Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-36-03 Otsuse kuupäev Tartu, 14. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Jana Lorensi ja Anna Lorensi hagi Salme Ruusi ja Sirje Vjaznikova vastu eluruumi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. novembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1109/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jana Lorensi ja Anna Lorensi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. märts 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
milleks on Pärnu linna haldusterritooriumil alates 21. septembrist 1995. a 7 kr/m2. Kostjatele õigeaegse üüriarvete kättetoimetamisega teatasid hagejad kostjatele ka üüri suurusest. Mõjuvaid põhjusi üüri osaliseks tasumiseks ei ole. Kostjad lähtusid üüri tasumisel eeldusest, et hagejatel puudus õigus suuremat üüri nõuda. Kostjad on üüri tasunud, lähtudes üürimäärast 2,95 kr/m2, vähendamata tasutavat üüri tehtud kulutuste võrra või teatamata hagejatele tehtud kulutustest. Liites kokku kõik kostjate poolt väidetavalt hagejate kohustuste täitmiseks tehtud kulutused, on võlgnetav summa suurem kui selle eluruumi kolme kuu üür. Kostjad ei ole vaidlusaluse perioodi jooksul pöördunud kordagi hagejate poole üüri vähendamise nõudega ES § 376 alusel või tuginedes üürilepingu p-dele 4.2 ja 4.3 ja/või ES § 42 lg 4 või 424 alusel nõudnud tehtud kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Kuna hagejad ei täitnud nõuetekohaselt üürilepingust tulenevat kohustust hoida eluruum korras, oli kostjatel ES § 54 lg 1 p 1 mõttes mõjuv põhjus oma kohustuste osaliseks täitmata jätmiseks. Asjas pole oluline, kas kostjad tuletasid hagejatele nende kohustusi meelde ja esitasid selle kohta pretensioone või mitte.
vähendamise konkreetsed põhjused tuli üürileandjale kirjalikult teatada viie kalendripäeva jooksul pärast vähendatud üüri tasumist. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt, võis üürnik üürileandja kohustuste hulka kuuluva remondi tegemisel, mille vajadus ei olnud tekkinud üürniku süül, nõuda üüri vähendamist vajaliku remondi dokumentaalselt tõestatud maksumuse võrra. ES § 424 nägi ette, et kui üürileandja ei täitnud hooldus- ja remondikohustust, teatas üürnik talle esinevatest puudustest ning kui üürileandja ettenähtud või kokkulepitud tähtajal ei asunud puudusi kõrvaldama, võis üürnik teha üürileandja kohustuste hulka kuuluvat remonti oma vahenditega ja nõuda üürileandjalt tehtud ning dokumentaalselt tõestatud vajalike kulude hüvitamist. Seega oli üürnik seadusega piisavalt kaitstud üürileandja vastu, kes oma kohustusi ei täitnud. Kolleegium leiab, et sellises õiguslikus olukorras oleks põhjendamatu lugeda ES § 54 lg 1 järgi üürivõlgnevuse mõjuvaks põhjuseks ainuüksi seda, et üürileandja oma kohustusi ei täitnud. Kolleegiumi arvates võiks üürileandja kohustuste mittetäitmine olla üüri tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks siis, kui üürnik täidab üürileandja kohustused ja seetõttu ei jätku tal vahendeid üüri tasumiseks. Kolleegium märgib lisaks, et asjas pole tuvastatud, et vaidlusaluse, rohkem kui kaheaastase perioodi jooksul oleksid üürnikud üürileandja remondi- ja hoolduskohustuse täitmata jätmise tõttu neile seadusega ettenähtud kaitsevahendeid kasutanud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.