Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-4-03 Otsuse kuupäev Tartu, 23. jaanuar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuasi OÜ Teine Planeet (pankrotis) hagi A-Selver AS vastu lepingu lisa täienduse kehtetuks tunnistamiseks ja 80 000 krooni väljamõistmiseks pankrotivarasse. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1045/02. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Teine Planeet (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. jaanuar 2003. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat M. Ots Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2002. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Teine Planeet (pankrotis) pankrotihaldur esitas Tallinna Linnakohtule vara tagasivõitmise hagi A-Selver AS vastu. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 20. juunil 2000. a lepingu, mille eesmärgiks oli eksootiliste rahvustoitude köökide töö korraldamine kostjale kuuluvates müügiettevõtetes. 2. märtsil 2001. a täiendasid pooled selle lepingu lisa nr 1 kokkuleppega, mille järgi kohustus hageja avama 17. mail 2001. a, s.o Tondi Selveri kaupluse avamise päeval, seal köögi ning maksma sellega viivitamise korral kostjale leppetrahvi 10 000 krooni iga viivitatud päeva eest.
24.mail 2001. a esitas kostja hagejale lepingu lisa nr 1 täiendusest tuleneva 80 000 krooni suuruse leppetrahvi nõude köögi avamisega viivitatud kaheksa päeva eest. 15. juunil 2001. a teatas kostja, et on leppetrahvi tasaarvestanud hageja nõudega toodete müügist laekunud rahale. Hageja köögid lõpetasid klientide teenindamise 22. mail 2001. a. Hageja majanduslik seis oli halb juba 2000. aasta lõpul. Hageja ei suutnud 15. jaanuarist 2001. a tasuda rendivõlga Hoonete Halduse AS-le, samuti oli ta võlgu köögitehnika tarnijatele. Hageja pankrotimenetlus algatati 25. oktoobril 2001. a ja pankrot kuulutati välja 5. novembril 2001. a. Lepingu lisa nr 1 täienduse sõlmimise ajal oli hageja püsivates makseraskustes. Täienduse sõlmimisega kahjustati teadlikult võlausaldajate huve. Hageja pidi lepingu täiendust alla kirjutades ette nägema, et omavahenditest ta seda majanduslikust olukorrast tulenevalt täita ei suuda ning leppetrahvi maksmise kohustuse tekkimine on tõenäone. PankrS § 43 lg 1 p 2 kohaselt tuleb lepingu lisa nr 1 täiendamine 2. märtsil 2001. a tunnistada kehtetuks ning mõista kostjalt 80 000 krooni pankrotivarasse.