Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-61-03 Otsuse kuupäev Tartu, 22. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi AS SILBET hagi OÜ VEKOOLIS vastu 83 270 krooni väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2003. a otsus tsiviilasjas nr II-2-35/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS SILBET kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. aprill 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2003. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS SILBET hagi arvete nr 840, 858, 936, 975, 980, 100239, 1133, 1134, 1135, 1197, 1189, 1190 ja 1195 alusel esitatud nõude osas, ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-le SILBET 7. märtsil 2003. a tasutud kautsjon, 370 (kolmsada seitsekümmend) krooni 49 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS SILBET esitas 19. oktoobril 1999. a Kohtla-Järve Linnakohtule hagi OÜ VEKOOLIS vastu, nõudes 83 270 krooni ulatuses viivise väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 8. aprillil 1998. a sõlmitud lepingu nr 059 ja 7. mail 1998. a sõlmitud lepingu nr 069 järgi kostjale ehitus- ja saematerjali ning tegi kostjale ka teenustöid. Kostja jättis esitatud arved maksmata. 266 198 krooni ja 95 sendi suuruse põhivõla tasus kostja 7. aprillil 1999. a. Viivist kostja tasunud ei ole.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole pooled sõlminud kirjalikku kokkulepet viiviste kohta, seega on TsK § 192 järgi viivisenõue alusetu.
4.Kohtla-Järve Linnakohtu 21. oktoobri 2002. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et TsK § 192 järgi peab kokkulepe viivise kohta olema sõlmitud kirjalikult. Kirjaliku vormi järgimata jätmine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse. Arve-saatelehtedel puudub kirjalik kokkulepe viiviste tasumise kohta. Hageja ei ole esitanud kohtule piisavalt tõendeid selle kohta, et lepingud nr 059 ja 069 ning kohtule esitatud arve-saatelehed oleksid omavahel seotud. Arve-saatelehtedel puudub märge lepingu kohta, samuti on erinev nendel kajastatav toodangu nomenklatuur. Kohtule esitatud tasaarvestuse akti nr 27 jättis linnakohus tõendite hulgast välja, kuna see kajastab viivisarvete tasaarveldusi aastatel 2000-2001, kuid vaidlusalune ehitusmaterjal on ostetud 1998. a.
5.Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista viivis välja. Kaebuse kohaselt ei ole pooled teisi ehitusmaterjalide müügilepinguid sõlminud. Asjas ei oma tähendust asjaolu, et OÜ-le VEKOOLIS esitatud arvetel puudub viide müügilepingutele nr 059 ja 069, sest hageja ei pidanud näitama arvetes lepingu rekvisiite. Ebaõige on kohtuotsuse viide sellele, et arvetes märgitud kaupade nomenklatuur ei vastanud lepingule. Müügilepingus nr 069 nimetatud kaupade loetelu ei ole ammendav. Samuti on
alusetu linnakohtu väide, et AS SILBET ei teinud revisjoni ega esitanud raamatupidaja seletust. Linnakohus jättis alusetult tõendite hulgast välja 6. mai 2002. a tasaarvestuse akti nr 27. Tehes tasaarvestuse, tunnistas OÜ VEKOOLIS viivise võla olemasolu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Viru Ringkonnakohtu 11. veebruari 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt ja hagi rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt VEKOOLIS välja 39 885 krooni 24 senti ning kohtukulud. Ringkonnakohus nõustus apellatsioonkaebuse väitega, et leping nr 069 ei määranud kindlaks kaupade nomenklatuuri, vaid lepingu p 1.1 järgi olid müügiesemeks ehitus- ja remondimaterjalid. Poolte vahel oli 8. aprillil 1998. a sõlmitud ka ehitusprusside ostu-müügileping nr 059. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid sõlminud muid ostu-müügilepinguid. Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1 kohaselt määratakse leppetrahv (viivis) kohustuse täitmise tagamiseks kindlaks kas seaduse või lepinguga. 7. mai 1998. a ehitus-remondimaterjalide ostu-müügilepingu nr 069 p 5.2 järgi kohustus kostja (ostja) tasuma hagejale (müüjale) viivist 0,15% kauba maksumusest iga tasumisega viivitatud päeva eest. Samuti kohustus ostja tasuma viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest 8. aprilli 1998. a lepingu nr 059 järgi. Lepingulised kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil, seega tuleb hagi osaliselt rahuldada. Linnakohtule esitatud arve-saatelehtede järgi on kostja kauba kätte saanud (linnakohtu tl 20-62, 82-123), kuid kauba eest tasus kostja alles
7.aprillil 1999. a, s.o pärast arve-saatelehtedel ettenähtud tähtaega. Seega tuleb osaliselt rahuldada viiviste väljamõistmise nõue arve-saatelehtede nr 859 (tl 21), nr 868 (tl 23), nr 895 (tl 24), nr 900 (tl 25), nr 927 (tl 26), nr 937 (tl 28), nr 881 (tl 29), nr 952 (tl 30), nr 1012 (tl 33), nr 1013 (tl 34), nr 1014 (tl 35), nr 1015 (tl 36), nr 1016 (tl 37), nr 1017 (tl 38), nr 880 (tl 39), nr 890 (tl 40), nr 1034 (tl 41), nr 1068 (tl 43), nr 1077 (tl 44), nr 1107 (tl 45), nr 1108 (tl 46), nr 1112 (tl 47) nr 1140 (tl 51), nr 1206 (tl 56) osas, kokku summas 39 885 krooni 24 senti. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Arvete nr 800077 (tl 57), numbrita arve (tl 58), nr 800014 (tl 59), nr 10552013092006 (tl 61) ja nr 800097 (tl 62) õigeks ajaks tasumata jätmise eest hageja viivist ei nõua. Arvetel nr 840 (tl 20), nr 858 (tl 22) ja nr 936 (tl 27) puudub märge selle kohta, et hageja oleks kostja suhtes rakendanud pooltevahelises lepingus ettenähtud 10% soodustust, st hageja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Arvetel nr 980 (tl 31), nr 975 (tl 32), nr 100239 (tl 42), nr 1133 (tl 48), nr 1134 (tl 49), nr 1135 (tl 50), nr 1197 (tl 52), nr 1189 (tl 53), nr 1190 (tl 54), nr l195 (tl 55) puudub maksetähtaeg, mistõttu puudub alus nõuda viivist nende mitteõigeaegse tasumise eest.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult.
8.Kaebuse kohaselt ei põhine seadusel ringkonnakohtu arusaam, et teatud arvete osas ei tule viivist tasuda, sest arvetel puudub maksetähtaeg. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita
nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtpäevaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Pooltevahelise müügilepingu nr 069 p 3.5 järgi tasub ostja müüjale kättesaadud kauba eest 15 päeva jooksul kauba üleandmisest (ärasaatmisest) arvates. Müüja ei pidanud seda maksetähtaega ostjale eraldi meelde tuletama.
9.Ringkonnakohus jättis motiveerimata, mis seaduse säte või lepingu punkt vabastaks ostja viivise tasumise kohustusest, kui müüja ei ole teinud arvetele märget kokkulepitud soodustuse arvestamise kohta. Ringkonnakohus ei andnud hinnangut hageja esindaja istungil antud seletusele, et kuigi allahindlus ei pruukinud olla märgitud, sai ostja siiski kaubad soodsamalt. Kui ringkonnakohus leidis, et teatud arvete puhul oleks pidanud müügihind olema 10% väiksem, tulnuks viivis välja mõista lähtuvalt 10% vähendatud põhivõlast.
10.Ringkonnakohus ei andnud otsuses hinnangut 6. mai 2002. a tasaarvestuse aktile, mida käsitleti apellatsioonkaebuses ning mida istungil uuriti.
11.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi ega rikkunud protsessiõiguse norme.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
13.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei ole asja lahendades käsitlenud pooltevahelise lepingu nr 069 punkti 3.5, mille kohaselt müügihinna tasumise tähtaeg oli 15 päeva, alates kauba ärasaatmisest. Apellatsioonkaebuse p-s 1 on lepingu p-le 3.5 viidatud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus analüüsima, kas selline kokkulepe on piisavalt selge ning kas müüja pidi ostjale iga arvega eraldi meelde tuletama müügihinna tasumise korda ja tähtaega. Juhul kui selline kohustus ringkonnakohtu arvates tekkis, tuleb otsuses esitada selle tekkimise alus ja põhjendus.
14.Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna teatud arvetel puudub märge selle kohta, et hageja oleks kostja suhtes rakendanud pooltevahelises lepingus ettenähtud 10% soodustust, st hageja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, ei saa hageja viivist nõuda.
15.Kolleegium leiab, et selle seisukoha põhjendamata jätmisega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 4. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, miks ta on teinud märke puudumisest järelduse, et sellisel juhul ei pea kostja üldse viivist tasuma.
16.Kolleegium märgib, et vaidluse lahendamisele kohaldatav tsiviilkoodeks ei andnud kohustuse rikkumise korral teisele poolele õigust oma kohustuse täitmisest keelduda. Kuigi ringkonnakohus tuvastas, et müüja ei kohaldanud 10% allahindlust, on ringkonnakohus jätnud välja selgitamata, milline oli poolte tegelik tahe - kas pooled leppisid nende arvete puhul kokku teistsuguse müügihinna, s.o ilma allahindluseta, või oli märge jäetud tegemata ekslikult ja tegelikult allahindlust kohaldati.
17.Ringkonnakohus peab analüüsima, kas tsiviilkoodeksi järgi on võimalik, et kostja oleks märke puudumisele vaatamata pidanud müügihinna õigeks ajaks tasuma ja kas õigeks ajaks tasumata jätmise korral tuleb tasuda viivist lepingus kokkulepitud korras. Kohtud ei ole tuvastanud, et kostja
oleks vaidlustanud allahindluse kohaldamata jätmise või teinud selle kohta tasaarvestusavalduse.
18.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lgid 4 ja 6, kui jättis vastamata apellatsioonkaebuse väidetele tasaarvestusakti hindamise kohta. Isegi juhul, kui apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased ega mõjuta lahendi tegemist, oleks ringkonnakohus pidanud võtma seisukoha nimetatud akti suhtes. Kohtuistungil käsitletud tõendi kohta otsuses seisukoha võtmata jätmisega rikkus ringkonnakohus samuti TsMS § 231 lg 4. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.