lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-74-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.06.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-74-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.06.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
949
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-74-03 Otsuse kuupäev Tartu, 2. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Kohtuasi Ljubov Pavlova hagi AS Sangar vastu distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-52/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Sangar kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. mai 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Ljubov Pavlova töötab alates 13. novembrist 1989. a AS-s Sangar õmblejana. 12. veebruari 2002. a käskkirjaga nr 19-P määrati hagejale distsiplinaarkaristusena noomitus, sest ta tootis praaki, eiras korraldust parandada praaktooted ja käitus ebaviisakalt. Tartumaa Töövaidluskomisjon jättis 11. aprilli 2002. a otsusega hageja distsiplinaarkaristuse tühistamise avalduse rahuldamata.
2.Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palus L. Pavlova tunnistada tema karistamine noomitusega ebaseaduslikuks. Hageja leidis, et praagi tekkimise eest on vastutav tehnoloog. Kuna hageja praagi tekkimises süüdi ei olnud, keeldus ta ebakvaliteetset tööd tasuta ümber tegemast. Hageja ei pannud toime töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) §-s 2 toodud süülist tegu.
3.Tartu Maakohus jättis L. Pavlova hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et lisaks praaktoodangu valmistamise eest on põhjendatud hageja karistamine ka selle eest, et ta keeldus tema süül tekkinud praaki parandamast ning käitus tehnoloogiga ebaviisakalt. Palgaseaduse § 19 lg 2 kohaselt on töötaja praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisel kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandja esindajale. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb hageja lugeda praagi tekkimises süüdi. Hageja jättis täitmata tööandja seadusliku korralduse, kui ta keeldus praaktoodangu parandamisest. Hageja käitus tehnoloogiga ebaviisakalt. Töölepingu seaduse § 48 lg l p 4 kohaselt on tööandja ja töötaja kohustatud olema teineteise vastu viisakad. Hageja ei olnud viisakas, reageerides sõimuga tehnoloogi nõudmisele parandada praak. Tööandja seadusliku korralduse täitmisest keeldumise ja tööandja esindaja suhtes ebaviisaka käitumise eest määratud distsiplinaarkaristus vastab üleastumise raskusele. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega tühistas hagejale määratud distsiplinaarkaristuse. Praagi tekkimise põhjustasid ebaõiged juhised, mis tehnoloog töötajale andis. Uue tehnoloogia juurutamise tõttu ei saanud hageja praagi tekkimist kohe avastada ja sellest tööandjat informeerida. Puudub alus süüdistada töötajat PalgaS § 19 lg-s 2 sätestatud teatamiskohustuse rikkumises.
5.Töölepingust ega sisekorraeeskirjadest ei tulene, et hageja tööülesandeks oli praagi kõrvaldamine, sõltumata sellest, kas ta oli praagi tekkimises süüdi või mitte. Vastavalt PalgaS § 19 lg-le 5 makstakse töötajale tasu töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära

ulatuses, kui praagi tekkimises pole süüdi töötaja. Kuivõrd hageja ei olnud praagi tootmises ega seda põhjustada võivate asjaolude ilmnemisest teatamata jätmises süüdi, saanuks kostja nõuda hagejalt praagi kõrvaldamist üksnes selle eest täiendavat tasu makstes. Hageja keeldumine praagi tasuta kõrvaldamisest oli põhjendatud. Kostjal puudus alus karistada hagejat TLS § 50 p-s 3 sätestatud kohustuse rikkumise eest.

6.Hageja rikkus TLS § 48 lg 1 p-s 4 sätestatud viisakuskohustust. Vastavalt TDS § 8 lg-le 1 ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega töötaja varasema käitumisega. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Arvestades seda, et hageja ei ole varem distsiplinaarsüütegu toime pannud ning ta oli süüdi üksnes tööandja esindaja suhtes ebaviisakas käitumises, mida soodustas töökonflikt ja tööandja esindaja poolne ebaõigete nõuete esitamine, ei ole hageja karistamine noomitusega põhjendatud. Tööandjal tulnuks piirduda hoiatuse tegemisega, mitte aga kohaldada TDS §-s 3 sätestatud karistust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusega tuvastati, et töötaja käitus tööandja esindaja suhtes ebaviisakalt. Ebaviisakas käitumine on süütegu, mille eest on põhjendatud töötaja distsiplinaarkorras karistamine. Tööandja määras töötajale kõige kergema distsiplinaarkaristuse. Ringkonnakohtu otsuses märgitud hoiatus ei ole karistusena õigusaktides sätestatud. Kohus soovitab tööandjal kohaldada ebaseaduslikku karistust.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei soovitanud kostjal kohaldada uut karistust, vaid leidis, et hagejat ei olnud üldse vaja distsiplinaarkorras karistada.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus pole materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud ega rikkunud protsessiõiguse normi.
10.Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 8 lg 1 järgi ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega töötaja varasema käitumisega. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 23 lg 2 järgi tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja varasemale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega.
11.Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1 järgi on distsiplinaarsüüteoks ka TLS §-s 48 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. TLS § 48 lg 1 p 4 kohustab töötajat olema tööandja vastu viisakas. Ka viisakuskohustuse rikkumise eest distsiplinaarkaristust kohaldades tuleb arvestada süüteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning töötaja varasemat käitumist. Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et viisakuskohustuse rikkumise korral ei ole alati vaja distsiplinaarkaristust kohaldada. Apellatsioonikohus tuvastas, et

töötaja ebaviisakat käitumist tööandja esindaja suhtes soodustas tööandja esindaja põhjendamatute nõuete esitamine ning et töötaja pole varem distsiplinaarsüütegu toime pannud. Ringkonnakohus leidis, et neil asjaoludel ei olnud viisakuskohustuse rikkumise eest hageja distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud. Seega on apellatsioonikohus otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et töötaja distsiplinaarkorras karistamine ei olnud õige.

13.Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et TDS §-s 3 on antud distsiplinaarkaristuste ammendav loetletu. Selle paragrahvi järgi on distsiplinaarkaristusteks noomitus, rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva ja töölepingu lõpetamine TLS § 86 punktide 6-8 alusel.
14.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on otsuses soovitanud tööandjal rakendada ebaseaduslikku karistust. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole tööandjale sellist soovitust andnud. Ringkonnakohus leidis, et hageja distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendamatu ja tööandjal tulnuks piirduda hoiatuse tegemisega, mis ei ole distsiplinaarkaristus. J. Luik, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.