Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-38-03 Otsuse kuupäev Tartu, 24. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Tallinna linna hagi AS Hotest Haabersti (pankrotis) ja Milvi Suursaare vastu solidaarselt 44 354 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-/1573/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna linna kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 31. märts 2003. a Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi
16.detsembri 2002. a otsus.
2.Saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbi-vaatamiseks.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linn esitas 26. novembril 2001. a Tallinna Linnakohtule hagi AS Hotest Haabersti (pankrotis) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista 44 354 krooni 74 senti. Hageja palus ka kaasata kolmanda isikuna kostja poolel endise pankrotihalduri Milvi Suursaare.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tallinna Linnakohus 14. augustil 2000. a välja AS Hotest Haabersti pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Milvi Suursaare. 28. septembril 2000. a toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati, et võlgniku tegevust (fonolukkude hoolduslepingu täitmist) on võimalik piiratud mahus jätkata 31. detsembrini 2000. a. M. Suursaar teatas 6. oktoobril 2000. a hagejale, et aktsepteerib Haabersti Linnaosa Valitsuse ettepanekut lõpetada fonolukkude hooldusleping alates 1. jaanuarist 2001. M. Suursaar andis kirjaliku kinnituse, et lepingust tulenevaid kohustusi täidetakse 31. detsembrini 2000. Hageja ja kostja vormistasid 9. novembril 2000. a mitteeluruumide üleandmise-vastuvõtmise akti, mille p 15 kohaselt jäi osa hagejale kuuluvaid ruume kostja kasutusse kuni 31. detsembrini 2000. a. Akti järgi kohustus kostja maksma ruumide kasutamise eest kuni nende vabastamise päevani. Haldur hoidis hoolduslepingu täitmiseks võlgniku kasutusse jäetud hagejale kuuluvaid ruume kostja valduses 30. märtsini 2001. a, ei maksnud renti ega tasunud kommunaalteenuste eest. Majandustegevusest laekus kostjale fonolukkude hoolduslepingu alusel 300 325, 65 krooni. Tallinna Linnakohus vabastas 14. augustil 2001. a omal algatusel M. Suursaare kostja pankrotihalduri ametist ja nimetas uueks pankrotihalduriks Pille Elleri. Kohus leidis, et haldur M. Suursaar ei ole tegutsenud AS Hotest Haabersti (pankrotis) pankrotimenetluses nõuetekohaselt ning on täielikult kaotanud kohtu usalduse.
3.Kostja AS Hotest Haabersti (pankrotis) tunnustas 21. jaanuaril 2001. a vastuses hagi ja leidis, et hagiavalduse aluseks olev nõue tekkis pankrotimenetluse ajal haldur M. Suursaare poolt täitmiseks võetud tehingutest. Pankrotivõlgnik kasutas fonolukkude hooldustööde jätkamiseks renditud ruume kuni 30. märtsini 2001. a ja selle aja jooksul laekus pankrotivarasse tehtud tööde eest 300 325 krooni ning allrendi tulu 138 089 krooni. Haldur M. Suursaar vabastati võlgniku pankrotihalduri kohalt, kuna ta kasutas võlgniku vara isikliku kasu saamise eesmärgil.
4.Kolmas isik, M. Suursaar, leidis, et ta ei saanud kohustust hageja ees täita, kuna ta vabastati ootamatult pankrotihalduri kohustustest. Rendivõlgnevus tekkis seoses võlgniku majandustegevuse jätkamisega, s.t halduri õiguspärase käitumise tulemusena. Kuna ta vabastati halduri kohustustest, ei saanud ta rendivõlga Tallinna linnale tasuda. Uus pankrotihaldur P. Eller keelas hagejale kohustuste täitmise. M. Suursaare arvates pidanuks uus haldur nõudma, et AS Ovekor tagastaks talle pankrotivarast antud laenu. Kuna P. Eller töötab samas büroos AS Ovekor pankrotihalduri Tiina Mitiga, on ta viimasest sõltuv.
5.Hageja esitas 12. aprillil 2002. a kohtule taotluse M. Suursaare kaasamiseks kostjana ja muutis hagi eset, nõudes 44 354 krooni 74 sendi tasumist solidaarselt AS-lt Hotest Haabersti (pankrotis) ja M. Suursaarelt. Hageja väidetel vastutab pankrotihaldur pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg 2 järgi nagu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liige. Äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 2 järgi vastutab juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajatele, tekitatud kahju eest solidaarselt aktsiaseltsiga.
6.Tallinna Linnakohus tegi 17. aprillil 2002. a määruse, millega kõrvaldas M. Suursaare kolmanda isikuna protsessist.
7.13. augustil 2002 esitatud hagivastuses leidis M. Suursaar kostjana, et varaline kahju on tõendamata. Rendivõlgnevus tekkis seoses võlgniku majandustegevuse jätkamisega, s.t halduri õiguspärase käitumise tulemusena. Kuna ta vabastati halduri kohustustest, ei saanud M. Suursaar rendivõlga Tallinna linnale tasuda. Puudub halduri süü rendivõla maksmata jätmises.
8.Tallinna Linnakohus rahuldas 4. septembril 2002. a otsusega hagi osaliselt, mõistes AS-lt Hotest Haabersti välja 44 354 krooni. Hagi M. Suursaare vastu jättis kohus rahuldamata. Kohus leidis, et tekkinud rendivõlgnevus tuleb välja mõista pankrotivõlgnikult. PankrS § 122 lg 1 sätestab ajutise halduri ning § 34 lg 3 pankrotihalduri vastutuse. Pankrotiseadus ei näe ette võlgniku ja halduri solidaarset vastutust. Kahjunõude pankrotihalduri vastu saab võlausaldaja esitada pankrotiseaduse sätete kohaselt. Hagi esitati kohustise mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva raha saamiseks lepingulise suhte alusel ja sel alusel esitatud hagi pankrotihalduri vastu tuli jätta rahuldamata.
9.23. septembril 2002 esitas Tallinna linn linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada linnakohtu otsuse osas, milles hagi M. Suursaare vastu jäeti rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis kohus põhjendamatult kohaldamata PankrS § 55 lg 2 ja ÄS § 315 lg 2, samuti ei hinnanud kohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
10.Kostja AS Hotest Haabersti (pankrotis) nõustus apellatsioonkaebuses esitatuga, leides et rendivõlgnevus tekkis, sest M. Suursaar rikkus süüliselt oma kohustusi.
11.Kostja M. Suursaar palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata. Kostja leidis, et ta ei vastuta lepingulise kohustuse mittenõuetekohase täitmise eest. Kostja arvates ei tulene tema solidaarvastutus AS-ga Hotest Haabersti (pankrotis) seadusest. AS Hotest Haabersti (pankrotis) pankrotihalduri P. Elleri tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. AS-l Hotest Haabersti (pankrotis) pankrotivara praktiliselt ei olnud ning pea kogu saadud raha omandati M.
Suursaare tegevuse tulemusena. Haldur tagas nii töötajate maksete kui majanduskulude tasumise. Hageja väited tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 95 ja § 227 lg-te 1 ja 2 sätete rikkumise kohta on paljasõnalised. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. detsembri 2002. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga selles, et hageja esitas lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõude ning sellise nõude puhul ei näe seadus ette pankrotivõlgniku ja halduri solidaarset vastutust. Hageja esitatud nõue, mis tuleneb PankrS § 55 lg-st 2 ja ÄS § 315 lg-st 2, ei ole hagiavalduses esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seetõttu ei saanud linnakohus neist sätetest juhinduda ega võlgniku ning halduri solidaarvastutust kohaldada. Halduri ja võlgniku solidaarvastutuse eelduseks on halduri süüline õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos tema käitumise ja tekkinud kahju vahel. Halduri isiklikku vastutust ei too kaasa see, et haldur ei täitnud lepingut ega tasunud renti. Hageja ei ole hagi alusena esile toonud, milles seisnes halduri süüline, õigusvastane käitumine ning mis põhjustas kahju tekkimise.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse hageja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja arvates kohaldas apellatsioonikohus vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus oluliselt protsessiõiguse normi. Hageja ei nõustu ÄS § 315 lg 2 tõlgendamisega selliselt, nagu saaks pankrotihalduri solidaarset vastutust kohaldada vaid koos tema juhitava juriidilise isiku vastutusega mittelepingulisest suhtest tuleneva kohustuse rikkumise või mitterahalise kahju tekitamise korral. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole halduri süülist õigusvastast käitumist hagi alusena esile toonud. TsK § 227 kohaselt tõendab süü puudumist isik, kes on kohustist rikkunud. Ringkonnakohtu otsus ei vasta apellatsioonkaebuse põhjendustele. Kohus jättis tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad pankrotihalduri õigusvastast käitumist, selle põhjuslikku seost hagejale kahju tekkimisega ja halduri süüd.
14.Kostja AS Hotest Haabersti (pankrotis) teatas, et tunnistab hageja nõuet täies ulatuses.
15.Kostja M. Suursaar ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.
16.Kohtuistungil ei osalenud pooled ega nende esindajad.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
18.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et seaduse järgi ei vastuta pankrotihaldur iseenesest pankrotivõlgniku lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest. Ringkonnakohus on ka õigesti märkinud, et PankrS § 55 lg 2 ja ÄS § 315 lg 2 alusel vastutab aktsiaseltsi pankrotihaldur oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsi võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt aktsiaseltsiga. Õige on ka ringkonnakohtu järeldus, et seadus ei sätesta otsesõnu pankrotihalduri
solidaarset vastutust lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest. Ringkonnakohus on aga jätnud tähelepanuta, et nimelt ÄS § 315 lg-st 2 tulenes erandina siiski solidaarne vastutus juhul, kui aktsiaseltsi juhatuse liige on rikkunud süüliselt oma kohustusi ja sellega kaasnes aktsiaseltsi poolne kohustuste rikkumine aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes, millest tekkis kahju võlausaldajatel. Juhatuse liikme, antud juhul pankrotihalduri õigusvastane käitumine saab seisneda ametikohustuste rikkumises.
19.Väär on ka ringkonnakohtu seisukoht, et hagis toodud asjaoludega ei ole nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses (p 1.2, linnakohtu toimiku lk 5) on hageja muuhulgas väitnud, et tema arvates on pankrotihaldur M. Suursaar rikkunud oma kohustusi. Pankrotiseaduse § 55 lg-le 2 ja ÄS § 315 lg-le 2 tuginedes esitati halduri vastu nõue, sest viimane rikkus oma kohustusi. Kohus saanuks asja lahendamisel hinnata hageja väiteid, et M. Suursaar rikkus oma kohustusi. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus neile väidetele hinnangu andma. Kohus peab analüüsima ka esitatud tõendeid M. Suursaare kohustuste rikkumise kohta. M. Suursaare vastutus oma kohustuste rikkumise eest võib põhineda ka PankrS § 34 lg 3 ja § 85 lg 1 p 1 ja lg 2 rikkumisel. Tsiviilkoodeksi § 227 kohaselt võib M. Suursaar tema kohustuste rikkumise tuvastamisel tõendada, et ta ei ole rikkumises süüdi. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg-s 6 sätestatud põhjendatuse nõudele. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.