Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-55-03 Otsuse kuupäev Tartu, 8. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Igor Tavaste avaldus tuvastada maa ja hoonete kuulumine Paul Tavastele ning tuvastada hoonete võõrandamise õigusvastasus. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/103/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Igor Tavaste kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. aprill 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
16.jaanuari 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Igor Tavastele Helgi-Ruth Tavaste poolt
14.veebruaril 2003. a tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Igor Tavaste esitas 5. septembril 2001. a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et Pärnu maakonnas Tori vallas asunud maaüksus Muraka 87 kinnistu nr 1793 ja sellel asunud hooned kuulusid 16. juunil 1940. a Paul Tavastele ja et hooned kuulusid P. Tavastele ka 25. aprillil 1945. a. Avaldaja palus tuvastada, et hooned võõrandati õigusvastaselt 25. aprillil 1945. a ebaseadusliku otsuse alusel ametiisiku omavoli tõttu ja P. Tavaste reaalse repressiooniohu tõttu. Menetluse käigus loobus I. Tavaste nõudest tuvastada maaüksuse kuulumine 16. juunil 1940. a P. Tavastele ja selle nõude osas lõpetas kohus menetluse. Avalduse kohaselt on Muraka 87 kinnistul asunud hoonete kuulumine P. Tavastele 25. aprilli 1945. a seisuga tõendatud kinkelepinguga 6. augustist 1928. a; rendilepinguga 18. veebruarist 1934. a, millega Johannes Jürs sai talukoha kasutada; talundilehega nr 120, mille järgi 29. juunil 1939 kasutas J. Jürs Muraka 87 talukohta raharendi alusel ning muude avaldusele lisatud tõenditega. Avaldaja leidis, et Pärnu Maakonna Tori valla TK istungiprotokolli nr 69 kohaselt otsustati J. Jürsilt võõrandada Muraka 87 Kiieti talu kasutuses olevast maast 15,97 ha. 2. jaanuari 1946. a majapidamise arvestuslehel märgitud hooned ja nende ehitusaastad on samad kui 1939. aasta talundilehel P. Tavaste omandis olevad hooned ja nende ehitusaastad. Seega peeti J. Jürsi 25. aprillist 1945. a alates Muraka 87 hoonete omanikuks.
2.Asjast huvitatud isik Aadi Jürs vaidles avaldusele vastu väites, et P. Tavaste ei olnud 1945. aastal Muraka 87 asuvate hoonete omanik, sest ta müüs need 13. oktoobril 1940. a Mihkel Liitojale. Asjast huvitatud isik Eesti Vabariik leidis, et I. Tavaste avalduse menetlemine hoonete tagastamise osas on lõpetatud. Jõus on ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 17. detsembri 1999. a otsus. Avaldaja ei ole seda otsust vaidlustanud. Asjast huvitatud isik Tori vald teatas, et tal pole seisukohta hoonete kuuluvuse kohta. Kohtuistungil leidis Tori vald, et avaldus ei ole põhjendatud.
3.Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2002. a otsusega jäeti avaldus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustes leiti, et kui avalduse esitanud isik ei ole 1997. aasta 31. detsembriks esitanud tõendeid asjaolude kohta, mida ta on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt kohustatud tõendama, tuleb tal ORAS § 16 lg 5 järgi esitada tõendid Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtajal ja korras. Kui avalduse esitanud isik mõjuva põhjuseta ei esita tõendeid talle kirjalikult teatatud tähtajaks, lõpetab kohalik komisjon avalduse menetluse. ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjon andis 30. augusti 1999. a otsusega I. Tavastele tähtaja dokumentide esitamiseks 1. detsembrini 1999. a. Maavanema 20. septembri 1999. a kirjaga selgitati avaldajale täiendavalt võimalust pöörduda vara õigusvastase võõrandamise aja ja viisi tõendamiseks kohtu poole. I. Tavaste ei esitanud dokumente määratud tähtajaks ega teatanud pöördumisest kohtu poole. Seetõttu lõpetas ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni ORAS § 16 lg-te 5 ja 6 alusel 17. detsembrist 1999. a otsusega nr 4 I. Tavaste avalduse menetluse. Avaldaja oli sellest otsusest teadlik ja otsust ei vaidlustanud. Omandireformi aluste seaduse mõtte kohaselt tähendab tagastamismenetluse lõpetamine, et avaldaja on oma nõudest loobunud. Avaldaja pöördus avaldusega kohtu poole 5. septembril 2001. a, s.o ligi 2 aastat pärast asjas menetluse lõpetamist. Kuna avalduses taotletud faktide tuvastamine on vajalik vara tagastamiseks omandireformi aluste seaduse järgi, siis puudub menetluse lõpetamise tõttu vajadus neid fakte tuvastada ja avaldajal puudub põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks. Avaldus tuleb jätta rahuldamata ning avaldaja esitatud tõendid tähelepanuta. Nõudest tuvastada, et kinnistu nr 1793 ja sellel asunud hoonete omanik oli 16. juunil 1940. a P. Tavaste, loobus avaldaja põhjusel, et selle üle ei vaielda, maa osas on I. Tavaste tunnistatud õigustatud subjektiks ja kohus lõpetas selle nõuede osas menetluse.
4.Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse avaldaja, kes leidis, et kohus oleks pidanud avalduse lahendama sisuliselt. Omandiõiguse tuvastamine on varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest lähtuv vaidlus, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Kohalike komisjonide töö ei ole lõppenud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2003. a otsusega jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et apellandi viide Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-2-1-108-97 ei ole asjakohane. Viidatud määruses leidis kohus, et taotleja võib pöörduda vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest - omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. Viidatud juhul oli küsimus selles, kas vara võõrandamisaegse omaniku tuvastamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Käesolevas asjas selle üle ei vaielda. Pärnu maakohus menetles I. Tavaste avaldust ja jättis selle rahuldamata. Õige on apellandi väide, et ORAS § 16 lg-st 5 juhinduvad oma tegevuses ÕVVTK kohalikud komisjonid. See aga ei tähenda, et tsiviilkohus ei saa tugineda asjaolule, et avaldaja vara tagastamise avalduse menetlus on lõppenud. I. Tavaste soovis faktide tuvastamist seoses vara tagasi taotlemisega omandireformi käigus. Kuna I. Tavaste vara tagastamise avalduse menetlemine on lõpetatud vastavalt kehtivale korrale ja ta ei ole lõpetamist vaidlustanud, ei ole soovitud faktide tuvastamine avaldajale
enam vajalik. Seega leidis kohus õigesti, et avaldajal puudub põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks. Omandireformi korraldamise lõpetamise ühist tähtaega ei ole sätestatud. See aga ei tähenda, et konkreetse taotleja avalduse menetlemine ei lõpe. ORAS § 16 lg 5 kohaselt lõpetatakse iga avalduse menetlemine eraldi vastavalt kehtestatud korrale. Kuna I. Tavaste avalduse menetlemine on lõpetatud, ei saa ta "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra" p 36 alusel enam uusi tõendeid esitada. Selles seisnebki avalduse menetlemise lõpetamise mõte.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palus avaldaja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Ringkonnakohus kohaldas vääralt omandireformi aluste seadust ja tegi asjas ebaõige järelduse, et avaldajal puudub faktide tuvastamiseks põhjendatud ja õigustatud huvi. Kohus oleks pidanud lahendama asja sisuliselt, sest avaldajal on huvi soovitud faktide tuvastamiseks. Avaldaja põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks seisneb selles, et tal on õigus faktide tuvastamise korral taotleda asja uut läbivaatamist ja lahendamist ÕVVTK kohalikus komisjonis. Kohtud on teinud ORAS § 16 lg-st 5 järelduse, et pärast ÕVVTK kohaliku komisjoni poolt asja lõpetamist ei ole avaldajal enam õigustatud ega põhjendatud huvi faktide tuvastamise avalduse esitamiseks kohtule. Eelmainitud säte on aga pädevus- ja menetlusnormina kohustuslik ÕVVTK kohalikule komisjonile. Avaldaja on kohtusse pöördunud omandiõiguse tuvastamise nõudega, seega on tegemist varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Seda seisukohta kinnitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1-8-02.
8.Kuna ÕVVTK kohalik komisjon jättis avalduse rahuldamata tõendamatuse tõttu, oli avaldajal õigus Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra" p 22 (edaspidi korra) kohaselt pöörduda kohtusse.
9.Nimetatud korra p 36 näeb ette, et kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud, võib komisjon teha uue otsuse. Tsiviilasjas tehtav kohtuotsus oleks avaldaja poolt esitatud uus asjaolu, mis annaks talle õiguse pöörduda uuesti ÕVVTK komisjoni poole. Kui avaldajal on õigus pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras faktide tuvastamiseks kohtusse, siis tuleb kohaldada ka üldisi aegumissätteid. Lähtuda tulnuks TsÜS § 113 lg-st 1, mille kohaselt on üldine aegumistähtaeg 10 aastat.
10.Huvitatud isikud ei ole vastust kassatsioonkaebusele esitanud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.
12.Ringkonnakohus leidis, et kuna I. Tavaste õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduses
on menetlus lõpetatud vastavalt kehtivale korrale ja ta ei ole menetluse lõpetamist vaidlustanud, siis ei ole avalduses nõutud juriidiliste faktide tuvastamine talle enam vajalik. Seega puudub avaldajal põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks. Ta ei saa korra p 36 alusel enam uusi tõendeid esitada. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu selle järeldusega.
13.Kolleegium leiab, et see, kas avaldajal on põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks oleneb sellest, kas tal on võimalik uuendada tagastamismenetlust. Korra p 36 järgi, kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud (taotletakse vara, mida ei olnud esialgu märgitud, esitatakse uusi tõendeid jms), mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduse vastuvõtja materjalid ilmnenud asjaolude kohta kohalikule komisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Korra p 36 ei keela taotlejal esitada pärast menetluse lõpetamist komisjonile uusi tõendeid ja kirjeldab, mida peab avalduse vastuvõtja tegema uute tõendite esitamise korral. Seega on ringkonnakohus ennatlikult põhjendanud viitega korra ple 36, et avaldaja on kaotanud võimaluse esitada uusi tõendeid vara õigusvastase võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks ja vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks. Millised asjaolud on aluseks menetluse uuendamisel ja kas uuendada saab ka lõpetatud menetlust või ainult menetlust, kus on tehtud sisuline otsustus- need on õiguslikud küsimused, mis lahendatakse ORAS § 19 lg 1 ja HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi haldusmenetluses sh halduskohtus. Seega tuleb kohtul asi lahendada sisuliselt.
14.I. Tavaste esitas avalduses kaks nõuet: 1) ta palus tuvastada hagita menetluses, et Pärnu maakonnas Tori vallas Muraka 87 asuvad hooned kuulusid 25. aprillil 1945. a Paul Tavastele; 2) tuvastada juriidline fakt, et sellel maatükil asunud hooned võõrandati P. Tavastelt õigusvastaselt Tori valla TK 25. aprilli 1945. a ebaseadusliku otsuse alusel ametiisiku omavoli tõttu ja reaalse repressiooniohu tõttu.
15.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et omandiõigus ei ole juriidiline fakt, vaid juriidilised faktid on omandiõiguse tekkimise aluseks. Asja uuel läbivaatamisel vajab täpsustamist, kas avaldaja soovib ainult tuvastada, et P. Tavastelt võõrandati hooned 24. aprillil 1945. a ebaseadusliku otsuse alusel, või ta soovib ka P. Tavaste omandiõiguse tunnustamist hoonetele (hoonete kuuluvuse kindlakstegemist). Kui avaldaja soovib ka omandiõiguse tunnustamist, st hoonete õigusvastase võõrandamise aegse omaniku kindlakstegemist, siis on tegemist väidetavalt eksisteerinud tsiviilõigussuhtest omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. Omandiõiguse tuvastamine toimub selle õiguse tunnustamise teel hagimenetluses.
16.Erinevalt kassatsookaebuses esitatust leiab kolleegium, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-8-02 ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Viidatud lahendis oli vaidluse all ainult see, kas avaldaja võib soovitud faktide tuvastamiseks pöörduda maa- või linnakohtusse või halduskohtusse. H. Jõks, V. Kõve, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.