotihaldur Peeter Sepper Tallinna Linnakohtule avalduse hagist loobumise kohta ja palus E. Tamme hagiasjas menetluse lõpetada. Haldur leidis, et E. Tamme hagi on suunatud pankrotivara ümberhindamisele ja vähendamisele, mitte aga võlgade vähendamisele. Vara välistamise nõuet saab esitada ainult S. Subbe-Tamm.
5.Tallinna Linnakohus jättis 18. novembri 2002. a määrusega pankrotihalduri taotluse E. Tamme hagiavaldusest loobumiseks vastu võtmata ja asja menetluse lõpetamata. Määruse põhjenduste kohaselt on halduri taotlus seadusliku aluseta. Tulenevalt PankrS § 52 lg-st 3 ei ole halduril hagist loobumise õigust. Pankrotiseaduse § 52 lg-s 3 ja § 52 lg-s 4 sätestatud hagid on erinevatel alustel esitatavad hagid ega välista teineteist.
6.E. Tamme pankrotihaldur esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. jaanuari 2003. a määrusega linnakohtu määruse. Ringkonnakohus võttis vastu E. Tamme pankrotihalduri taotluse E. Tamme hagiavaldusest loobumiseks ja lõpetas menetluse E. Tamme hagis S. Subbe-Tamme vastu abikaasade ühisvara jagamiseks.
8.Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pankrotihaldur peab Lauliku 57 asuvat kinnistut E. Tamme lahusvaraks ja ühtlasi pankrotivaraks. Pankrotihaldur saab ühisvarast osa väljanõudmise hagi esitada vaid siis, kui võlgniku vara on ühisvara. Vastasel juhul puudub nii halduril kui võlgnikul PankrS § 52 lg 3 kohaselt võimalus hagi esitada. Nimetatud säte ei
anna võlgnikule võimalust pankrotivara vähendada ega võlausaldajate huve kahjustada. Nõude, mille rahuldamisel pankrotivara väheneb ühisvarast oma osa välistamise teel, saab PankrS § 52 lg 4 alusel esitada võlgniku abikaasa. S. Subbe-Tamm ongi 29. märtsil 2001. a sellise hagiavalduse esitanud. E. Tammel polnud volitusi esitada pankrotivara ühisvaraks tunnistamise ja selle jagamise hagi.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Erikaebuses palus E. Tamm tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 333 lg 1 p-s 3 sätestatut, otsustades isiku õiguste üle, keda asjasse ei kaasatud. Ebaõige on ringkonnakohtu määruse väide, et E. Tamm peab linnakohtu määrust õigeks, sest tema seisukohta pole erikaebuse kohta küsitud. Ringkonnakohus tõlgendas vääralt PankrS § 52 lõiget 3. Ringkonnakohtu määrus on vastuoluline. Kohus eeldab ühisvara puudumist, kuid möönab samas selle olemasolu.
10.Vastuses erikaebusele leidis pankrotihaldur, et ringkonnakohtu määrus on õige ja palus jätta erikaebuse rahuldamata.
11.Vastuses erikaebusele pidas kostja S. Subbe-Tamm kaebust põhjendatuks ja palus selle rahuldada.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Ringkonnakohtu määrus tuleb pankrotiseaduse väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi saata esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.
13.Ringkonnakohtu määruse kohaselt peab kohus võtma E. Tamme pankrotihalduri hagist loobumise vastu seetõttu, et E. Tammel puudus PankrS § 52 lg 3 kohaselt hagi esitamise õigus, kuna pankrotihaldur peab Tallinnas Lauliku 57 asuvat kinnistut E. Tamme lahusvaraks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
14.Abikaasade ühisvara jagamist pankrotimenetluses reguleerib PankrS § 52. Pankrotiseaduse § 52 lg 1 kohaselt on halduril õigus nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 on haldurile ühisvara jagamise hagi aegumistähtaeg üks aasta pankroti väljakuulutamisest. Kui haldur ei ole võlgniku osa ühisvarast väljanõudmise hagi selle tähtaja jooksul esitanud, võib PankrS § 52 lg 3 järgi võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda hagejana asja läbivaatamisel.
15.Kolleegium on seisukohal, et PankrS § 52 lg 3 järgi võib võlgnik esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi, sõltumata sellest, kas pankrotihaldur peab vaidlusalust vara abikaasade ühisvaraks või mitte. See, kas vara, mille jagamiseks on võlgnik esitanud hagi, on abikaasade ühisvara või võlgniku lahusvara, tuleb kindlaks teha asja sisulise otsustamise käigus. Pankrotihalduri seisukoht PankrS § 52 lg 3 kohaselt esitatud hagis vaidlustatud vara kuuluvuse kohta ei oma tähtsust hagist loobumise vastuvõtmise küsimuse lahendamisel.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Sellest sättest tulenevalt ei saa kohus lõpetada menetlust, kui hagist loobumise avalduse on esitanud isik, kes ei ole hageja. Vastavalt PankrS § 52 lõikele 3 osaleb selle sätte kohaselt esitatud hagi puhul asjas hagejana võlgnik. Asjas esitas hagi võlgnik E. Tamm. Asja materjalide kohaselt esitas hagist loobumise avalduse aga pankrotihaldur, mitte E. Tamm. Seega
on ringkonnakohus ebaõigesti lõpetanud menetluse hagist loobumise avalduse alusel, mida ei esitanud hageja.
17.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TsMS § 220 lg 2 sätestab, et määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita poolte kokkulepet, võib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu poolt erikaebuse kohta tehtud määruse peale ei saa edasi kaevata. Käesolevas asjas on ringkonnakohus hagist loobumise vastu võtnud ja lõpetanud menetluse isiku avalduse alusel, kellel puudus hagist loobumise õigus. Kolleegium leiab, et E. Tamme õigus esitada erikaebus tuleneb TsMS § 338 lõikest 2, mille kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse ka siis, kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust.
18.Vastuseks erikaebusele märgib kolleegium veel, et ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 333 lg 1 punkti 3, sest E. Tamm oli oma hagiasja menetlusse kaasatud. Ringkonnakohus võib TsMS § 316 lg 3 järgi erikaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata. Küll aga ei nähtu toimikust, et E. Tamm oleks avaldanud ringkonnakohtule, et ta peab linnakohtu määrust õigeks. Toimikust ei nähtu ka, et apellatsioonikohus oleks küsinud hagejalt E. Tammelt arvamust pankrotihalduri erikaebuse kohta. L. Laarmaa, A. KullT. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.